← Eesti

2-08-66751/3

Obsah (5)§ 468§ 138§ 139§ 122§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 07.11.2008.a. Ta

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Hageja A F on palunud kostjalt S F välja mõista elatise 3 000 krooni kuus alates 10.10.2008.a. Kostja S F tunnistab hageja nõuet ning on nõus maksma nõutud elatise lapse K F ülalpidamiseks. 1

(2)Arvestades asjaolu, et kostja S F võtab hageja nõude õigeks, on põhjendatud hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekoseadus (PKS) § 60, § 61 lg 1 ja 2. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last, lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neid õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, tuleb S F välja mõista A F kasuks igakuine elatusraha 3 000 krooni poeg K F(sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 10.10.2008.a kuni poja täisealiseks saamiseni xxx.a. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Kooskõlas

§ 138

lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu, s.o riigilõivu kostja kanda.

§ 139

lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 122

lg 1 on tsiviilasja hagihind.

§ 129

lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihiks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheks kuu eest saadav summa.

§ 129

lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 3 000 = 27 000), mis vastavalt RLS lisa 1 järgi on 1 750 krooni. Ene Tsefels Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.