KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus aegumise kohaldamiseks Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2008. a. Kell

§ 30lg 1 mõistes, s.t.

leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastavalt poolte kokkulepitud graafikule pidi kostja kahju korvamiseks maksma aprillini 2006.a. igakuiselt 1200 krooni. Kostja maksis välja 5 kuu jooksul kokku 7000 krooni. Kostja ei ole käesoleva ajani nimetatud kokkulepet koos maksegraafikuga vaidlustanud. Käskkirjas sisalduv kahjusumma väljamaksmise maksegraafik on käsitletav kostjapoolse võlatunnistusena, mille puhul ei ole ka ITVS § 6 tähtaeg kohaldatav. Kohaldamisele tuleb tehingust tulenev nõude aegumistähtaeg, mis on vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 3 aastat. Juhul, kui nimetatud võlatunnistuse suhtes oleks kohaldatav ITVS, ei oleks ka kostja seda järginud, sest tasus maksegraafikujärgseid makseid 5 kuu jooksul. KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUVÄIDETELE 21.01.2008 kirjalikus vastuses kostja märgib, et hagile lisatud distsiplinaarkaristuse käskkirjast nähtub, et tööandja on võtnud endale kohustuse töötajalt sisse nõuda 22 000 krooni ning see töötaja palgast kinni pidada. Käskkirjaga ei ole IN endale võtnud ega tunnistanud kohustust tööandjale materiaalset kahju hüvitada. Nõusolek on antud töötaja kui töösuhte nõrgema poole poolt palgaseaduse § 36 lg 2 alusel tema palgast kinnipidamise teostamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 2. Käesolevas asjas aegumise kohaldamise taotluse lahendamiseks tuleb esmalt lahendada vahel vaidlus selle üle, kas hagi aegumistähtaega tuleb arvestada individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) või tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-s 1 sätestatud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja järgi. Hageja leiab, et kostja on hagejale andnud võlatunnistuse, mis on võlaõigusseaduse (

) § 30 kohaselt iseseisev leping. Kostja leiab, et poolte vahel on töösuhetest tulenev vaidlusindividuaalne töövaidlus ITVS § 2 mõttes.

1. Tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud ja hinnanud kogumis asjas kogutud tõendeid, kohus asub seisukohale, et poolte vahel on töösuhtest tulenev vaidlus, mis on käsitatav individuaalse töövaidlusena.
2. ITVS § 2 kohaselt individuaalne töövaidlus on töötaja(te) ja tööandja vaheline lahkarvamus, mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja 3 2-06-19055 kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel. Hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et kostja kohustus hüvitada tööandjale liiklusõnnetusega tekitatud kahju tuleneb töökoodeksi (TööK) § 128 lg 1 p-st 7, mille kohaselt töötajad kannavad materiaalset vastutust tööandjale tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui kahju tekitati töövälisel ajal. Seega hagi asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue pooltevahelisest töösuhtest.
3. Järgnevalt kohus analüüsib, kas kostja on võlatunnistuse andmisega loonud töösuhtest tuleneva kohustuse asemele iseseisva võlaõigusliku kohustuse.

§ 30

lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduse ei ole sätestatud teisiti (

§ 30

lg 2).

§-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (

§ 89lg 2 esimene lause).

Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus (

§ 89lg 2 teine lause).

Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Samuti aegub sellise kohustuse täitmise nõue eraldi. Kuna

§-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest. Eeldatakse, et võlatunnistuses lubatud kohustus tuleb täita ja sellel on majanduslik või mõni muu alus, mis õigustab võlatunnistusest tuleneva nõude rahuldamise.

§ 30ei reguleeri kõiki võla tunnistamise vorme.

Lisaks konstitutiivsele võlatunnistusele võivad pooled kokku leppida deklaratiivses võlatunnistuses, mille eesmärgiks ei ole luua iseseisvat kohustust, vaid üksnes kinnitada olemasolevat kohustust ja seeläbi välistada võlgniku võimalikud vastuväited sellest kohustusest ning lihtsustada sellega võla sissenõudmist. Deklaratiivne võlatunnistus sõltub aluseks oleva põhikohustuse kehtivusest. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormuse muutumine: võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Eeltoodust järelduvalt deklaratiivne võlatunnistus ei ole käsitletav iseseisva lepinguna, millel on omaette aegumistähtaeg, vaid deklaratiivse võlatunnistuse alusel hagi esitamine on võimalik põhikohustuse täitmiseks nõude esitamise tähtaja jooksul. 6. Kohus leiab, et IN allkirja käskkirjal ja selle juures olevat märget “nõus” ei saa käsitleda kostja poolt antud kirjaliku võlatunnistusena

§ 30lg 1 mõttes.

AS N direktori käskkirjast nr 7/17.10.2005 nähtuvalt on direktor otsustanud karistada IN ettevõttele materiaalse kahju tekitamise eest noomitusega ning nõuda tekitatud kahju 22 000 krooni I. N sisse. Siinkohal kohus märgib, et hagiavaldusele lisatud AS N direktori 17.10.2005 käskkirjas nr 7 on selle koostamise kuupäeva märkimisel ilmselt eksitud. Avarii toimus 26.oktoobril 2005.a. ja käskkiri avariiga kahju tekitamise eest distsiplinaarkaristuse määramise kohta ei saa olla antud enne avarii toimumist. Kostja on käskkirjaga tuvunud 18.novembril 2005, mistõttu kohus on veendunud, et käskkiri koostati tegelikult 17.novembril 2005.a. 4 2-06-19055 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et selle käskkirjaga ei ole kostja endale võtnud ega tunnustanud kohustust tööandjale materiaalset kahju hüvitada, vaid on andnud palgaseaduse (PaS) § 36 lg-s 2 ettenähtud nõusoleku. PaS § 36 lg 2 kohaselt tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid. Kostja, andes kahjusumma kinnipidamist käsitlevale käskkirjale allkirja koos märkusega “nõus”, nõustus tema palgast tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summa kinnipidamisega. Seega sisuliselt kostja nõustus tööandjale tekitatud kahju hüvitama. Kohus leiab, et kostja IN on allkirjaga käskkirjal andnud tööandjale deklaratiivse võlatunnistuse, mille eesmärk ei ole luua iseseisvat kohustust, vaid üksnes tunnistada kohustuse olemasolu. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et hagi aluseks on pooltevaheline töösuhe ning nõude aegumisele tuleb kohaldada ITVS vastavaid sätteid. 7. ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Viimatinimetatud lõigetes sätestatakse teistsugused tähtajad töölepingu õigsuse vaidlustamiseks ja palga maksmise nõude esitamiseks. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (

§ 158lg 2). Ts

ÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 nõue ei aegu enne 2 kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema tähtaja jooksul.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Kohus on seisukohal, et hagi aegumist tuleb arvestada alates 17.11.2005, mil hageja vormistas käskkirja kahjusummade kostjalt väljamõistmise kohta. Kostja palgast peeti vastavalt 17.10.2005 käskkirjale käsikirjaliselt kantud maksegraafikule alates 2005.a. oktoobrist kinni kahju hüvitamise summasid kuni kostjaga töölepingu lõpetamiseni 07.04.2006.a., mil hageja pidas kostja lõpparve 3043 krooni. Kostja andis nõusoleku summade kinnipidamiseks 18.11.
2. Seega alates aegumistähtaja kulgemise esimesest päevast 18.11.2005 kuni 07.04.2006 oli hagi aegumine peatunud.
3. Vastavalt AS N 08.09.2006 kirjale peeti kostjalt kokku kinni 13 314 krooni ning võlgnevuseks jäi 8686 krooni. Seega hiljemalt 07.04.2006, kui hageja tegi viimase kinnipidamise kostja lõpparvest, pidi hagejale olema selge, et tal on töösuhtest tulenev rahuldamata nõue kostja vastu summas 8686 krooni, nõude esitamise 4 kuuline aegumistähtaeg selle summa osas algas seega uuesti 08.04.2006 ja lõppes 08.08.2006.a. Hagi on esitatud 27.12.2006.a. ja on seega 8686 krooni osas aegunud.
4. Hageja leiab, et seoses asjaoluga, et töövaidluskomisjon tagastas kostjalt kahju hüvitamiseks kinnipeetud summad kostjale, on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 22 000 krooni. Töövaidluskomisjonis on kostja vaidlustanud saamata jäänud töötasu 2006.a. veebruari – aprillikuu eest, saamata lõpparve ning vähemsaadud lähetuse päevarahad. Töövaidluskomisjoni 19.06.2006 otsusega töövaidlusasjas nr 9.03-02/1403-06 on komisjon tunnistanud ebaseaduslikuks kostja töötasust alates 2006.a. veebruarist kuni 07.04.2006 ning lõpparvest tehtud kinnipidamised kokku summas 8432 krooni, mis on hagejalt kostja kasuks töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud. Lisaks on töövaidluskomisjon hagejalt välja mõistnud summad vähemsaadud töölähetuse päevarahade näol ja hüvitisena lõpparve kinnipidamise eest, kuid need ei puuduta kostja palgast kahjusumma kinnipidamise. Seega on 5 2-06-19055 kinnipeetud kahjusumma hagejalt välja mõistetud ainult osaliselt ning 2005.a. oktoobrist kuni jaanuarini 2006 kostja palgast kinnipeetud kahjusumma kokku 4800 krooni osas on hageja kahjuhüvitise nõue kostja vastu jätkuvalt rahuldatud. Tuginedes hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele, ei ole hageja õiguste rikkumine 4800 krooni osas üldse võimalik ning TsMS § 423 lg 2 alusel kohus jätab selles osas hagi läbi vaatamata.
5. Hageja poolt kahju hüvitamise katteks kostja töötasust 8432 kr kinnipidamine tunnistati töövaidluskomisjoni otsusega ebaseaduslikuks ning nimetatud summa mõisteti hagejalt välja Seega 8432 kr kahju hüvitamise nõude osas algas hagi aegumise tähtaeg töövaidluskomisjoni 19.09.2006 otsuse jõustumisest. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui pooled ühe kuu jooksul otsuse kättesaamisest ei pöördu kohtu poole sama töövaidluse hagi korras läbivaatamiseks. Seega kõige varasemalt jõustus töövaidluskomisjoni otsus 19.oktoobril 2006.a. Eeltoodust nähtuvalt on hagi 27.12.2006.a. esitatud 4 kuulise aegumistähtaja jooksul.
6. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi aegumise kohaldamise taotluse osaliselt ja jätab hagi kahju hüvitamise nõude osas osaliselt rahuldamata summas 8686 krooni. Osaliselt, summas 4800 krooni, kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kohus jätab rahuldamata hagi aegumise kohaldamise taotluse summa 8432 krooni osas ning jätkab selles osas tsiviilasja menetlust. Menetluskulude jaotuse määrab kohus asja lõplikul lahendamisel. Heli Käpp Kohtunik 6