2-08-53753/8

K O H T U O T S US Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-53753 Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2008. a, Jõhvi Menetlustoiming Kirjalik menetlus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi T. P. hagi M. B. vastu tahteavalduse tuvastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes Menetlusosalised Hageja: T. P. (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: M. K. Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa Kostja: M. B. (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Tuvastada kostja M.B. kohustus kinnistusraamatu muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks, mille kohaselt Viru Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr xxx (korteriomand xxx) teise jaos kustutada kanne omaniku M. B. (IK xxx) kohta ning kanda kinnistusregistriossa nr xxx omanikuna II jakku sisse T.P. (IK xxx). MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 1 EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA HAGIAVALDUSE SISU 1. 12.01.2000. a esitas Kohtla-Järve Estonia puiestee 24 korteriühistu Ida-Viru Maakohtu kinnistusametile avalduse korteriomandite kinnistamiseks (Estonia pst 24, korterid xxx). Avaldaja palus kanda korteri nr x omanikuna kinnisturaamatusse M. B. (sünd. xxxa) (tl 9-21). 2. 21.03.2000. a notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu alusel (notariaalregistri nr xxx) müüs M. B. A.Š. korteri asukohaga xxx. Korter müüdi vallasasjana. Omandiõiguse kuuluvus müüjale oli tõendatud Ida-Viru Maakonna Hooneregistri 21.03.2000. a õiendiga nr 1811/1768 (tl 24-25). 3. 18.04.2000. a notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu alusel (notariaalregistri nr xxx) müüs A. Š. korteri asukohaga xxx T.P. Korter müüdi vallasasjana. Omandiõiguse kuuluvus müüjale oli tõendatud Ida-Viru Maakonna Hooneregistri 18.04.2000. a õiendiga nr 2497/1768 (tl 26-27). 4. 28.09.2000. a kanti kinnistusraamatusse registriosa nr xxx elamumaa Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas, Estonia pst 24, katastritunnus xxx, xxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosa korterile nr 4, II jakku kanti omanikuna M.B. (IK xxx) (tl 22-23). 5. Hagiavalduse kohaselt sai hageja korteriomandi omaniku kandest teada 2008. a alguses korteriühistu esimehelt. Hageja pöördus kostja poole palvega omandiõiguse ülekandmiseks, kuid kostja keeldus ettepanekust ning soovitas hagejal kohtusse pöörduda. 6. Hagi materiaalõiguslik alus on eluruumide erastamise seaduse (EES) § 21`lg 1, § 214 lg 1, § 214 lg 4 ja lg 5, võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2, § 208 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 5, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5, kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 ´lg 3, lg 7, § 35 lg 1 p 3, korteriomandiseaduse (KOS) § 4 lg 3. KOSTJA VASTUS 7. Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile (tl 42-43) ning märkis vastuses, et hagi ta täies ulatuses ei tunnista, kuna ei pea andma tahteavaldust selleks, et kustutada kanne omaniku M.B. kohta ning selleks, et kinnistu omanikuna kanda sisse hageja. 8. Kostja vastuväidete kohaselt müüs ta korteri xxx 21.03.2000. a A.Š., kellele vastavalt lepingu punktile 4.1 läksid üle kõik õigused korterile. Peale korteri edasimüüki läksid 2 korteriga seotud õigused üle T.P. ning omaniku kohustuseks on jälgida, kuidas dokumendid vormistatakse, sh kontroll kinnistusraamatusse kandmisel. 9. Kostja kahtleb hageja väite õigsuses, mille kohaselt hageja sai valest kandest teada alles 2008. a alguses, kuna kinnistusregistri väljavõtte pidi saama korteriomanik T.P. ning ebaõigete andmete parandamiseks võinuks hageja pöörduda ostu-müügilepingu tõestanud notari juurde ebaõigete andmete parandamiseks. Kostja sai teada sellest, et kostja on kantud kinnistusraamatusse omanikuna T.P. ettepanekust ilmuda notaribüroosse lepingu allkirjastamiseks (01.08.2008. a kiri). Kostja loobus lepingu allkirjastamisest, kuna kostja ei ole hagejaga seotud, sest müüs korteri teisele isikule – A.Š. Kostja soovitas hagejal pöörduda kohtusse ja tuvastada ebaõige kanne kinnistusraamatus korteri omaniku kohta. Kostja leiab, et kohtukulud peab kandma hageja. HAGEJA ARVAMUS 10. Vastuseks kostja vastusele esitas hageja arvamuse (tl 54-55), milles märkis, et hagejale on kostja vastuväited arusaamatud, kuna kostja väidab esiteks et ta hagi täies ulatuses ei tunnista, kuid hiljem märgib, et kinnistusraamatu kanne omaniku kohta on vale. 11. Müügitehingud korteri kui vallasasjaga toimusid enne korteriomandi tekkimist 28.09.2000. a. Korteri võõrandamistehingud toimusid vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 6 kohaselt, reaalosana erastatud eluruumi võõrandamine vallasasjana kuni ehitusalase maa kandmiseni kinnistusraamatusse. Korteriomandi omanikuna kantakse kinnistusraamatusse eluruumi vallasjana omav isik, seega on kostja kantud kinnistusraamatusse ekslikult ning kande muutmiseks on vajalik kostjapoolne tahteavaldus. Kostja keeldub põhjendamatult nõusoleku andmisest hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 12. Kohus, tutvunud asja materjalidega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud. 13. Kohus tuvastas, et 12.01.2000. a esitas Kohtla-Järve Estonia puiestee 24 korteriühistu IdaViru Maakohtu kinnistusametile avalduse korteriomandite kinnistamiseks (Estonia pst 24, korterid xxx). Avaldaja palus kanda korteri nr x omanikuna kinnisturaamatusse M. B. (sünd. xxx.

1. a)(tl 9-21). Korteriühistu registreerimise kanne on tehtud 11.12.1997. a (tl 44). 28.09.2000. a kanti kinnistusraamatusse registriosa nr xxx elamumaa Kohtla-Järve linnas, Ahtme linnaosas, Estonia pst 24, katastritunnus xxx, xxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosa korterile nr x, II jakku kanti omanikuna M.B. (IK xxx) (tl 22-23). KOS § 5 lg 3 kohaselt korteriomandite registriosade avamiseks tuleb kinnistamisavalduses märkida korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurused. Kinnistamisavaldusele lisatakse: 3 1) riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid; 2) muud kinnistamise eeldusena seadusega ettenähtud dokumendid. KOS § 4 lg 3 kohaselt korteriomandid tekivad sama paragrahvi lõikes 1 või 2 ettenähtud alusel kinnistusraamatusse kandmisega. 14. Peale korteriomandite kinnistamise avalduse esitamist (kinnistamisavaldus 12.01.2000. a ) ning enne korteriomandite kinnistamist (28.09.2000.
2. a)on kostja korteri kui vallasasja müünud (müügileping 21.03.2000. a). 21.03.2000. a notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu alusel (notariaalregistri nr xxx) müüs M. B. A. Š. korteri asukohaga xxx. Korter müüdi vallasasjana. Omandiõiguse kuuluvus müüjale oli tõendatud Ida-Viru Maakonna Hooneregistri 21.03.2000. a õiendiga nr xxx (tl 24-25). Lepingu punkti 4.1 järgi läks omand lepinguobjektile üle ostjale lepingule allakirjutamisega ning valdus antakse üle hiljemalt 01.04.2000. a. 18.04.2000. a notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu alusel (notariaalregistri nr xxx) müüs A. Š. korteri asukohaga xxx T.P. Korter müüdi vallasasjana. Omandiõiguse kuuluvus müüjale oli tõendatud Ida-Viru Maakonna Hooneregistri 18.04.2000. a õiendiga nr xxx (tl 26-27). Lepingu punkti 4.1 järgi läks omand ja valdus lepinguobjektile üle ostjale lepingule allakirjutamisega. Eeltoodust tuleneb, et M.B. omand vallasasjana käibes olnud korterile xxx lõppes 21.03.2000. a ning sellest tulenevalt ei ole kinnistusraamatu kanne omaniku kohta õige, kuna see ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga. AÕSRakS § 13 lg 1 kohaselt kuni ehitisealuse maa kinnistusraamatusse kandmiseni või riigi omandisse jäetud või munitsipaalomandisse antud maa riigi maakatastrisse kandmiseni võib ehitist, selle mõttelist osa, reaalosana erastatud eluruumi, elamus asuvat mitteeluruumi, elamuühistu liikme omandisse antud korterit, endise korteriühingu liikme omandisse antud korterit või kaasomandi lõppemisel tekkinud ehitise reaalosa võõrandada ja pärida kui vallasasja. Ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud /.../ Ehitist või selle osa võib vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini. 15. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 64-1 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kui omanikuks on kinnistusraamatu järgi isik, kes pole asja omanik, siis on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Kuna kohtus on tuvastanud, et kostja on kinnistusraamatusse kantud kinnistamise ajaks ebaõigeteks muutunud andmete alusel, on ebaõige kinnistusraamatu kanne 4 kostja kui korteriomandi omaniku kohta. Kohus märgib, et kinnistamisavalduses tugines avaldaja Ida-Viru Maakonna Hooneregistri 30.12.1999. a õiendile (tl 9). Isik, kelle õigusi on ebaõige kandega rikutud, võib AÕS § 65 lg 1 kohaselt nõuda ebaõige kande muutmist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Seega saab hagi rahuldava kohtuotsuse resolutsiooniga lugeda kostja omanikukande muutmisega nõustunuks. MENETLUSKULUDE JAOTUS 16. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, peab hageja menetluskulud kandma kostja ning kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Kostjal oli võimalik menetluskuludest hoiduda, kui ta oleks kohtuväliselt andnud notariaalselt tõestatud nõusoleku omandiõiguse ülekandmiseks (vt tl 3334, hageja ettepanek). 18. Menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendis jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). KOHTU SELGITUS 19. Kohtute seaduse § 138 7 lg 1 järgi edastatakse alates 2008. aasta 1. oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kohtunik 5