KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2008, Rapla Tsiviilasja number 2-08-58845 Tsiviilasi R P hagi L L vastu elatise vähendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R P (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx xxx x), hageja esindaja vandeadvokaat Eve Jundas, kostja L L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxx xxx xxx-x), kostja esindaja advokaat Raul Rähni Kohtuistungi toimumise aeg 14.11.2008 Resolutsioon Lõpetada menetlus R P hagis L L vastu elatise vähendamiseks. Kinnitada R P ja L L vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: R P kohustub tasuma elatist alates 11.09.2008 igakuiselt 2700.- krooni kuni poja E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni L L kasuks. L Lon õigus kompromissilepingu mittetäitmisel pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse täitmisele pööramiseks. Tagastada Eesti Vabariigil R Ple (isikukood xxxxxxxxxxx, arveldusarve nr xxxxxxxxxx) 2375.krooni riigilõivu. R P on tasunud R P eest riigilõivu 4750.- krooni 11.09.2008 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Pärnu Maakohtu 12.03.2008 otsusega lahutati poolte abielu ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis igakuiselt 10 000.- kr kuni lapse täisealisuseni. Hagejalt elatise väljamõistmise ajal töötas ta Soome Vabariigis ja tema töötasu oli keskmiselt 30 000.- kr kuus. Kuna kostja koos lastega elasid hagejast eraldi Eesti Vabariigis, andis hageja kostjale majandamiseks, s.o kommunaalkuludeks, telefoni- ja elektri ning muu eest tasumieks, sh ka lapse ülalpidamsieks, igakuiselt 15 000.- kr. Juba mitmendat kuud hageja enam Soome Vabariigis ei tööta, elades Eesti Vabariigis. Alates 18.08.2008 töötab hageja töölepingu alusel AS Matekis. Töölepingu kohaselt on hagejale makstav põhipalk 57.- kr tunnis. Tähtaegse ja kvaliteetse töö korral makstakse hagejale otsese juhi korraldusega lisatasu kuni 20% põhipalgast. Eelnäidatud töölepingujärgse töötasu arvestamise korra kohaselt oli hageja töötasu 2008.a augustis 5334,80 kr. Tulevikus saadav töötasu igakuiselt kujuneb keskmiselt 10 000.- kr. Peale töötasu hagejal muud sissetulekud puuduvad. Hagejal puudub kinnisvara ja ka märkimisväärne vallasvara. Ka pangaarvetel hagejal raha puudub. Hageja majanduslikku olukorda ja töötasu arvestades ei ole ta käesoleval ajal enam suuteline maksma kostjale elatisena igakuiselt 10 000.- kr, mistõttu on sunnitud taotlema temalt väljamõistetud elatise vähendamist 2175.- kroonini kuus, s.o pool käesoleval ajal Vabariigi Valitsuse kehetestatud kuupalga alammäärast. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub vähendada väljamõistetava elatise suurust 2175.- kroonini kuus. Pooled sõlmisid kompromissi: R P kohustub tasuma elatist alates 11.09.2008 iga kuu 2700.- krooni kuni poja E, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni L L kasuks. Pooled paluvad kinnitada kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas. Maakohtu seisukoht TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.