lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega
§-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o hiljemalt 24.11.2008. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud kohtukordniku vahendusel (tl 12). Seega on kostja menetlusdokumendid kätte saanud
a.
lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja muu hulgas eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eeskosteasutus nõude esitanud, alates elatisehagi esitamisest. Sünnitunnistuste koopiate ja hooldamise lepingutega on tuvastatud, et laste - D. I. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja M. L. I. (isikukood: xxxxxxxxxx) isaks kostja - V. I. (isikukood: 2
) § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna elatis mõistetakse kostja välja alates 16.10.2008. a, siis tuleb tagaseljaotsus tunnistada täidetavaks 1 kuu elatisraha, s.o 4350 krooni ulatuses. Käesoleva tsiviilasja hagihind
lg 2 kohaselt on 39150 (9 x 4350) krooni.
Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest ei võeta riigilõivu.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, siis ei saa kohus tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja poolt hüvitatavaid menetluskulusid. Seega saab hageja
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lembit Käis Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.