2-08-52253/15

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-52253 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2008, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi J T avaldus V T ’lt vanema õiguste äravõtmiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. novembril 2008.a Menetlusosalised Avaldaja: J T (IK xxx, elukoht: xxx) Avaldaja esindaja: P P (volikirja alusel) Puudutatud isikud: V T (IK xxx, elukohtxxx) O T (IK xxx) Eestkosteasutus: Jõhvi Vallavalitsus (asukohaga Keskväljak 4, 41595 Jõhvi) Resolutsioon
3. J T avaldus rahuldada.
4. Võtta V T ’lt ära vanema õigused alaealise poja O T (IK xxx) suhtes.
5. Saata jõustunud kohtumäärus Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I Asjaolud 1
6. J T poolt Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on J T’l ja V T’l ühine poeg O T . 22.04.2004.a Ida-Viru Maakohtu otsusega poolte abielu lahutati, alaealine laps jäi J T kasvatada. Pärast abielu lahutamist ei ole V T osa võtnud lapse kasvatamisest ega ülalpidamisest ning ei ole lapsega suhelnud, tal puudub huvi lapse käekäigu vastu. Avaldaja ei soovi, et pojal tekiks täisealiseks saamisel isa suhtes kohustusi, nt. ülalpidamiskohustust, sest isa ei täida lapse suhtes oma vanemlikke kohustusi. Avaldaja palub võtta ära V T ’lt vanema õigused alaealise lapse O T suhtes, kuna puudutatud isik hoiab kõrvale lapse kasvatamisest ning ei täida tema suhtes oma vanemlikke kohustusi (tl 1-2). II Eestkosteasutuse arvamus
7. Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on J T avaldus põhjendatud ning V T ’lt vanema õiguste äravõtmine on õigustatud. Arvamuses on viidatud eestkosteasutuse esindaja vestlusele avaldajaga, kelle väitel on V T olnud kooselu ajal kasiinomängur ja alkoholi kuritarvitaja. V T on võtnud inimestelt raha võlgu, kuid pole seda tagasi maksnud. Võlaandjad on tulnud raha tagasi küsima J T käest, väites, et lapse isa olevat raha võtnud poisi jaoks, et talle midagi osta. Nii pettis V T inimesi ja pani ema ning lapse korduvalt ebameeldivasse olukorda. Isa on andnud lapsele korduvalt tühje lubadusi, et tuleb teda vaatama, kuid pole kohtumistele tulnud, peale mida laps enam ei soovi isaga kohtuda. Vestlusest lapsega on selgunud, et isa pole teda sünnipäevade ega muude sündmuste puhul meeles pidanud ning midagi positiivset polnud lapsel isast rääkida. Elatist lapse ülalpidamiseks V T ei maksa. Karistusregistri teatise kohaselt on V T aastatel 2004 - 2007 korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest (tl 2224).
8. Eestkosteasutusele Tartu Linnavalitsuse Sotsiaalabi osakonna poolt koostatud vastuse kohaselt on V T põhjendanud elatise mittemaksmist sellega, et tal oli lapse emaga suuline kokkulepe, mille kohaselt ta ei pea maksma elatist, kuna poolte ühisvara ja firma jäi lapse emale. V T arvates on lapse ema poega tema suhtes negatiivselt mõjutanud ning ta ei ole nõus, et temalt vanemlikud õigused ära võetakse (tl 27). III Kohtulik ärakuulamine
9. Kohus kuulas V T telefoni teel ära 10.11.
10. V T soovis kohtule teatada, et ta on teadlik järgmisel päeval toimuvast kohtuistungist, on J T avaldusega nõus, kuid ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna peab sõitma komandeeringusse Soome. Vestluses kohtunikuga andis V T siiski lubaduse kohtuistungile ilmuda.
11. Avalduse läbivaatamise kohtuistungile 11.11.2008 V T ei ilmunud.
12. J T jäi kohtuistungil oma avalduse juurde.
13. Kohtuistungil ärakuulatud O T oli avaldusega nõus. IV Kohtumääruse põhjendused
14. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikud, tutvunud eestkosteasutuste arvamusega ning tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike tõenditega, leiab, et J T avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
15. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, sama paragrahvi
16. lõike järgi on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
17. Kohus tuvastas, et J T’l ja V T´l on ühine poeg O T , sünd. xxx.a (tl 7). Avaldaja J T on põhjendanud vanemaõiguste äravõtmist V T ’lt lapse O suhtes sellega, et V T ei ole poja kasvatamisest osa võtnud ega ole lapse ülalpidamist toetanud ning ei ole lapsega isegi kohtunud. Avaldaja ei soovi, et lapsel tekiks täiskasvanuks saamisel V T suhtes mingeid kohustusi, näiteks vanema ülalpidamiskohustust, kuna kostja ei täida vanema kohustusi lapse suhtes (tl 12). Viru Maakohtu 06.08.2008.a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) on V T ´lt väljamõistetud elatis J T kasuks lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni (tl 8-9). Kohtuistungil avaldaja seletas, et elatist V T ei maksa. Avaldaja jäi oma taotluse juurde ja viitas vanema õiguste äravõtmise seadusliku alusena PkS § 54 lg 1 p 1, st muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida isik oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel (tl 48-49).
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. TsMS § 559 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.
19. Puudutatud isik O T oli kohtulikul ärakuulamisel nõus isalt tema suhtes vanema õiguste äravõtmisega. O T seletuse kohaselt tal isaga praktiliselt mitte mingisuguseid kontakte ei ole. Viimane kokkupuude isaga oli paar kuud tagasi, kui isa helistas O’le käesoleva kohtuasjaga seoses. Millal ta isaga viimati vahetult on kohtunud, O ei suutnud meenutada, see oli aastaid tagasi. O sünnipäev ei ole isale kunagi meelde tulnud (tl 48-49).
20. Kuigi V T isiklikult kohtuistungile ei ilmunud, loeb kohus tema kohtunikule 10.11.2008 telefoni teel antud seletust lapsevanema isiklikuks ärakuulamiseks. J T avaldusega oli V T nõus (tl 48-49).
21. Politseiameti Karistusregistri teatise kohaselt on V T väärteo asjas karistatud 4 korral (tl 30-31).
22. Eestkosteasutus Jõhvi Vallavalitsus toetab oma arvamuses J T avaldust. Eeskosteasutusele vastanud Tartu Linnavalitsus ei ole avalduse suhtes oma seisukohta väljendanud, märkides, et V T ei ole vanema õiguste äravõtmisega poja O suhtes nõus (tl 22-24,27).
23. Hinnates kõiki asjas uuritud tõendeid asub kohus seisukohale, et V T ei ole pärast abielulahutust 2004 a. avaldaja J T’ga oma poja O T kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest osa võtnud, leides ilmselt, et oma varaliste suhete tõttu J T’ga ta ei peagi seda tegema. Kohus ei pea sellist põhjendust arvessevõetavaks. Lisaks on ilmnenud, et V T on võtnud inimestelt võlgu petliku põhjendusega, et ta vajab raha poja huvides, kuid tegelikult pole ta seda teinud ja võlausaldajad on tulnud raha tagasi küsima avaldajalt, pannes nii avaldaja kui O korduvalt ebameeldivasse olukorda. V T on korduvalt lubanud lapsele tulla temaga kohtuma, kuid vaatamata lubadustele ei ole ta seda siiski teinud, tekitades sellega lapsele pettumust, mistõttu laps enam isaga kohtuda ei soovi. Kohus võtab arvesse ka seda, et V T on käesolevas menetluses sisuliselt loobunud oma vanemlike õiguste kaitsmisest, 3 avaldades oma nõustumist J T avaldusega, samuti mitte ilmudes asja läbivaatamise kohtuistungile. Kohus on seisukohal, et V T käitumine oma alaealise poja O T suhtes vastab PkS § 54 lg 1 p 1 tunnustele, st (muul) põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel või tema eest hoolitsemisel, mistõttu teise vanema nõudel võib kohus vanemalt vanema õigused ära võtta. V Kohtu selgitus
24. Kohus selgitab V T’le, et vastavalt PkS § 55 lg 1 isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused, kuid sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Seega ei vabasta V T’lt vanema õiguste äravõtmine O T suhtes teda kohustusest tasuda kuni O T täisealisuseni lapse ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatist. Viktor Brügel Kohtunik 4