1 2 – 07 – 30868 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „25“novembril 2008.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 07 – 30868 Tsiviilasi: VR hagi AR vastu abielu lahutamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: VR (isikukood: xx, elukoht: xx,xx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: AR (isikukood: xx, elukoht: xx,xx) Kohtuistungi toimumise aeg: „05“november 2008.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk, Riina Palmi, hageja, VR ning kostja, AR; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada VR ja AR abielu, mis registreeriti „09“juunil 1989.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.300. Pärast lahutust anda VR tagasi abielueelne perenimi – „M“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta VR kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada 2 kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD VR ja AR elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.8), registreeritud abielus alates „09“juunist 1989.a.. Poolte registreeritud abielust alaealisi lapsi sündinud ei ole, mille tõttu puuduvad poolte vahel vaidlused laste üle. Samuti puuduvad poolte vahel varalised vaidlused. Ühisvara pooled kohtus jagada ei soovinud. Hagiavalduse kohaselt olid isiklikud suhted abielu ajal VR ja AR vahel rasked. Viimastel aastatel tutvus VR uue elukaaslasega ning lõpetas abielulised suhted oma seadusliku abikaasa, AR. Hagiavalduses leidis VR, et abielu jätkamine on võimatu, kuna midagi ühist VR ja AR vahel enam ei ole. Palus abielu lahutada. Abielu lahutamist kohtus taotles VR selle tõttu, et AR keeldub abielu lahutamast perekonnaseisuasutuses. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, AR, kohtule kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Hagiavaldus koos lisadega AR käes allkirja vastu. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, VR, palus kohtuistungil hagi rahuldada. VR selgitas kohtuistungil, et abielulised suhted hageja ja AR vahel lõppesi 2004.a. kevadel, kui pooled kolisid lahku. Kohtuistungi toimumise ajaks oli VR loonud juba uue pere uue elukaaslasega. VR asus kohtuistungil seisukohale, et abielu jätkamine AR ei ole võimalik, kuna kooselu kestel kuritarvitas AR pidevalt alkohoolseid jooke ning alkoholijoobe seisundis oli AR riiakas ja tülitses pidevalt. Mitu korda oli VR sunnitud AR politsei kutsuma. Jagamisele kuuluvat ühisvara VR ja AR abielu kestel ei tekkinud. Abielust sündinud lapsed on täiealised, mille tõttu vaidlusi laste üle poolte vahel ei olnud. Samuti puuduvad poolte vahel varalised vaidlused. Palus abielu lahutada ning peale lahutust palus endale tagasi anda abielueelne perenimi „M“. Kohtukulud palus VR jätta enda kanda. Kostja, AR, nõustus kohtuistungil abielulahutusega, kuna kohtuistungil selgus, et VR olid suhted teise mehega juba enne lahkuminekut so enne 2004.a.. Asus seisukohale, et abielu jätkamine ei ole võimalik. Vaidlusi laste üle AR ja VR vahel ei olnud. Varalisi vaidlusi AR ja VR vahel ei olnud. Abikaasade ühisvara AR kohtus jagada ei soovinud. Kohtukulusid nõus AR tasuma ei olnud, kuna temal puudub raha. Palus hagi rahuldada. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 3 Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.2). Viru Maakohtu määrusega 24.augustist 2007.a. (tl.4). VR kirjaliku avaldusega 03.septembrist 2007.a. kohtule (tl.7). VR ja AR abielutunnistuse originaaliga (tl.8). Viru Maakohtu määrusega 04.septembrist 2007.a. (tl.9). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist (tl.13) AR andmetega. Väljatrükiga e – maksuameti andmebaasist (tl.16) AR andmetega. Jõhvi Politseiosakonna kirjaga (tl.18) AR elukoha kohta. 05.novembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et VR ja AR abielu jätkamine on võimatu, mille tõttu tuleb abielu lahutada. Pärast lahutust tuleb VR, tema enda soovil, tagasi anda abielueelne perenimi – „M“. Kohus luges tõendatuks, et vaidlusi alaealiste laste kasvatamise üle poolte vahel ei ole. Abikaasade ühisvara VR ja AR abielu kestel tekkinud ei ole. Varalisi vaidlusi VR ja AR vahel ei ole. Kõik kohtukulud pidas kohus võimalikuks jätta VR kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.