← Eesti

2-06-8414/25

Obsah (13)§ 429§ 432§ 173§ 138§ 144§ 175§ 174§ 1741§ 168§ 178§ 64§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. detsember 2008.a, kell 11.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Talli

) § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus on seisukohal, et vastavalt

§ 429

lg 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja poolt hagiavaldusest loobumisega.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kostja taotles hagejalt kostja lepingulise esindaja kulu 15 000,00 krooni väljamõistmist.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 144

lg-le 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 174

lg-le 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 1741

lg 1 järgi, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 4 kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hagist loobumise aluseks ei ole asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud (sh kostja lepingulise esindaja kulu 15 000,00 krooni) käesolevas tsiviilasjas jätta hageja kanda. 10.05.2007.a määrusega on kohus kohustanud hagejat tasuma tagatisena kostja eeldatavate menetluskulude katteks 15 000,00 krooni kohtu tagatiste kontole. Hageja eest on NM tasunud (NM arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas) 05.09.2007.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072686 kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisena 15 000,00 krooni. Seega tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel maksta välja NM poolt hageja eest 05.09.2007.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072686 tasutud 2 tagatis summas 15 000,00 (viisteist tuhat) krooni menetluskuluna kostja lepingulise esindaja kulude katteks kostja pankrotihaldur RK kasuks.

§ 178

lg 1 järgi, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 08.12.2008.a kohtuistungil leppisid menetlusosalised kokku, et lühendavad menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumise tähtaega 3 päevani.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Menetluse lõpetamise määruse edasikaebamistähtaega tuleb lühendada ning seega võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalidele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus NM (arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas) hageja eest hagiavalduselt kostja vastu 21.05.2008.a riigilõivu 62 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 3 järgi tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel riigilõiv määruse alusel. Käesolevas tsiviilasjas kohus lõpetab menetluse kuna hageja loobus hagist. Seega tuleb riigilõivu maksjale menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tagastada pool menetluses hageja eest tasutud riigilõivust, s.o 31 125,00 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.