KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 20

) § 656 lõikega 2 ja § 657 lg. 1 punktiga 3 saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses sisalduvate järeldustega osas, mis puudutavad müüja kohustust anda ostjale teavet krundi tegelike piiride kohta, samuti osas, mis puudutab müügihinna alandamise põhjendamatust sellest tulenevalt, et hageja pidas ostetava kinnistu pindala tegelikkusest suuremaks. Siiski ei ole need järeldused piisavad asja lahendamiseks.

§ 656lg.

2 lausest 2 tuleneb ringkonnakohtu õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka sama paragrahvi lõikes 1 loetlemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium leiab, et otsuse tühistamist ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist põhjustav menetlusõiguse normide rikkumine seisneb maakohtu poolt eelmenetluse ülesannete täitmata jätmises. Eelmenetluse ülesannete olulises osas täitmata jätmises seisnevat rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Riigikohus tühistas madalama astme kohtute otsused vaidlusaluses osas põhjendusel, et kuigi hageja nõudis makstu tagastamist seoses hinna alandamisega, tugines ta muuhulgas sellele, et rahasumma, mida ta nõuab, kajastab turuhinna vähenemist ja Terje Mei poolt lepingu rikkumisega hagejale tekitatud täiendavaid kulutusi (kahju, mis tekkis turuhinna vähenemise tõttu, kuna kinnistu piiri muutmise järel on selle kompaktsus, välimus, kasutusomadused, kvaliteet ja likviidsus muutunud; kahju, mis hagejal tekkis seetõttu, et ta peab kandma piirdeaia ümberpaigutamise kulusid, vana piirdeaia ning garaaži sissesõidutee lammutuskulusid ja uue piirdeaia ehitamise kulu; kahju, mis hagejal tekkis seoses temale üleantud maatüki naabrile jääval osal oleva haljastuse kaotusega). Riigikohus leidis, et kahju hüvitamise kohustus võib iseenesest tekkida lepingueelsete läbirääkimiste käigus tekkivate kohustuste rikkumisest. Kohtutele pani Riigikohus pahaks, et maakohus jättis hageja väited kahju tekitamise kohta

§ 351

lõigetes 1 ja 2 sätestatut rikkudes tähelepanuta, ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta selle rikkumise. Riigikohus leidis, et hageja väidete tähelepanuta jätmine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine. Selle rikkumise 6 kõrvaldamiseks saatiski Riigikohus tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium leiab, et asja uue läbivaatamise käigus maakohus kirjeldatud rikkumist ei kõrvaldanud. Et hageja oli varasemas menetluses nõudnud makstu tagastamist seoses hinna alandamisega, siis ei olnud ta oma makstud raha tagastamise nõuet sidunud nende asjaoludega, mis on seostatavad lepingueelsete läbirääkimiste käigus kostjal tekkinud kohustuste rikkumisega: hageja ei olnud esile toonud faktilisi asjaolusid iga väidetava kahju liigi ega selle suuruse kohta. Seega oli ebaselge, millist liiki ja kui suure varalise kahju hüvitamist hageja taotles.

§ 392lg.

1 punktidest 1 ja 3 tuleneb kohtu kohustus selgitada eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus ei teinud hagejale sõnaselget ettepanekut esile tuua asja lahendamiseks keskset tähendust omavad asjaolud – millist liiki ja millises suuruses kahju on ta kostja kohustuse väidetava rikkumise tõttu kandnud. See ei võimaldanud kohtul hinnata haginõude rahuldamise õiguslikku põhjendatust. Maakohut ei õigusta, et hageja ei esitanud asjaolusid selliselt, et need oleksid võimaldanud tema nõude korrektselt lahendada: kohus oleks pidanud hageja nõude kvalifitseerimisel selgeks tegema, milliseid asjaolusid peab hageja tõendama, ja seda pooltele ka selgitama (vt. Riigikohtu lahend 3-2-1-80-08). Alles pärast hageja poolt asjakohaste faktiliste asjaolude esiletoomist oleks olnud võimalik välja selgitada kostja seisukohad hageja väidete kohta ning teha pooltele ettepanek tõendite esitamiseks (

§ 392lg.

1 p. 4), sest alles esiletoodud faktilistest asjaoludest lähtudes oleks olnud võimalik määratleda nende faktide kogum, mida vaidluses tuli tõendada. Maakohtus

1. märtsil
2. a. toimunud istungi protokolli kohaselt on hageja esindaja tuginenud Roto-Ehituse hinnapakkumisele ning väitnud, et ülejäänud asjaolud jäävad samaks, protokollist ei nähtu aga, et kohus oleks arutanud pooltega asjas olulisi asjaolusid ja teinud hagejale ettepaneku nende faktiliste asjaolude esiletoomiseks (kd. II, tl. 88). Seega ei täitnud maakohus eespoolkirjeldatud eelmenetluse ülesandeid ega kõrvaldanud ka

§ 351lõigete 1 ja 2 rikkumist, millele oli tähelepanu juhtinud Riigikohus.

Sellest tulenevalt on ka otsus olulises ulatuses põhjendamata. Nõustuda ei saa maakohtu otsusest järelduvaga, nagu saaks asjaolust, et aed tuleb kooskõlas kinnistu piiridega ümber paigutada, iseenesest tekkida kahju üksnes juhul, kui aed tegelikkuses ümber paigutatakse, ja üksnes isikule, kes on selle kulutuse tegemise hetkel kinnistu omanik. Kolleegium leiab, et tegemist võib olla rahaliselt hinnatava kohustusega, mis võib mõjutada kinnistu väärtust. Sellest seisukohast ei ole maakohus asjaolu käsitlenud. Lisaks on maakohus otsuse sissejuhatuses ebaõigesti märkinud, nagu lahendataks hagi Terje Mei ja Nigul Hekki vastu, sest viimase vastu esitatud nõue on varasemate lahenditega lahendatud ja nimetatu vastu esitatud nõuet maakohtule uueks läbivaatamiseks ei ole saadetud. Sisuliselt maakohus nõuet Nigul Hekki vastu otsuses ka ei käsitlenud. Menetluskulud poolte vahel tuleb jaotada vastavalt asja lõpliku sisulise lahendamise tulemusele. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik