6 § 633 lg. 7). Jõustunud kohtuotsus saadetakse 10 päeva jooksul jõustumisest alates kohtuotsus perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt (Lääne(Lääne-Viru Maavalitsus). Maavalitsus). Otsus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniaktis. Asjaolud ja hageja taotlus. Hagiavalduse kohaselt tekkisid hagejal ja kostja J.K ’l 2004.a. suhted, mille tulemusena xxxx.a. sündis hagejal laps T R . Kuivõrd hageja oli sel ajal abielus kostja M R ’ga, kanti lapse sünniakti isana M R . Seda kannet pole õnnestunud hiljem parandada. Abielu lahutamine on Viru Maakohtu menetluses. Peale lapse sündi ei ole J K kordagi eitanud, et laps põlvneb temast. Samuti on kostja nii hageja raseduse ajal kui ka hiljem hagejat toetanud. Samas on teada, et J.K ’l on mitmest suhtest veel lapsi, kes samuti vajavad ülalpidamist, mistõttu palub hageja kostjalt ka elatise väljamõistmist. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel ja tema ülalpidada on kolm alaealist last. Hageja leiab, et kostja J.K sissetulek võimaldab tal maksta lapsele toetust 2 000 krooni kuus. Hageja palub tuvastada, et T R põlvneb J K ’st, tunnistada lapse xxxx.a. sünniaktis nr. xxxx vanema M R kanne ebaõigeks ja kostja J K ’lt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 000 krooni kuus kuni laps T täisealiseks saamiseni. PKS § 42 lg. 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus muuhulgas ema nõudel. PKS § 42 lg. 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Sama paragrahvi lg. 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja kirjalik vastus. Kostja J K kohtule 11.05.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, leiab, et hagi on alusetu. Kostja eitab hageja nõudeid, suhteid ja kooselu hagejaga. Kostjal on oma pereelu ja kaks poega. Kostja pole hagejat toetanud ei raseduse ajal ega peale lapse sündi. 2 Samas on hageja kostjale avaldanud oma suhteid ka teiste meestega. Avalduse kohaselt on lapse sünniakti kantud M R ning millegagi pole tõendatud, et kanne lapse sünniaktis on ebaõige. Kostja palub menetluse lõpetada ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja M R kohtule 10.05.2007.a. saabunud kirjalikus vastuses võtab hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamises õigeks, kuna T R ei ole tema bioloogiline poeg. Kostja palub kohtukulud jagada S R ja J K vahel, kuna kostja osalus asjas on seotud vaid sellega, et kostja nimi on kirjas T R sünnitunnistusel. Lisaks teadis S R , et kostja ei ole T R bioloogiline isa. Samas soovib kostja, et T R põlvnemise tuvastamisel J K muudetaks ära ka lapse perekonnanimi, sest olukord, kus kostjaga suguluses mitteolev inimene kannab kostja perekonnanime, tekitab pingeid kostja praeguste ja tulevaste laste suhtes, ebakindlust ning võimalikke juriidilisi takistusi tulevikus kostja seaduslikele lastele. Asja kohtulik menetlus ja arutelu. Asja kohtuliku menetluse kestel määras kohus DNA ekspertiisi T R põlvnemise tuvastamiseks nii J K ’st kui ka M R ’st. Kumbki ekspertiis T R põlvnemist kostjatest ei kinnita. 21.04.2008.a. esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna ta loobub hagist. Kostja J.K menetluse lõpetamist ei vaidlusta, palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel ning
4 alusel hagejalt välja mõista kostja J.K menetluskulud, sealhulgas õigusabikulud 8 850 krooni. Kostja M.R on nõus menetluse lõpetamisega, kuid soovib, et T R sünnitunnistusel tunnistataks vanema kanne ebaõigeks.
1 kohaselt põlvnemiseasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis vanema kande vaidlustamine. Seega pole võimalik menetlust asjas lõpetada ning asi tuleb lahendada kohtuotsusega. 11.11.2008.a. kohtuistungil palub hageja hagi rahuldada ja tunnistada lapse sünniaktis tehtud vanema kanne ebaõigeks, sest M.R ei ole lapse bioloogiline isa. Hageja seletab, et nad olid M R ’ga abielus ja selletõttu automaatselt kanti sünniakti lapse isana M.R , sest M ei soovinud tulla Eestisse, et lapse sünni registreerimisel selline avaldus kirjutada. Abielu on lahutatud, kuid lahutus toimus pärast lapse sünni registreerimist. Oleks kostja kohe avalduse kirjutanud, poleks mingit kohtuasja vaja olnudki. Hageja ütleb, et lapse sündimisest peale oli kostjale teada, et ta pole lapse isa, aga ta ei kavatsenudki hakata seda vaidlustama. Hageja leiab, et kohtukulud tuleks jätta poolte kanda, sest hageja üksi pole süüdi selles, et tuli kohtusse pöörduda. Ka J.K ’ga oli omavahel jutt, et teeks ekspertiisi ära, aga ikka ei saanud seda tehtud. Oleks ekspertiisis varem käinud, poleks üle aasta pidanud korduvalt kohtus käima. Maakohtu otsuse põhjendused.
1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt
ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus leidis, et hagi on lubatud. PKS § 42 lg. 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eeskosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse 3 põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Nõude on esitanud alaealise lapse ema. PKS § 38 lg. 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.02.2008.a. ekspertiisiakti kohaselt on ekspert arvamusel, et DNA analüüsi tulemuste alusel ei saa J K olla T R bioloogiline isa. Sellest lähtuvalt hagejal ka nõue kostja vastu puudub, mistõttu tuleb jätta hagi J K vastu T R põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes tervikuna rahuldamata. PKS § 44 lg. 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg. 2 p. 1 kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. Hagi on esitanud isik, kes on lapse sünniakti kantud emana. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 25.09.2008.a. ekspertiisiakti kohaselt on ekspert arvamusel, et DNA analüüsi tulemuste alusel ei saa M R olla T R bioloogiline isa. Nii hageja kui ka kostja ise kinnitavad, et M R ei ole T isa. Järelikult on põhjendatud hagi M R vastu rahuldada ja tunnistada T R sünniaktis isa kohta tehtud vanemakanne ebaõigeks. Kostja M.R taotlus lapse perekonnanime muutmiseks ei ole põhjendatud, kuna lapse nime muutmine toimub nimeseaduse sätteist lähtuvalt ega kuulu kohtu pädevusse.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni.
kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka eksperdikulud.
1 kohaselt asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. 22.01.2008.a. määrati ekspertiis lapse põlvnemise tuvastamiseks kostja J.K st poolte taotlusel ja kokkuleppel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 08.02.2008.a. õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumus 3 600 krooni ja õiend on antud viidatud summa sissenõudmiseks kohtukuludesse vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a. määrusele nr.
4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigekvõtuga seotud. Kuna
1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, siis muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. PKS § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuostuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Kohus kohaldas PKS § 42, 44 sätteid ja juhindus
§-de 143, 164 lg. 1, 173, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 22. detsembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.