6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue ja asja asja kohtulik arutelu. arutelu. Hagiavalduse kohaselt on pooltel 14.06.2006.a. sündinud poeg I M , kes elab koos hagejaga. Hageja omakorda elab oma ema majutuse peal. Kostja ei ole maksnud kaheksa 1 kuud raha. Laps kasvab iga päevaga, nõudmised suurenevad, elatustase tõuseb. Hageja soovib elatist lapsele 4 815 krooni kuus ning palub elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.12.2007.a. Kohtuistungil hageja palub elatis kostjalt välja mõista. Hageja selgitab, et ta saaks tööle minna, aga pole last kuhugi panna. Lasteaiakoht on lapsele olemas, aga kohamakse on võlgu. Samuti puudub raha, et laps lasteaeda panna, kuna kuu algul on vaja söögiraha ette ära maksta, aga raha pole. Kostja pole juba mitu kuud raha andnud, kuigi ta saaks töötada. Aga kostja ei pea töökohta, sest lihtsalt hakkab jooma. Kooselu ajal ta nii palju ei joonud, aga kooselu on lõppenud 2007.a. detsembrikuust. Last ei saa ka talle usaldada, sest ta lihtsalt joob. Ometi on ta oma erialal päris hea ja väljaõppinud töötaja. Hageja ütleb, et talle on teada, et kostjal on laenud peal. Kostja seletab, et maksis elatusraha aasta algupoole. Palk kanti Soomest isa arvele ja isa maksis siis elatusraha. Aprillikuus tuli Soomest tagasi, pärast seda on võetud laene ja laenusumma on umbes 134 000 krooni, kontod on arestitud. BIG Panga hagi on kohtus juba lahendatud, SMS laenud on veel lahendamata. Neli kuud pool tööl käinud, sest tööd lihtsalt pole. Ettevõtetes on koondamised. Kui ongi võimalus tööd saada, siis ei soovita töölepingut sõlmida. Kostja ütleb, et mustalt ta tööle ei hakka. Kostja kinnitab, et hageja jutt on õige, ta tõepoolest joob koos sõpradega, see on juba haigus, ta on soovinud ravile minna ja palus, et isa maksaks ravikulu kinni, aga isa ei usaldanud selleks raha anda. Soome saaks tagasi minna võib-olla alles aasta algul. Kostja seletab, et raha pole, ta elab koos ema ja õega kolmetoalises korteris ema kulul, kuid ka emal on korteril võlgnevus tekkinud, sest oli samuti vahepeal töötu. Muud vara ei ole ja sellist hageja nõutavat summat ei jaksa ealeski maksta. II II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Kostja pole hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Seega pole ta oma vanemakohustust täitnud ja elatis tuleb kostjalt välja mõista. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte seletustest tuleneb, et varaline seisund on pooltel sarnane, neil puudub oma sissetulek ja vara, nad elavad kumbki oma vanema arvel, mõlemal on rahalised kohustused. Seejuures kostja varaline seis on halvem tulenevalt tema alkoholisõltuvusest. Hageja saab peretoetust 900 krooni, ülekanded kontole on teinud hageja ema J H . Hinnates poolte varalist olukorda ja lapse vajadusi, tuli kohus järeldusele, et hageja nõutav elatusraha on põhjendamatult suur, ületades isegi kuupalga alammäära, mis on 4 350 krooni. Lapse vajadused on aga võrreldes kehtiva kuupalga alammääraga ilmselt ülepaisutatud nii eluaseme-, transpordikulude kui ka toidu ja riietuse kulude osas. Hageja pangakontost ja poolte suhtes tehtud kohtulahenditest nähtuvalt on pooled mõlemad oma elu rajanud laenudele, millega nad mõlemad on seadnud ohtu oma ühise lapse ülalpidamise. Samas teiselt vanemalt nõutav elatis ei saa olla kogu perele täiendav sissetulek. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Vastavalt
§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei tõendanud nende asjaolude olemasolu, mis 2 võimaldaksid kohtul viidatud sätet kohaldada. Asja arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu või et ta oleks sedavõrd haige või et ta ei saaks tervislikul põhjusel töötada. Ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks mingeid muid põhjusi, mida saaks kohus mõjuvaks lugeda elatise alla seadusega sätestatud määra vähendamiseks. Kostja lapsevanemana on kohustatud oma elu korraldama nii, et suudaks oma vanemakohustust täita ja oma last ülal pidada igas kuus. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks ja lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 18.09.2008.a. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.12. 2007.a. Kohus leidis, et hageja taotlus ei ole põhjendatud, kuna hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja elatist maksnud ja pooled seda ka kinnitavad.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 162, 173, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 18. detsembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.