← Eesti

2-07-47820/19

Obsah (9)§ 218§ 163§ 656§ 306§ 232§ 230§ 403§ 439§ 404

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-47820 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Iko Nõmm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 18.november 2008, Tallinn Ts

§ 218lg 3).

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused M. F. esitas Harju Maakohtule 15.11.2007 hagi, milles palus S. K.lt alaealise lapse K. K. ülalpidamiseks välja mõista elatise summas 2 000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s. o 12.11.

  1. (Hagiavaldus oli dateeritud 12.11.2007.) Hageja tugines perekonnaseaduse (PkS) §-le 49, § 50 lg-le 1, § 60 lg-le 1 ja § 70 lg-le
  2. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud XX.XX.XXXX ühine laps K. K. . Hageja väite kohaselt lapse isa S. K. lapse ülalpidamise kohustust ei ole täitnud, millest tulenevalt palus kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, tuginedes PkS § 70 lg-le
  3. Lapse ülalpidamiseks kulub 5 350 krooni kuus (kulud transpordile 200 krooni, kulud riietusele 500 krooni, olme- ja hügieenitarbed, juuksur 200 krooni, kulud telefonile 300 krooni, kulud tervishoiule, hambaarst 1 000 krooni, kulud treeningutele Nüke karateklubis 450 krooni, sh kuumaks 250 krooni, treeningriided 200 krooni, kulud kultuurile ja meelelahutusele 450 krooni, kulud toidule 2 250 krooni), millele lisanduvad eluasemekulud 5 725 krooni (igakuiselt makstav eluasemelaen summas 3 750 krooni (15 000 krooni : 4 isikut) ja ¼ kommunaalkuludest summas 1 977,50 krooni). Kokku kulub K. K. ülalpidamiseks 11 075,50 krooni kuus. Hageja töötab 0,25 kohaga sõltuvalt noorema lapse ja kogu perekonna vajadustest. Hageja töötasu on 1 920 krooni kuus, muid sissetulekuid ei ole. Hagejal puudub ka kinnisvara ja muu vara. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja väitis, et on oma esimesele lapsele K. K.le maksnud igakuiselt 750 krooni sularahas. Sama palju maksab ta elatist teisele lapsele E. K.. Lisaks on tema ülalpidamisel veel kolmas laps K-R. K. (sünd. XX.XX.XXXX). Kuna abikaasa R. K. on lapsega kodus, siis peab ta üleval ka abikaasat. Kostja töötasu on 11 400 krooni kuus. Sellest 1 500 krooni kulub kahe lapse ja 2 000 krooni abikaasa ülalpidamiseks. Lisaks maksab kostja igakuiselt eluasemelaenu 4 100 krooni ja kodumasinate liisingut 1 600 krooni. Statistikaameti andmete kohaselt oli
  4. aasta arvestuslik elatusmiinimum 2 081 krooni. Vabariigi Valitsus on kehtestanud toimetuleku piirmääraks 900 krooni kuus üksi elavale inimesele ning 720 krooni igale järgnevale pereliikmele. Kostja arvates on piisav, kui tagab laste ülalpidamise toimetuleku piirmääras. Kostja arvates on hagiavaldus tõendamata ja kulutused lapse ülalpidamiseks liialdatud. Kostja ei nõustunud kulutustega toidule 2 000 krooni, kulutustega tervishoiule 1 000 krooni, sidekuludega 300 krooni, mida hageja hagiavalduse kohaselt igakuiselt kannab lapse ülalpidamiseks. Täiesti põhjendamatuks pidas kostja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Kostja palus kohtul kinnitada kompromissina igakuise elatusraha suuruseks 750 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas 20.02.2008 otsusega hagi osaliselt ja mõistis S. K.lt M. F. kasuks välja elatusraha poja K. K. ülalpidamiseks ajavahemikus 15.11.2006 kuni 31.12.2006 – 1 845 krooni kuus, ajavahemikus 01.01.2007 kuni 15.11.2007 – 2 196 krooni kuus ning alates 15.11.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni 01.04.2008 – 2 000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks
  5. aastal 22 %, s. o 440 krooni ning
  6. aastal 21 %, s. o 420 krooni. Kohus jättis menetluskulud

§ 163lg 1 alusel kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 2

(7)Perekonnaseaduse (PkS) § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Sama paragrahvi
  1. lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja väitel on ta K. K. ülalpidamiseks maksnud igakuiselt 750 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja selle väite tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit, sealhulgas ka mitte kaudseid tõendeid, kuidas ja kellele on kostja väidetava summa sularahas üle andnud. Poolte elukohad asuvad teineteisest rohkem kui 200 km kaugusel. Hageja väitel ei ole kostja lapsele elatist nõutaval perioodil, s. o alates 12.11.2006 üldse maksnud. Kostja palus jätta kohaldamata PkS § 70 lg 2, tuginedes PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaoludele. Kohtule aga ei ole esitatud ühtegi tõendit PkS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolude esinemise tõendamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et lapsel oleks piisav sissetulek, mis annaks aluse elatise määramiseks alla PkS § 61 lg-s 4 sätestatu või jätta elatis üldse välja mõistmata. Hageja on märkinud lapse kuludeks koolisöögi kulud ning transpordikulud kooli sõiduks, millest saab järeldada, et 17-aastane K. K. käesoleval ajal õpib koolis. Ka ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et üks lastest, E. K. ei tohiks olla eelistatud teisele ja seda elatise määramise osas. Kostja on oma vastuses küll märkinud, et ta tasub E. K. elatist kokkuleppel lapse emaga 750 krooni, kuid tõendeid selle kohta ta esitanud ei ole. Kohtumääruse asemel oli vastusele lisatud lapse sünnitunnistus. Samas ei ole teada, millistel tingimustel selline kokkulepe sõlmiti ning juhul kui kokkulepe on olemas, ei tõenda see asjaolu, et elatise väljamõistmisel vähemalt PkS § 61 lg-s 4 sätestatud suuruses osutuks E. K. vähem kindlustatuks K. K.st. Eeltoodust järelduvalt asus kohus seisukohale, et elatise väljamõistmise nõue on põhjendatud ning seda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Elatisehagi esitati 15.11.
  2. Hageja poolt nõutav elatise suurus on 2 000 krooni, millele lisandub tulumaks (käesoleval aastal on see 21 %). Hageja nõue elatise saamiseks koos tulumaksuga on põhjendatud, sest kostjalt väljamõistetud elatiselt maksab tulumaksu hageja ning seetõttu ei ole tal võimalik kogu kostjalt väljamõistetud raha kasutada poja ülalpidamiseks. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et kulutused lapsele kuus on vähemalt ühe kulutuse liigi puhul ülemäära suured. Põhjendamatuks pidas kohus kulutust tervishoiule 1 000 krooni kuus. Hageja poolt on lisatud arve tasumist tõendav internetipanga kirje, mis näitab, et tasutud on K. K. hambaravi teenus 200 krooni, teise kirje kohaselt on tasutud hambaravi eest 6 500 krooni, kuid ei selgu, kellele hambaraviteenust on osutatud. Hageja ei ole väitnud, et lapsel oleksid terviseprobleemid. Kohus arvestas elatise suuruse määramisel samuti asjaoluga, et kostja kasvatada on lisaks K. K.le veel XX.XX.XXXX sündinud poeg K-R. K. . 3
(7)Eelnevast lähtudes pidas kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatise kuni hagi esitamiseni PkS § 61 lg-s 4 sätestatud suuruses, millele lisandub tulumaks, ning alates 15.11.2007 suuruses 2 000 krooni, millele lisandub tulumaks. 15.11.2006 kuni 31.12.2006 on elatise suuruseks 1 500 krooni + tulumaks 23 % (345 krooni) = 1 845 krooni kuus; 01.01.2007 kuni 15.11.2007 on elatise suuruseks 1 800 krooni + tulumaks 22 % (396 krooni) = 2 196 krooni kuus; alates 15.11.2007 on elatise suuruseks 2 000 krooni, millele lisandub tulumaks
  1. aastal 22 %, s. o 440 krooni ning
  2. aastal 21 %, s. o 420 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 20.02.2008 otsuse materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant jääb esimese astme kohtus esitatud kompromissettepaneku juurde maksta lapsele K. K.le elatist 750 krooni kuus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis

§ 656

lg 1 p-de 1, 2 ja 5 kohaselt tingib asja saatmise uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kohus rikkus kostja õigust hagile vastu vaielda, kuna ei toimetanud kostjale õigeaegselt kätte hageja arvamust hagi vastuse kohta.

§ 306

lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Hageja vastus kostja vastusele saadeti kostjale välja 20.02.2008 kuupäevaga, kui maakohus tegi teatavaks kohtuotsuse. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal võimalik ümber lükata hageja väidet, et ta ei ole poolte ühisele lapsele elatist maksnud, ega esitada tõendeid teiste laste ülalpidamiskohustuse kohta. Sellega seoses palub kostja ringkonnakohtul tõendina vastu võtta Pärnu Maakohtu 22.06.2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-07-15070, millega mõisteti kostjalt välja elatis 09.09.1996 sündinud tütre E. Koidu ülalpidamiseks 750 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, ning panga maksekorraldused K. K.le elatise maksmise kohta. Apellant leiab, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud tõendite ebapiisava kogumise ja analüüsimise tõttu.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

§ 230

lg-st 3 tulenevalt oleks pidanud kohus ülalpidamisasjas ise tõendeid koguma või tegema kostjale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks, kui ta leidis, et kostja väited ei ole piisavalt tõendatud. Oma väidete tõendamise kohustus on küll menetlusosalisel, kuid kui kohtule on seadusega antud õigus menetlusosalise väidet kontrollida, siis kohtuotsuse seaduslikkuse ja objektiivsuse huvides ning menetlusosalise õiguste tagamiseks peaks kohus seda õigust kasutama. Antud juhul ei oleks olnud keeruline kontrollida, kas kostjalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis E. K.. Esimese astme kohus ei selgitanud välja kostja seisukohti ei kirjalikult ega isiklikult kohtuistungil, rikkudes sellega poolte võrdse kohtlemise ja kohtuliku uurimise igakülgsuse põhimõtet. Apellant vaidlustab kirjaliku menetluse määramise antud elatisevaidluses, kuna asja arutamine kirjalikus menetluses on

§ 403lg 1 järgi lubatud poolte nõusolekul.

Kohus ei vastanud ka kostja kompromissiettepanekule maksta pojale elatist 750 krooni kuus, mille juurde kostja jääb apellatsioonimenetluses. 4

(7)Apellandi arvates esimese astme kohus ületas hagi piire (

§ 439

rikkumine) ja mõistis kostjalt elatise välja suuremas ulatuses, kui hageja oli nõudnud. Hageja nõudis elatist lapsele 2 000 krooni kuus, mis sisaldas tulumaksu (hagiavalduse punkt 16.5), kuid kohus mõistis välja elatise 2 000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks. Sealjuures jääb arusaamatuks kohtuotsuse resolutsioon, mille kohaselt on hagi rahuldatud osaliselt. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti jätnud kohaldamata perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 5, mille kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus arvestas kaevatavas otsuses asjaoluga, et kostja kasvatada on lisaks K. K.le veel XX.XX.XXXX sündinud poeg K-R. K. , kuid jättis arvesse võtmata kostja kolmanda lapse, XX.XX.XXXX sündinud E. K.. See on selgelt vastuolus võrdse kohtlemise printsiibiga. Kui kohus määraks K. K.le suurema elatise kui teistele lastele, osutuksid K-R. K. ja E. K. varaliselt vähem kindlustatuteks kui esimene laps. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Hageja vastuväidete kohaselt apellatsioonkaebusele kostja viitab õigesti, et PkS § 61 lg 5 alusel on võimalik teatud asjaoludel vähendada väljamõistetava elatise suurust, kuid kostja ei ole nende asjaolude esinemist tõendanud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja tõendanud, et ta tütrele E. K. Pärnu Maakohtu 22.06.2007 otsusega väljamõistetud elatist maksab. Hageja juhib tähelepanu, et E. K. väljamõistetud elatist vähendas Pärnu Maakohus seoses K. K. ülalpidamise kohustusega, mida kostja ei ole täitnud. Hagejal ei ole seost menetlusdokumentide õigeaegse või mitteõigeaegse kättetoimetamisega kostjale esimese astme kohtu menetluses, kuid leiab, et kohtul oli õigus asja menetleda kirjalikus menetluses ning kohus ei pidanud iseseisvalt koguma tõendeid kostja kasuks. Kostja pakutud kompromissettepanekut ei pidanud hageja vastu võtma. Hageja nõudis elatist 2 000 krooni poja ülalpidamiseks ning temasse ei puutu asjaolu, et kostja peab sellelt kohustuselt maksma tulumaksu. Kohtuotsuse resolutsioon hagi osalise rahuldamise kohta oli õige, sest kohus mõistis periooditi välja elatise 1 500 krooni ja 1 800 krooni, millele lisandub tulumaks. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi ja vastustaja esindaja leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. Perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Mõlemal juhul on nõude rahuldamise eelduseks isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.11.2007 otsuses nr 3-2-1-10807 asunud seisukohale, et ülalpidamise kohustuse rikkumiseks saab lugeda asjaolu, kui ülalpidamist antakse ebaregulaarselt või ebapiisavalt. 5

(7)Hageja esitas elatise nõude 15.11.
  1. Maakohus, tuginedes PkS § 70 lg-le 2, mõistis elatise välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, so alates
  2. novembrist
  3. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja on PkS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last K. K. u ning seda ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kuid otsus kuulub muutmisele nii tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suuruse kui ka elatise algusaja osas. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et elatis tuleb välja mõista PkS § 61 lg-s 4 sätestatud alammääras. Samas on kohus elatise välja mõistmisel ekslikult liitnud alammäärale tulumaksu. Vabariigi Valitsus kehtestas palga alammääraks alates 01.01.2006-3000 krooni, alates 01.01.2007 – 3600 krooni ning alates 01.01.2008-4350 krooni. Apellandi väidetel kohus on ebaõigesti nõude läbi vaadanud kirjalikus menetluses ning ei ole arvestanud, et

§ 403järgi on kirjalik menetlus võimalik üksnes poolte nõusolekul.

Toimiku materjalide kohaselt vaatas kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses läbi

§ 404

lg1 alusel.

§ 404

lg1 järgi toimub kirjalik menetlus kohtu määramisel ning selleks ei ole vaja poolte nõusolekut. Pooled ei ole taotlenud kohtuistungit. Seega apellandi õigusi tsiviilasja läbivaatamiseks määramisel kirjalikus menetluses ei ole rikutud. Kolleegium nõustub aga apellandiga osas, et kirjaliku menetluse korral tuleb menetlusosalistele anda võimalus esitada tõendeid ning teha avaldusi. Maakohus määras tähtaja dokumentide ja avalduste esitamise ajaks, nimelt 18.02.

  1. Samas kohus ei andnud kostjale võimalust ümber lükata 18.02.2008 hageja poolt esitatud väiteid. Kolleegium nõustub apellandiga, et kohus rikkus sellega menetlusõigusnorme, kuid see puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Kostja poolt esitatud uued tõendid võeti apellatsioonimenetluses vastu ning võimaldati pooltele esitada oma väiteid ja vastuväited. Apellandi väide on õige, et elatise nõuetes on seadusandja andnud kohtule aktiivsema rolli asjas oluliste asjaolude tuvastamiseks ja tõendite esitamiseks. Apellandi väidetel on ta maksnud lapse ülalpidamiseks vabatahtlikult võimaluste piires 750 krooni kuus, makstes nii ülekannetega kui ka sularahas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd sularahas elatise maksmine ei ole tõendatud, siis ei saa nende väidetega arvestada. Küll aga tuleb arvesse võtta dokumentaalseid tõendeid elatise maksmise kohta. Apellatsioonikohtule esitatud maksekorraldustest ilmneb, et kostja on maksnud hagejale elatist alljärgnevatel kuupäevadel: 8.11.2006- 750 krooni, 18.
  2. 2006-1250 krooni, 10.01.2007 -750 krooni, 1.03.2008- 750 krooni. 28.03.2008- 750 krooni. Antud summade tasumise osas vaidlust ei tekkinud ning vastustaja esindaja oli nõus, et antud summade maksmist võib arvesse võtta elatisraha väljanõudmise algusaja määramisel ning nõustus, et elatise võiks välja mõista alates 15 aprillist
  3. Esitatud tõenditest ilmneb, et vaidlusalusel perioodil maksis kostja hagejale elatusraha regulaarselt kuni veebruarini
  4. Hilisemalt on kostja üle kandnud hagejale 01.märtsil 2007.a. 750 krooni ja märtsis 2008.a. 1500 krooni. Kolleegium leiab, et kuivõrd kostja on vaidlusalusel perioodil elatist osaliselt maksnud, tuleb tagasiulatuva perioodi alguse osas seda arvesse võtta ning on õiglane välja mõista elatis 6

(7)tagasiulatuvalt alates 15.aprillist 2007 PkS § 61 lg-s 4 sätestatud alammääras, so pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alamäära, milline oli 2007.a. 1800 krooni (3600 krooni:2). Kuivõrd hageja on taotlenud elatise väljamõistmist 2000 krooni suuruses, mida kinnitas vastustaja esindaja ka kohtuistungil, siis tuleb alates 01.jaanuarist 2008 välja mõista elatis 2000 krooni, mis ületa PkS § 61 lg-s 4 toodud alammäära 2008.a. Kolleegium võtab arvesse, et kostjal on ka teised alaealised lapsed, keda on ta kohustatud ülal pidama. Kostja on tõendanud, et tal on ülalpidamiskohustus tütre E. K. osas 750 krooni kuus ning XX.XX.XXXX sündinud poja K-R. K. osas. Apellandi väitega selles, et ta ei ole võimeline maksma enam kui 750 krooni kuus, ei saa kolleegium nõustuda. Kolleegium ei tuvastanud aluseid, mis võimaldaksid elatist välja mõista 2007.a. alla PKS § 61 lg-s 4 sätestatud alammäära ning 2008.a. alla hageja poolt taotletud 2000 krooni. Esitatud töötasu õiendi kohaselt saab kostja kätte palka 11 000 krooni (tlk. 20). Antud palk peaks võimaldama ülal pidada oma kolme alaealist last ning maksta 17–aastasele pojale K. K.le elatist seadusandja poolt kehtestatud alammääras 2007.a. ja 2008.a. 2000 krooni. Asjaolu, et kostja maksab tütar E. K. 750 krooni, ei ole aluseks antud tsiviilasjas mõista elatis välja samas suuruses. Apellandi teised lapsed on nooremad kui on K. K. ning kulutused vanemate laste osas on üldiselt suuremad. Ei saa rääkida ebavõrdsest kohtlemisest, kui elatis mõistetakse välja lapse vajadusi arvestades. Apellandi väitega, et perel on täiendavaid maksekohustusi, ei saa kohus elatise väljamõistmisel arvestada. Asjaolu, et kostjal on ka teisi alaealisi lapsi, on arvesse võetud elatise väljamõistmisel. Arvestades eeltoodut, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulu jaotus Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis tuleb

§ 163lg 1 järgi jätta maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda 80 % ja hageja kanda 20 % ulatuses. Iko Nõmm Mare Merimaa Malle Seppik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.