← Eesti

2-07-29725/6

Obsah (6)§ 317§ 407§ 173§ 1741§ 164§ 467

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 20.oktoober 2008.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja n

§ 317

lg 1 p 1 alusel avalikult kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldatud 22.08.2008.a. – tl 30). Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

§ 407

lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi juhul, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§-s 407 lg 4 on sätestatud, et kohus ei tee käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Kohtu hinnangul on käesoleva asja puhul tegemist muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagiga, mida saab abieluasjast eraldi lahendada ja seetõttu võib asjas teha tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hagi võib rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha

§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Tartu Maavalitsuse tõend ( tl 5) kinnitab, et A. G. ja L. G. on abiellunud 08.02.1975.a. Hageja väitel, mida asjas pole ümber lükatud, on poolte kooselu lõppenud juba xxxx.a., mil 2

(3)kostja lahkus koos lapsega hageja juurest. Hageja kinnitusel on kostja asukoht talle käeoleval ajal teadmata. Käesoleva kohtumenetluse käigus ei õnnestunud kostja asukohta välja selgitada ka kohtul. Igasugused andmed selle kohta, et kostja elaks Eesti Vabariigis, puuduvad. Andmeid kostja viibimise kohta Vene Föderatsioonis ei õnnestunud saada ka rahvusvahelise õigusabitaotluse korras. Seetõttu kohus peab usutavaks hageja väidet sellest, et tema abielusuhted on hageja poolt märgitud ajal lõppenud. xx.xx.xxxx.a. testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusest ( tl 6) nähtuvalt on A. G. ja L. O. pärinud võrdsetes mõttelistes osades xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx elamu koos kõrvalhoonetega. xx.xx.xxxx.. Põlva maavanema korraldusest nr 3.2-1/142 ( tl 7-8) nähtuvalt on ostueesõigusega erastamise korras müüdud xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxx kastastriüksusest ½ mõttelist osa A. G. ja ½ mõttelist osa L. O. , kellede omandis on müüdaval maal asuvad hooned. Registriosa väljatrükist ( tl 9) nähtuvalt on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas xx.xx.xxxx.. avatud registriosa number xxxxxxx xxxxxx katastriüksuse kohta asukohaga xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx omanikena sisse kantud A. G. ½ kaasomandist ja L. O. ½ kaasomandist. Kuna nimetatud kinnistul asuvatest hoonetest ½ mõttelist osa omandas A. G. xxxx.. pärimise teel , oli tegemist PkS § 15 lg 1 alusel tema lahusvaraga. Kuna poolte abielusuhted on faktiliselt lõppenud xxxx.a. ja hageja on omandanud ½ mõttelist osa hoonete alla ja juurde moodustatud kinnistust peale abielusuhete lõppemist, on selle kinnistu mõttelise osa näol PkS § 15 lg 1 kohaselt tegemist hageja lahusvaraga. Kuna hageja abielu PkS § 26 mõttes pole käesoleva ajani lõppenud, tuleb aktsepteerida hageja õiguslikku huvi peale abielusuhete lõppemist omandatud vara lahusvarana tunnustamiseks, sest muidu ei saa ta oma vara vabalt käsutada.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule kinnitanud, et kostjalt menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Eeltoodu ja

§ 164

lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

§-s 164 lg 1 on sätestatud, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Viivitamata täidetavaks tunnistamist ei välista

§ 467lg 2, kuna tegemist on abieluga seotud varalise vaidlusega.

Kuna kostja asukoht pole kohtule teada, tuleb

§ 317lg 1 p 1 alusel käesolev kohtuotsus kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtunik Rita Kulberg/allkiri/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.