Obsah (4)

§ 11§ 1§ 2§ 10

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 20

teitšuk Vastustaja korteriühistu Linnamäe tee 81 (registrikood 80135487, asukoht Linnamäe tee 81 - 2, Tallinn), seaduslik esindaja Natalja Netšajeva, lepinguline esindaja Sirje Vullo RESOLUTSIOON:

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu
2. mai
3. a. otsuse lõppjäreldus KÜ Linnamäe tee 81 hagis Viktor Žilini vastu 8982, 20 krooni väljamõistmiseks, arvestades motiivide osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5. Apellatsioonimenetluse menetluskulu jätta

tja kanda.

1. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. 2 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2. veebruaril
3. a. esitas KÜ Linnamäe tee 81 Harju Maakohtusse hagi Viktor Žilini vastu 8982, 20 krooni väljamõistmiseks.
4. augustil
5. a.

tja korteris toimunud remonttööde käigus purustati veetorustik esimesest kuni kuuenda korruseni, kuna lahtilõigatud seinapaneel kukkus torustikule. Purustatud veetorustiku tagajärjel uputas püstikutest välja voolav vesi kortereid nr. 40, 44, 48 ja 56. 9. augustil 2005. a. selgus, et

tja teostas korteris ümberehitustöid ilma vastava kooskõlastatud projekti ja ehitusloata. Avarii likvideerimiseks tuli hagejal välja vahetada külmaveetorustik kogu püstiku ulatuses. Remonttöid teostasid Toru Abi Lavateir AS ja OÜ Torusüsteemid, mille eest hageja on tasunud vastavalt 2259, 50 krooni ja 6722, 70 krooni.

tja korteris toimus ehitise rekonstrueerimine (planeeringu muutmine) ehitusseaduse (EhS) § 2 lg. 6 p. 3 tähenduses ja sanitaarkabiini lammutamine koos kommunikatsioonide muutmisega (vee- ja kanalisatsioonitorustike ning elektrisüsteemi ümberehitamisega).

tja pidi korteri planeeringu ja kommunikatsioonide muutmisel lähtuma ES-st ja korteriühistu põhikirjast.

tja alustas remonttöid enne projekti saamist. Sanitaarkabiini lammutamisel koos kommunikatsioonide muutmisega oli

tja poolt rikutud KÜ põhikirja p.

2. 14, kuna puudus juhatuse kirjalik luba ja kasutati ebaõiget lammutustehnoloogiat. Tõendamata on

tja vastuväide, et

tja korteris toimunud remonttööd ei olnud

1. -
2. korruse torustiku rikke põhjuseks ja et remonttööd ei põhjustanud kogu püstiku vahetamist, samuti, et hageja poolt on rikutud terve maja veetorustiku vahetamisel ohutuse nõudeid. Vastavalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse linnavaraosakonna juhtivspetsialisti Ü. Kamariku arvamusele on väär

tja seisukoht, et torud tuleb kinnitada põranda ja lae külge. Torustik kinnitatakse klambritega ainult vertikaalseinale.

tja vastuväited

tja vaidles hagile vastu.

tja korteris teostati remonttöid, kuid need ei olnud

1. –
2. korruse torustiku rikke põhjuseks.

tja korteris toimunud remonttööd ei põhjustanud kogu püstiku vahetamist. Asjakohatu on hageja väide, et tööd olid teostatud ilma projektita. Hageja ise kinnitab, et

tja oli projekti tellinud. Asjaolu, et töid alustati enne projekti saamist, ei oma tähtsust, kuna

tja on ise projekti tellinud, arutades projekteerijaga eelnevalt kavandatavaid muudatusi ja muid üksikasju. Korteris vannitoa kabiini ja tualeti vaheseina mahavõtmine ei ole ehitus ja selleks ei ole projekti ega ehitusluba vaja. Veetorustiku ja kanalisatsioonitoru rikked ning

tja korteri remondi vaheline põhjuslik seos ei ole tõendatud.

tja korteris ei ole ehitust toimunud (EhS § 2 lg. 6 p. 1 - 6) ning teostatud remonttöid ei saa isegi rekonstrueerimiseks pidada (EhS § 2 lg. 8). Seega ei ole

tja tegevus olnud õigusvastane ning seoses sellega on esitatud hagi alusetu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg. 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Enne vaidlusalust olukorda vahetas hageja terve maja veetorustiku, jättes paigaldamata uue torustiku kinnitused. Torud ei olnud kinnitatud lagede ja põrandate külge, need liikusid terve püstiku, s. o. 1. - 9. korruse ulatuses. Sellega oli tekitatud olukord, mille puhul löök toru vastu ühes kohas võis toru vabal liikumisel põhjustada terve toru rikkumise. See oleks olnud välistatud juhul, kui torud oleksid kinnitatud. Tõendatud ei ole, et löök vastu toru toimus just

tja korteris. Hageja on ise kahju tekkimises süüdi, kuna ei ole teinud midagi kahju tekkimise vältimiseks või vähendamiseks. Tõendatud ei ole püstiku vahetamise vajadust. Vastavalt

tja korteris remonttöid teostanud tööliste arvamusele juhul, kui vesi oleks olnud püstikus välja lülitatud, ei oleks nii suurt kahju tekkinud. Vee väljalülitamisel torud painduvad ja kustutavad löögi lihtsalt ära. Juhul, kui

tja on vastutav juhtunu eest, siis ainult oma korteri, mitte terve püstiku ulatuses, s. o. Siis kannab ta kahju 1/9 ulatuses. 3 Esimese astme kohtu otsus

1. mai
2. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis Viktor Žilinilt KÜ Linnamäe tee 81 kasuks välja 8982, 20 krooni. Menetluskulud jättis kohus

tja kanda. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, s. t. tegemist on deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, s. t. tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätestata teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahju hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi: tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tulemusena peab kannatanul olema tekkinud kahju; kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; kahju peab olema tekitatud süüliselt. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Korteriomandiseaduse (

) § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega.

§ 11lg.

1 p. 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. EhS § 2 lg. 6 punktide 3 ja 5 kohaselt on ehitamine ehitise rekonstrueerimine ja ehitise lammutamine. Vaidlus puudub selles, et

tja teostas temale omandiõiguse alusel kuuluvas korteris remonttöid – lammutas WC ja vannitoa vahelist paneelseina eesmärgil kaks eraldi ruumi ümber ehitada üheks ruumiks. Asjaolu, et

tja korteris toimunud remonttööde käigus purustati veetorustik

1. -
2. korruseni, on tõendatud KÜ Linnamäe tee 81 aktiga, mille kohaselt KÜ esinaise ja juhatuse liikmete, avariiteenistuse Toru Abi Lavateir AS-i esindajate ja kannatanud osapoolte juuresolekul teostatud kontrolli tulemusel tuvastati, et korterites nr. 56, 48, 44, 40 on lõhutud veevarustuse ja kanalisatsiooni püstiku torud põhjusel, et korteris nr. 52 teostati
3. augustil
4. a. tualettruumi ja vannitoa vahelise seina demontaaži, mille käigus kukkus paneelsein püstiku torudele. Tunnistaja S. L., kes elab

tja korteri suhtes ülemises korteris, kuulis tugevat pauku vastu seina, misjärel ta kuulis sahinat WC-s, kuhu ta koheselt läks. WC-s purskas vesi kui fontään, kuna külmaveetoru kiip oli 10 - 15 cm kõrguselt katki nagu ära lõigatud. Tunnistaja läks koheselt alla

tja korterisse, kus ta koridorist nägi, et WC ja vannitoa vaheline paneelsein oli viltu kukkunud WC suunas. Tunnistaja A. A., kes elab

tja korteri suhtes kaks korrust allpool, kinnitas, et ta kuulis enne uputust kõva pauku, misjärel hakkas vesi ülalt voolama. Püstaku toru oli alla vajunud. Lisaks kirjalikele tõenditele, s. h. fotodele sündmuskohast, on tunnistajate ütlustega tõendatud sündmuse toimumine

tja korteris. Tuginedes eeltoodule on leidnud tõendamist, et

tja tegevuse tulemusel on põhjustatud kahju hagejale, kes pidi tellima ja tasuma püstiku toru vahetuse, kuna hageja 4 kohustuste hulka kuulub eelmärgitud süsteemide korrashoiu korraldamine. Kui

tja ei oleks asunud teostama remonttöid, mille käigus ta lammutas WC ja vannitoa vahel olevat paneelseina, siis ei oleks toimunud püstiku toru purunemist. Seega

tja tegevus on kahju tekitamise seisukohalt kausaalne, kuna selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg - kahju.

tja väide, et torud olid halvasti kinnitatud ei ole põhjuslikus seoses juhtunuga. Lasnamäe LOV linnavara osakonna õiendist nähtub, et torude kinnitamine põranda ja lae külge ei ole nõutav.

tja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et paneelseina pealekukkumine plastiktorule oleks toru kinnituse korral selle terveks jätnud. Eeltoodut ei kinnita ka

tja esitatud korteri ülevaatuse akt. Püstiku torude tugevuse nõudeks ilmselgelt ei ole paneelseinte raskuse äkilisel vajumisel tekkinud raskusjõud, mistõttu

tja väide ei ole tõsiselt võetav. Eeltoodu välistab ka

tja vastutuse vaid 1/9 osas. Sanitaarkabiini lammutamisel koos kommunikatsioonide muutmisega on

tja poolt rikutud hageja põhikirja punkti

2. 14, sest selleks puudus juhatuse kirjalik luba. Eeltoodu annab alust väita, et

tja tegevus oli vastuolus hageja põhikirjaga, seega tegemist on õigusvastase käitumisega, seega on kahju tekitatud õigusvastaselt.

tja tellis AS-ilt Eesti Projekt plaani, kuid remonttööde tegemise ajaks ei olnud plaani kätte saanud ega ka hagejale esitanud. Seega

tja tegevus

1. augustil
2. a. oli õigusvastane, kuna tal puudus reaalselt projekt. Projekti tellimine ei ole samastatav projekti olemasoluga ja selle alusel tööde teostamisega.

tjal puudus tööde teostamise ajal AS-i Eesti Projekt plaan, milles on märgitud lammutustööde teostamiseks konkreetsed juhised: kus, mida, kuidas ja millisel lubatud viisil teostada lammutustöid, s. h., kuhu panna ajutine tugistus, paneelseina tükeldamiseks ettenähtud mõõtmed ja võimalik ladustamise koht ja tükkide arv. Eeltoodud juhised on esmalt selleks, et tagada ohutu ja turvaline lammutustöö. Kuna

tjal puudus AS-i Eesti Projekt plaan tööde teostamiseks, siis puudus tal ka võimalus teostada nõuetekohaselt lammutustöid, mille kinnituseks on juhtunu – toru purunemine. Esitatud piltidest nähtub, et

tja ei järginud tööde teostamisel selleks ettenähtud nõudeid, s. o. paneelseina tükeldamine mitte suuremates mõõtmetes kui 50 x 50 cm. Eeltoodu kinnitab, et

tja kasutas ebaõiget lammutustehnoloogiat. Seega on

tja käitumine olnud õigusvastane ning ta on rikkunud hoolsuskohustust teostada lammutustöid vastavalt ES § 29 nõuetele –

tja alustas ümberplaneerimistöid enne projekti saamist ja korteriühistu juhatusega kooskõlastamata.

tja tegevus on olnud vastuolus

§-ga 10, mille kohaselt korteriomandi eseme kasutamine ei tohi minna vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Püstiku toru purunemine, mille tagajärjel oli paljudes korterites veeuputus, on ilmselgelt vastuolus seaduse ja kolmanda isiku õigustatud huvidega. VÕS § 127 lg. 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejale tekitatud kahju suurus on võrreldav kulutustega, mida ta tegi rikutud asja endisesse olukorda viimiseks. Toimiku kirjalikest materjalidest nähtub, et Toru Abi on esitanud hagejale arveid kokku 2259, 50 krooni eest ja OÜ Torusüsteemid 6722, 70 krooni eest. Pooled ei vaidle püstiku vahetamise ja selleks kulunud 8982, 20 krooni üle. Nimetatud kahju tuleb

tjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus

tja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.

1. augustil
2. a. koostatud akti puhul on tegemist vastustaja ühepoolse aktiga, mille koostamise juurde apellanti kui puudutatud isikut ei kutsutud. Seetõttu ei saanud apellant anda selgitusi ega kontrollida akti koostamise korda ja asjaolusid ning aktiga on tegelikku olukorda moonutatud. Aktile lisatud joonise kohaselt on apellandi korteris purustatud külma- ja soojaveetorustik ning kanalisatsioonitoru. Korterites nr. 40, 48 ja 56 olevat vigastatud ainult külmaveetoru. Korteris nr. 56 oli väidetavalt rikutud nii külmaveepüstik kui ka selle püstiku ja 5 korterisisese torustiku ühenduskoht. Korterites nr. 48, 44 ja 40 olevat rikutud ainult külmaveepüstiku ja korterisiseste torustike ühenduskohad. Tunnistaja S. L.i sõnul hakkas tema tualetis vesi purskuma ning apellandi korteris nägi ta, et tualeti ja vannitoa vaheline sein oli tualeti suunas viltu vajunud. Aktis märgitud rikkumiste puhul oleks tunnistaja pidanud kindlasti märkama ka jooksvat vett apellandi korteris. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema korteris toru vigastatud ainult liitumiskohas korterisisese torustikuga, selles osas on tunnistaja ütlused koostatud aktiga vastuolus. Tunnistaja A. A.u ütluste kohaselt olid murtud ainult torude ühenduskohtade kinnitused, apellandi korteris tunnistaja käinud ei olnud. Aktis on aga märgitud, nagu oleks tunnistaja osalenud akti koostamisel. Seega on akt tunnistaja ütlustega vastuolus. Tunnistaja ei mäletanud, kas tema korteris torustikku remonditi või vahetati see ära, ta ei mäletanud ka, milline toru oli vigastatud, kuid väitis, et vesi tema põrandal oli soe. Vastustaja aga väidab, et rikutud oli külmaveetorustik. Fotodelt ei ole võimalik aru saada, kas need on tehtud sündmuskohal või mitte. Pole teada, millal ja kes need fotod on teinud, tegemist on vaid vastustaja paljasõnaliste väidetega nende kohta. Fotod nr. 2 ja 3 näitavad, et teadmata korteris on vigastatud korterisisese torustiku ja püstiku vaheline ühenduskoht. Selline vigastus ei põhjusta kogu püstiku vahetust. Fotol nr. 4 ei ole torud üldse vigastatud ja fotol nr. 5 on toru selle ühenduskohast lahti monteeritud, mis ei tõenda midagi. Fotol nr. 1 on näha, et käterätikutoru on lahti monteeritud, mingeid toru kahjustusi näha ei ole. Fotodelt 6 - 8 on näha, et sama käterätikutoru on kinni keeratud, samuti on näha, et on asendatud üks kolmest torust. See on vastuolus vastustaja väidetega, et apellandi korteris olid vigastatud kõik kolm toru. Fotode nr. 11 ja 12 kohta märkis vastustaja, et need on tehtud fotodega nr. 2 - 5 samal päeval, kuid fotol nr. 5 nähtav uks on fotodel nr. 11 ja 12 juba vahetatud. Võib eeldada, et fotod nr. 11 ja 12 on tehtud pärast väidetavat toruvahetust. Fotode nr. 4 - 5 ja 11 - 12 alusel ei ole tegelikult üldse võimalik järeldada, et torusid vahetatud oleks. AF-Estivo AS-i spetsialistide poolt koostatud ülevaatuse tulemuse järgi ei olnud plastikust veepüstikutorud nõuetekohaselt fikseeritud. Läbiviidud paneelidest on torude ümbrus jäetud montaaživahuga täitmata, sel põhjusel liikusid torud vabalt kogu püstiku ulatuses. Nõuetekohasel kinnitamisel oleks terve torustiku liikumine ja rikkumine olnud välistatud. Kohus jättis tõendi kogumata, kui jättis

tja taotluse AF-Estivo AS-i spetsialisti ülekuulamiseks rahuldamata. Apellant ei ole rikkunud korteriühistu põhikirja ja tema tegevus ei olnud õigusvastane. Vaidlust ei ole selles, et apellant demonteeris korteris vannitoa ja tualeti vaheseina. KÜ põhikirja punktis

2. 14 räägitakse korterite tehnosüsteemidest ja kandvatest konstruktsioonidest. Seega ei olnud KÜ kirjalikku luba vaheseina demonteerimiseks vaja. Juhatuse esimees oli apellandi korteris teostatavate töödega kursis ega omanud mingeid vastuväiteid. Ehitusprojekti puudumine ei oma mingit tähtsust. Nimetatud vaheseina (sanitaarkabiini) kui mittekandva konstruktsiooni mahavõtmiseks ei ole ehitusprojekti ega ehitusluba vaja. Eesti Projekti AS-is koostati projekt apellandi korteris muude rekonstrueerimistööde jaoks, mitte sanitaarkabiini mahavõtmiseks. Vastustaja ei ole tõendanud kogu külmaveepüstiku vahetamise vajadust. Esitatud aktist ja tunnistajate ütlustest tuleneb, et vigastatud olid üleminekukohad korterisisestest torudest püstikusse. Nimetatud vigastusi oli võimalik kõrvaldada palju väiksemate kuludega. Tegelikult tegigi seda ToruAbi Lavateir AS 2259, 50 krooni eest. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 6 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb otsuse põhjendust muuta. Vaidlust ei ole selle üle, et

tja oli vaidlusaluse kahju põhjustanud sündmuse ajal Tallinnas XXXXXXXX XXX XX-XX asuva korteriomandi omanik ning et samas elamus asuvate korteriomandite valitsemiseks on korteriomanikud asutanud korteriühistu Linnamäe tee 81. Maakohus tuvastas, et

tja korteris toimunud remonttööde käigus purustati

1. augustil
2. a. veetorustik
3. –
4. korruseni ning et hageja, kelle kohustuste hulka kuulub elamu veesüsteemi korrashoiu korraldamine, tellis püstikutoru vahetuse ja tasus selle eest kokku 8982, 20 krooni. Nende faktide tuvastamist on maakohus otsuses piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu poolt nende faktiliste asjaolude tuvastamiseks tehtud järeldustega ja tõenditele antud hinnanguga. Veesüsteemi püstikutoru, mida

tja korteris toimunud remonttööde käigus kahjustati, oli vastavalt

§ 1lõikele 2 ja § 2 lõikele 2 korteriomanike kaasomandis.

Nii on

§ 1lg.

2 kohaselt kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis sama seaduse § 2 lg. 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis,

§ 2lg.

2 kohaselt aga ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Selle üle, et vaidlusalune vigastatud toru ei kuulunud

tja korteriomandi reaalossa, ei ole olnud ka vaidlust. Maakohus leidis õigesti, et vaidluse lahendamiseks on asjakohased sätted

§-d 10 ja 11.

§ 10lg.

1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega, sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.

§ 11lg.

1 p. 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Et

tja kahjustas kaasomandi esemeks olevat püstikutoru, siis rikkus ta

§ 11lg.

1 punktis 1 sätestatud kohustust ja peab sellega tekitatud kahju hüvitama. Et korteriomaniku poolt oma korteriomandi kasutamisega teistele korteriomanikele kahju tekitamisest hoidumise kohustus ja kahju hüvitamise nõude alused on reguleeritud

-i erisätetega, siis ei kohaldata hüvitusnõude alusena

§ 11kõrval muid sätteid, sealhulgas deliktiõiguse sätteid (vt.

Riigikohtu lahend 3-2-1-91-06) ja maakohus on neid sätteid ebaõigesti kohaldanud. Seejuures võib korteriomanike eest

§ 11

alusel esitada kahju hüvitamise nõude ka korteriühistu, kelle ülesandeks on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lõikest 1 tulenevalt korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu õiguse üle kahju hüvitamise nõuet esitada ei ole vaieldud. Sellest tulenevalt ei ole vaidluse lahendamiseks oluline, kas

tja elamu püstikutoru kahjustamisega rikkus lisaks

§ 11lg. 1 punktile 1 veel mingeid norme, sealhulgas Eh

S või

tja põhikirja sätteid. Et esineks alus

tja vabastamiseks vastutusest korteriomanike kaasomandi eseme kahjustamise eest

§ 11lg.

3 alusel, ei ole

tja tõendanud. Osundatud lõike lause 1 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.

tja on väitnud, et torustik oli nõuetekohaselt kinnitamata, nii et torud liikusid vabalt kogu püstiku ulatuses ning et nõuetekohasel kinnitamisel oleks torustiku liikumine ja rikkumine olnud välistatud, kolleegium leiab aga, et väidetut ei ole

tja tõendanud.

tja ei ole esile toonud, millistest väidetavatest nõuetest torustikule on ta lähtunud, Lasnamäe LOV linnavara osakonna õiendis märgitu kohaselt ei tule aga torusid kinnitada põranda ja lae külge, nagu

tja on väitnud, 7 ning torustik kinnitatakse üksnes klambritega vertikaalseinale (tl. 74). Asjaolu, nagu oleksid torud kogu püstiku ulatuses vabalt liikunud, ei ole

tja samuti tõendanud:

tja poolt esitatud Estivo akt on koostatud 2007. a., selle käigus on üle vaadatud üksnes

tja korter kaks aastat pärast juhtumit ning selles ei sisaldu ega saagi sisalduda mingeid järeldusi veetorustiku kohta elamus õnnetuse toimumise ajal (tl. 94 – 98), mingeid muid tõendeid ei ole

tja oma väite tõendamiseks aga esitanud. Samas on hageja esitanud fotod 4, 11 ja 12, millel on näha kronšteinid, millega torud olid seinale kinnitatud (tl. 113, 116). Et

tja ei ole tõendanud asjaolu, millega ta on soovinud põhjendada oma vastutusest vabanemist, siis ei ole vajadust analüüsida seda, kas see asjaolu üldse on käsitletav

§ 11lõikes 3 sätestatud asjaoluna.

Muude asjaoludega ei ole

tja apellatsioonimenetluses oma vastutusest vabastamise alust põhjendanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab kolleegium veel vajalikuks märkida, et ka kaebuse ülejäänud väited ei ole põhjendatud. Nõustuda ei saa

tjaga, nagu oleks maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud.

1. augusti
2. a. akti on koostanud korteriühistu komisjon ja sellele on lisaks juhatuse liikmetele alla kirjutanud kahjustada saanud korterite omanikud ning avariitöid teostanud Lavateir AS-i töötaja. Tegemist on kirjaliku tõendiga, mida kohus on hinnanud koos teiste asjas esitatud tõenditega, kusjuures aktile alla kirjutanud korteriomanikud S. L. ja A. A. on tunnistajatena ütlusi andes täpsustanud, mida nad seoses juhtumiga tajusid. Ainuüksi asjaolust, et

tja akti koostamisel ei osalenud, ei saa teha järeldusi akti ebaõigsuse kohta. Vastuväidet akti õigsuse kohta ei olnud

tja esitanud ka esimese astme kohtu menetluses. Asja sisu kohta väitis

tja esimeses vastuses hagiavaldusele küll, et tõendatud ei ole, et löök vastu toru toimus just tema korteris, kuid väitis samas, et pärast avariid väljendasid töölised arvamust, et kui vesi oleks olnud välja lülitatud, siis ei oleks nii suurt kahju tekkinud (tl. 52). Seega tunnistas

tja kaudselt siiski, et kahju tekitanud sündmus toimus tema korteris tehtud tööde käigus, sest vastasel juhul ei oleks olnud põhjust rääkida vee väljalülitamisest remonditööde tegemise ajaks. Ka möönis

tja oma vastutust juhtunu eest, jäädes siiski selle juurde, et kahju põhjustamises ei ole ta süüdi. Kaebuses on

tja küll väitnud, et aktis on olukorda kajastatud moonutatult, ei ole aga märkinud, mida oleks tulnud aktis teisiti märkida ja milline oli olukord tema väidetel tegelikult. Et hagi on esitatud üksnes külmaveetorustiku kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis ei ole vaidluse lahendamiseks iseenesest oluline see, kas kahjustada sai ka muu vara, näiteks soojaveetorustik. Tunnistajate S. L.i ja A. A.u ütlusi on

tja apellatsioonkaebuses hinnanud meelevaldselt. Nii ei väitnud tunnistaja S. L., et ta

tja korteris veeleket ei näinud: kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole tunnistajale selle kohta küsimust esitatud (tl. 131). Protokollist nähtub, et

tja ei ole tunnistajale üldse küsimusi esitanud, ometi oleks tal tunnistaja küsitlemise käigus olnud võimalik täpsustada ka neid andmeid, mis teda huvitasid seoses tunnistaja poolt

1. augusti
2. a. akti koostamisel osalemisega. Tunnistaja A. A.u poolt antud ütlused (tl. 129) ei anna aga alust järeldusele, nagu ei oleks see tunnistaja akti koostamises osalenud, sest asjaolust, et tunnistaja sel päeval

tja korteris ei käinud, seda järeldada ei saa. Ka sellele tunnistajale ei ole

tja pool kohtuistungil seoses koostatud aktiga ühtegi küsimust esitanud. Hageja esitas fotod (tl. 111 – 116), millest enamusel oli märgitud pildistamise aeg, kohtule 7. veebruaril 2008. a. ning kohus edastas need koos hageja taotlusega tõendite lisamiseks

tjale, kellele need

1. märtsil
2. a. üle anti (tl. 117). Edasises menetluses ei tõstatanud

tja nende tõenditega seoses mingeid küsimusi. Sellest võib järeldada, et vähemalt fotodele märgitud ülesvõtete tegemise ajale ei olnud

tjal vastuväiteid. Võrdlusest

tja enda esitatud fotodega (tl. 53 – 54) ja

tja poolt esitatud Estivo koostatud korteri ülevaatust kajastavas dokumendis sisalduvate ülesvõtetega (tl. 94 – 98) nähtub, et hageja esitatud fotod 1 ja 6 – 10 on tehtud

tja korteris. Et fotod 4 – 5 (tl. 113) on tehtud nendele märgitud andmete põhjal

1. augustil
2. a., mil torude lõhkumisest oli möödunud kaks päeva ja väidetud ei ole, et selleks ajaks olid torud vahetatud, siis ei saagi nendest nähtuda 8 torude vahetamist. Apellatsioonikohtu istungil selgitas hageja pool, et fotod 4 – 5 (tl. 113) on tehtud kahjustatud püstikust korteris 44, näitamaks, et surve all olid torud algsest asendist nihkunud, ning torude nihkumist on kinnitatud ka Lasnamäe LOV linnavara osakonna õiendis (tl. 74 – 75). Apellatsioonikohtu istungil täpsustas hageja ka teiste fotode tegemise kohta ja juhtis tähelepanu asjaoludele, mille tõendamiseks fotod on esitatud,

tjal ei olnud sellega seoses aga vastuväiteid, sealhulgas hageja poolt väidetule, et lõhutud torud olid olnud seina külge kinnitatud niisuguste kronšteinidega, mis on kujutatud fotodel 11 – 12. AF-Estivo AS-i aktis on märgitud, et paigaldatud on uued plastikust veepüstiku torud (tl. 96), seega on apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu ei oleks tõendite põhjal üldse võimalik järeldada, et torusid vahetatud oleks, vastuolus ka selle

tja enda poolt esitatud tõendiga. Torude remontimisele tehtud kulutused on tõendatud Lavateir AS-i (Toru Abi) ja OÜ Torusüsteemid aktide, saatelehtede ja arvetega. Apellatsioonkaebuses ei ole

tja põhjendanud, millist menetlusõiguse normi kohus rikkus, kui jättis rahuldamata tema taotluse AS-i AF-Estivo spetsialisti ülekuulamiseks, ometi ei saa ainuüksi taotluse rahuldamata jätmise faktist niisugust rikkumist järeldada. Tõendeid esitavad pooled, kellel on kohustus tõendada asjaolusid, millele on rajatud nende väited (TsMS § 230), kusjuures tõendeid tuleb esitada ja koguda TsMS 25. peatükis sätestatud korras. Seega ei ole piisav üldsõnaline etteheide selles, et kohus jättis asjas tähtsust omavate asjaolude kohta tõendid kogumata, apellant ei ole aga esile toonud, millist tõendite kogumise korra kohta käivat normi kohus rikkus.

tja ei ole isegi märkinud, kelle üle kuulamata jätmist ta maakohtule ette heidab ning samuti ei ole

tja esitanud apellatsioonikohtule taotlust esimese astme kohtus kogumata jäänud tõendi kogumiseks. Asja materjalide kohaselt taotles

tja esmakordselt T. T. kui eriteadmistega isiku ülekuulamist tunnistajana

1. jaanuari
2. a. kohtuistungil (tl. 99), kuid soovis siis istungi edasilükkamist, et esitada T. T. pädevust tõendav dokument. Järgmisele,
3. aprilli kohtuistungile, mis oli ühtlasi viimane kohtuistung, T. T. ei ilmunud ja seoses selle isikuga ei esitanud

tja rohkem mingeid taotlusi, seega ei saa küsimust tõendite kogumise korra rikkumisest seoses selle isikuga tekkida. A. V.e ülekuulamist taotles

tja esmakordselt 15. aprilli kohtuistungil, kohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist ja apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks

tja sellega ei nõustu. Kokkuvõtteks tõendite hindamise kohta leiab kolleegium, et maakohus ei ole teinud järeldusi asetleidnud sündmuse kohta mingi ühe tõendi põhjal, vaid on hinnanud tõendeid nende kogumis. Kolleegium ei pea võimalikuks tõendite kogumit teisiti hinnata, kui seda tegi maakohus. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg. 1 ja § 171 lõigete 1 ja 2 eesmärgile jätta

tja kanda. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik