2-06-13450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2008, Tallinn Tsiviilasja

§ 147

lg-st 4, mille kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Kuna hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud, luges kohus hagi esitatuks esialgses suuruses. Apellatsioonkaebuse põhjendused

1. Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ulatuses, mis annavad eksplikatsiooniplaanid nr 4 märgitud ruumi hageja kasutusse ning p-i 2a. Samuti vaidlevad kostjad vastu nende punktide õiguslikele ja faktilistele põhjendustele. Paluvad jätta ruumi nr 4 kostjate kasutusse ja tuulekoja ning sissepääsude kasutuskorra endiseks.
2. Kostjatele kuuluv kaasomand vaidlusaluses elamus on tekkinud seaduslike ostu-, kinke- ja pärimistehingute alusel ning on vastavuses selles elamus kehtinud suulise kasutuskorraga ja -praktikaga, mida aktsepteerisid kõik kaasomanikud kuni hageja hagi esitamiseni Harju Maakohtusse. Hageja oli 2002.a kaasomandit vaidlusalusesse elamusse ostes teadlik ostetava kaasomandi suurusest ja konkreetsetest ruumidest, mis tema kasutusse kuuluva osa moodustavad. Hageja aktsepteeris väljakujunenud ja kehtivat suulist kasutuskorda nelja aasta kestel pärast ostu sooritamist ilma kellegagi mingeid nõudeid esitamata. Sel ajal tehti vaidlusaluses põhikorruse toas remonti, mistõttu võib väita, et isegi võimaliku nõudeõiguse olemasolu korral on hageja selle kaotanud hea usu printsiibi rikkumise tõttu.
3. Kaasomandite mõtteliste osade tähistused täismurru kujul vaidlusaluse elamu dokumentides olid selliselt kasutusel juba enne kui kostjad omandi ostsid ja pärisid. Samuti oli hagejale kuuluva osa tähistus samade ruumide kohta kasutusel ka varasemate kaasomanike puhul. Hageja nõue I korruse toa kohta muudab sisuliselt kehtetuks A. N.i tahte talle kuulunud kaasomandi pärandamisel Joel Rangile. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. 4

§ 657

lg 1 p 3 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu ning saata tsiviilasi kohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Kuna tegemist on kaasomanike vahelise ühise asja kasutamise pinnalt kerkinud erimeelsusega, on õige maakohtu viide AÕS §-le 72, mille lg-te 1 ja 3 kohaselt peaksid kaasomanikud kasutama ühist asja kokkuleppel ja viisil, mis ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust, ning sama paragrahvi lg-le 5, mis annab kaasomanikule õiguse nõuda teiselt kaasomanikult, et asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Hageja peab tema kui kaasomaniku huvidele mittevastavaks kaasomandi kasutamisel täna valitsevat olukorda, kus tema kasutuses on elamu eluruumide üldpinnast 14,56 m2 vähem ning abiruumide pinnast 9,54 m2 vähem kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Hageja soovib määrata kindlaks kinnistu ja elamu kasutuskorra selliselt, et see vastaks võimalikult täpselt kaasomanike mõtteliste osade suurusele. Öeldu pinnalt on maakohus teinud õige järelduse, et hagejal on kaasomanikuna õigus AÕS § 72 lg 5 alusel sellise nõude esitamiseks.
2. Vaatamata hagejal kasutuskorra kehtestamise nõudeõiguse olemasolule nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et esimese astme kohus ei saanud otsust tehes tugineda hageja poolt tõendina esitatud arhitektuursele eskiisprojektile (tlk 93-97) ja rajada kinnisturaamatusse kantavat kasutuskorda hoonesse sissepääsu osas eeldusele, et eskiisis toodud lahendus ellu viiakse.

§ 442lg 5 kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav.

Maakohtu poolt langetatud otsuse kohaselt peaks eksplikatsioonil olev ruum nr 1 olema ruumi nr 2 arvelt suurendatud ja sellest eraldatud ning jääma poolte ühisesse kasutusse ning ruum nr 2 peaks vähendatud kujul jääma kostjate ainukasutusse. Selline lahendus vaatab paraku mööda täna faktiliselt valitsevast olukorrast, mille kohaselt trepikojaks olevat ruumi nr 1 ei ole ruumi nr 2 arvelt suurendatud ega sellest eraldatud ning ruumist nr 1 hagejale jäävatesse ruumidesse ei pääse. Seega saaks vaatamata kohtuotsuse eesmärgile jätta poolte ühisesse kasutusse üksnes ruum nr 1, kohtuotsust täna täita vaid otsust eirates ehk kasutades ühiselt tervikuna ka ruumi nr

2. Kohtuotsuse täidetavuse huvides ei saa kasutuskorda puudutavat otsust langetades tugineda oletustele ja jätta tähelepanuta tegelikult valitsevat olukorda. Maakohus ei ole oma veendumust, et eskiisis toodud lahendus tegelikult ka teostub, millegagi põhjendanud. Kostjate väitel ei arvesta hageja poolt esitatud eskiis kõigi kaasomanike huvidega ja on koostatud vaid eesmärgiga tekitada täiendavat alust hageja nõudmistele. Kostjatele kuulub ühisest asjast kokku 3/5 ja seetõttu ei ole põhjust arvata, et kostjate huvidega võimaliku vastuolu korral hageja koostatud hoone ümberehituslahendus oma praeguse kuju säilitab. Ümberehitus eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut.
3. Lisaks sellele ei ole kohus pööranud ühiskasutusse jääva sissepääsu määramisel mingit tähelepanu kostjate väitele, et hoonel on hageja kasutuses olevatesse ruumidesse pääsuks ehituslikult ka teine sissepääs ruumi nr 7b kaudu ja seetõttu puudub üldse vajadus ruumi nr 1 ühiseks kasutamiseks. Vastavalt

§ 436

lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

§ 442

lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb. 23. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele, mis puudutavad ruumi nr 4 jätmist hageja kasutusse, märgib kolleegium, et kasutatavate osade kindlaksmääramisel tuleb kostjatel mõista, et kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Kaasomanikul ei ole omandit asja 5

§ 436

lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 232

lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt

§ 442lg-le 8 otsuses taas põhjendama.

Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub ühel poolel, võib teine pool kasutada kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni väite kohta ei ole tõendeid esitatud. Kui aga väitele lisatakse tõendid asjaolude kinnitamiseks, siis on ka teisel poolel

§ 230lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

1. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu otsuses olevaid eelmärgitud menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut andma. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Lisaks eelnevale häirib kolleegiumit pooltevahelist elamu krundi kasutamist reguleerivate maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 ebatäpsus. Resolutsioonis on viide krundijaotusskeemile, kuid millist konkreetset skeemi silmas peetakse, resolutsioonist ei selgu. Kuna poolte vahel kõnealuste kasutuskorra punktide osas maakohtu sõnul erimeelsust ei olnud, jättis kohus tõendid vastavas osas tähelepanuta. Kohtu järeldus, et vaidluse puudumisel ei ole põhjust tõendeid sisuliselt hinnata, on küll õige, kuid käesolevas vaidluses ei tohi silmist lasta hageja nõude sisu, mis muudab tõendite täielikult kõrvalejätmise korral resolutsioonis silmaspeetu mõistmise keerukaks. Vastavalt

§ 442

lg-le 5 peab kohtuotsuse resolutsioon olema lisaks selgusele ka täidetav muu otsuse tekstita. Toimiku leheküljel 23 on Xxxxxxx xx xx asuva kinnistu kohta Tallinna Maaameti krundijaotusskeem M 1:500, mille on 09.06.2004 koostanud maa-ameti peaspetsialist Alo Reidov. Kuna toimikus teisi krundijaotusskeeme ei leidu, ei ole ilmselt põhjust kahelda, et maakohus on silmas pidanud just seda skeemi. Arvestades seda, et vastavalt kohtuotsusele tuleb teha kanne kinnistusraamatusse, tulnuks kohtul lahendi täitmise selguse huvides resolutsioonis täpselt märkida, millist krundijaotusskeemi kohus silma peab. Soovituse teha maakasutust puudutavates kohtuotsustes viide plaanile on andnud ka Riigikohus tsiviilkolleegiumi 27.09.2005 otsuse nr 3-2-1-85-05 p-s 21. Sealsamas on kolleegium rõhutanud ka vajadust märkida kohtuotsuses ära kinnisasja täpsed andmed. Kuigi tegemist ei ole rikkumisega, mis oleks käesoleval juhul iseseisvana toonud kaasa otsuse tühistamise, tuleks maakohtul asja uuel läbivaatamisel viidatud ebaselgus siiski kõrvaldada. 26. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Iko Nõmm Ande Tänav Malle Seppik 6