) § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku 2
lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Kohus määrab E.B.`i eestkostjaks V.B. kuni 19.11.2011.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.
lg 2 p 4 kohaselt tuleb isiku teovõime piiramise nõude lahendamisel kohtul otsustada, kas ja milliseid tehinguid saab piiratud teovõimega isik teha ilma eestkostja nõusolekuta. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole E.B. võimeline aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Eeltoodust tulenevalt välistab kohus E.B.`i õiguse teostada tsiviilõiguslikke tehinguid.
lg 5 sätestab, et kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Arvestades asjaolu, et asja menetluses on tõendatud E.B.`i psüühilise seisundi tõttu võime puudumine realiseerida oma kodanikuõigusi, tuleb E.B. tunnistada teovõimetuks ka valimisõiguse osas ja ta kaotab hääleõiguse. Vastavalt
lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Eelpooltoodu alusel, PkS § 93, § 95, § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.