KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- november 2008, Jõhvi 3-08-1522 J. P kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
- november 2008 J. P ja Tallinna Vangla esindaja Merje Joll Resolutsioon 1.Mõista Tallinna Vanglalt J. P kasuks välja 1500 (üks tuhat viissada) krooni. 2.Mõista Tallinna Vanglalt riigi tuludesse 80 (kaheksakümne) krooni suurune riigilõiv. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Tallinna Vangla direktori 22.01.2008 käskkirjaga nr. 44-d (tl. 25) karistati kinnipeetav J. P tööülesannete mittekorrektse täitmise eest ühe kuu pikkuse töölt kõrvaldamisega tingimisi ja määrati kolme kuuline katseaeg. 24.01.2008 käskkirjaga nr. 64-d (tl. 30) ja 14.02.2008 käskkirjaga nr. 136-d (tl. 31) parandati käskkirja sattunud ebatäpsused. Justiitsministeeriumi 12.03.2008 vaideotsusega nr. 11-7/1230 (tl. 32-34) tunnistati käskkirjad kehtetuks. 10.06.2008 kirjaga (tl. 8-9) jättis Tallinna Vangla J. P varalise kahju nõude rahuldamata. 01.08.2008 esitas J. P Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-2) ja palus selles Tallinna Vanglalt välja mõista ajavahemikus 02.01.2008 kuni 28.01.2008 saamata jäänud töötasu. Seejuures ta märkis, et kuna tema töölt kõrvaldamise käskkirja ei vormistatud, polnud ta juriidiliselt töölt kõrvaldatud ja puudub alus töötasu mitte maksta. Tallinna Vangla kirjalikus vastuses (tl. 20-22) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ning selgitati J. P distsiplinaarkorras karistamise asjaolusid. Seejuures väideti, et kaebaja eemaldati töölt distsiplinaarrikkumise toimepanemise tõttu ning karistuse määramise käskkirja tühistamine ei tee rikkumist ja sellega seonduvat menetluse algatamist olematuks, distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal ta tööd ei teinud, millest tulenevalt puudus ka alus töötasu maksmiseks. 1 1 Kohtuistungil jäid J. P ja Tallinna Vangla esindaja Merje Joll kirjalike väidete ja nõuete juurde ning olulisi täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduses Selle § 7 lg. 1 ja 3 ning § 8 lg. 1 kohaselt on avaliku võimu õigusvastase tegevuse läbi kahju kandnud isik lisaks otsesele varalisele kahjule õigustatud nõudma ka saamata jäänud tulu ning kannatanule hüvitise maksmine peab taastama olukorra, milles ta olnuks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kinnipeetavate töötamisega seonduvat reguleerivad vangistusseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. Vangistusseaduse § 37 lg. 1, § 38 lg. 1 lg. 2’ ja lg. 22 kehtestatu kohaselt lasub kinnipeetavatel üldreeglina töötamise kohustus, vanglal tuleb neile võimaluse korral töö kindlustada ning tööle vormistatud kinnipeetavat tohib töölt kõrvaldada või töökohustustest vabastada vaid siis, kui ta ei ole võimeline töökohustust täitma või ohustab töötamine tema enda või vangla julgeolekut või distsiplinaarkorda. Kinnipeetava töölt kõrvaldamise kord on täpsemalt käsitletud justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr. 9 kehtestatud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korras“ Selle § 5 lg. 3 ja 4 võimaldavad kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldada, kuid kohustavad vormistama vastavasisulise vangla direktori käskkirja ja selle kinnipeetavale teatavaks tegema. J. P suhtes viidi küll läbi töölt kõrvaldamist õigustav distsiplinaarmenetlus (tl. 25-28), kuid tema töölt kõrvaldamist kohta mingit käskkirja ei vormistatud (tl. 20 ja 41). Ilma selleta aga ei olnud Tallinna Vanglal õigust J. P töölt kõrvaldada. Tallinna vangla kirjaliku vastuse (tl. 21) ja esindaja poolt kohtuistungil antud seletuse (tl.41) väide, et rikkumine siiski leidis aset, ei saa kuidagi ettenähtud korra kohaselt vormistamata jäänud töölt kõrvaldamist õiguspäraseks muuta. Ka on J. P distsiplinaarkaristuse määramise kohta antud käskkiri vaidemenetluse korras kehtetuks tunnistatud (tl. 32-34) ning seejuures leiti, et lisaks karistuse määramise ebaõigele alusele ei tulene käskkirjast, milles täpselt seisnes karistatule süüks pandav distsiplinaarrikkumine, milliseid õigusaktide sätteid ta rikkus ja milles seisnes raskendava asjaoluna arvestatud omavoliline liikumine. Vangistusseaduses ja Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrus nr. 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ saamata jäänud töötasuga seonduvat ei reguleeri. Seega tuleb kohaldada riigivastutuse seaduse varalise kahju kohta käivaid sätteid. Eeltoodust tulenevalt on J. P kaebus põhjendatud, see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 4 alusel täies ulatuses rahuldada ja mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja saamata jäänud töötasuga põhjustatud varaline kahju. Kohtuistungil nimetas kaebaja kahju suuruseks 1500 krooni ja Tallinna Vangla esindaja hüvitise sellisele suurusele mingeid vastuväiteid ei esitanud (tl. 41). Summa on reaalse suurusega ja igati kooskõlas asjaoludega, et kaebaja oli töölt kõrvaldatud 02.01.2008 kuni 28.01.2008 (tl. 9 ja 29) ning tema tundides arvestatud töötasu (tl. 24) ei võinud eelnevalt juba viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr. 382 § 2 lg. 2 kohaselt olla vähem kui 1800 krooni kuus. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega täies ulatuses vabastatud 80 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 12). Selle summa peab halduskohtumenetluse seadustiku § 95 lg. 1 kohaselt riigile hüvitama Tallinna Vangla. Raili Randlane Kohtunik 2 2