) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates märtsist 2008. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada ning kostja on lahutusega nõus, on abielu jätkamine muutunud võimatuks ja poolte abielu kuulub lahutamisele. Elatise nõue Kohus tuvastas, et poolte abielust on xxx.a sündinud poeg M P.
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus alates 26. juulist 2008.a. Kostja vastuväiteid elatise väljamõistmise ja selle suuruse osas kohtule ei esitanud. Seega leiab kohus, et kuna kostja on elatise suuruse osas haginõuet tunnistanud, on hageja elatise väljamõistmise nõue põhjendatud. Samuti ei analüüsi kohus sellekohaseid tõendeid. Lapse elukoha määramine Hageja palub määrata alaealise M P´i elukohaks tema elukoht.
§-i 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. 3
kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda (
Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LkS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga. LkS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps M, kelle elukoha üle vaidlus käib, on käesoleval ajal 2 aasta ja 11 kuu vanune. Kuna tegemist on alla seitsmeaastase lapsega, kelle arvamust kohus vastavalt
MS § 559 ära kuulata ei saa, jäävad tähtsaimaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lapse huvid (
). Seega ei saa lapse elukoha kindlaksmääramisel lähtuda vanemate soovidest ja tahmistest, vaid ainuüksi lapse huvidest.
alusel kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse ja Jõhvi Vallavalitsuse arvamuste (tl 19-26) kohaselt tuleb lapse elukohaks, arvestades lapse huvisid, jätta lapse ema elukoht. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit ega pole kohus ka ise tuvastanud, et ema oleks käitunud õigusvastaselt lapse huvisid eirates või pole taganud nõuetekohast hoolitsust lapse kasvatamisel. Puudutatud isikul on kindel elukoht. Lapsel on emaga alati tugevam bioloogiline suhe ja et seda rikkuda peavad olema kohtu poolt tuvastatud tõsised puudujäägid ema käitumises lapse kasvatamisel, mida kohus käesolevas asjas tuvastanud ei ole. Lapse kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on lapse kodu. Lapsel peab olema üks kodu, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja lapse elu peab olema korraldatud selliselt, et ta saab võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Eelnimetatu on lapse turvalisuse ja heaolu huvides ning selle on lapse ema lapsele taganud (
Lapse ema on taganud lapsele turvalisuse, mistõttu puudub alus kahelda, et lapse ema ei suuda ka edaspidi lapse eest hoolitsemisega hakkama saada. Hageja ja tema elukaaslane otsivad võimalusi elamistingimuste parandamiseks. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuste arvamused ja avaldaja ja puudutatud isiku seisukohad, leiab lähtudes asjaolust, et laps elab käesoleval ajal ema juures, kus tema heaolu ja turvalisus on tagatud, et lapse huvides on jätta ta ema kasvatada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast (
Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega (
Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning lahutab J P´i ja R P´i abielu, mõistab kostjalt alates 26. juulist 2008 välja elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni ja määrab alaealise lapse M P´i elukohaks J P´i elukoha. 4
) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud alates märtsist 2008. Kostja on nõus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada ning kostja on lahutusega nõus, on abielu jätkamine muutunud võimatuks ja poolte abielu kuulub lahutamisele. Elatise nõue Kohus tuvastas, et poolte abielust on xxx.a sündinud poeg M P.
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (
).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus alates 26. juulist 2008.a. Kostja vastuväiteid elatise väljamõistmise ja selle suuruse osas kohtule ei esitanud. Seega leiab kohus, et kuna kostja on elatise suuruse osas haginõuet tunnistanud, on hageja elatise väljamõistmise nõue põhjendatud. Samuti ei analüüsi kohus sellekohaseid tõendeid. Lapse elukoha määramine Hageja palub määrata alaealise M P´i elukohaks tema elukoht.
§-i 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. 3
kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused ja vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda (
Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. LkS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga. LkS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps M, kelle elukoha üle vaidlus käib, on käesoleval ajal 2 aasta ja 11 kuu vanune. Kuna tegemist on alla seitsmeaastase lapsega, kelle arvamust kohus vastavalt
MS § 559 ära kuulata ei saa, jäävad tähtsaimaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lapse huvid (
). Seega ei saa lapse elukoha kindlaksmääramisel lähtuda vanemate soovidest ja tahmistest, vaid ainuüksi lapse huvidest.
alusel kaasab kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse ja Jõhvi Vallavalitsuse arvamuste (tl 19-26) kohaselt tuleb lapse elukohaks, arvestades lapse huvisid, jätta lapse ema elukoht. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit ega pole kohus ka ise tuvastanud, et ema oleks käitunud õigusvastaselt lapse huvisid eirates või pole taganud nõuetekohast hoolitsust lapse kasvatamisel. Puudutatud isikul on kindel elukoht. Lapsel on emaga alati tugevam bioloogiline suhe ja et seda rikkuda peavad olema kohtu poolt tuvastatud tõsised puudujäägid ema käitumises lapse kasvatamisel, mida kohus käesolevas asjas tuvastanud ei ole. Lapse kasvatamisel on oluline stabiilsus, mille üheks osaks on lapse kodu. Lapsel peab olema üks kodu, kus ta tunneb ennast turvaliselt ja lapse elu peab olema korraldatud selliselt, et ta saab võrdselt suhelda mõlema vanemaga. Eelnimetatu on lapse turvalisuse ja heaolu huvides ning selle on lapse ema lapsele taganud (
Lapse ema on taganud lapsele turvalisuse, mistõttu puudub alus kahelda, et lapse ema ei suuda ka edaspidi lapse eest hoolitsemisega hakkama saada. Hageja ja tema elukaaslane otsivad võimalusi elamistingimuste parandamiseks. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuste arvamused ja avaldaja ja puudutatud isiku seisukohad, leiab lähtudes asjaolust, et laps elab käesoleval ajal ema juures, kus tema heaolu ja turvalisus on tagatud, et lapse huvides on jätta ta ema kasvatada. Kohus peab vajalikuks selgitada, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus vabalt igal ajal lapsega suhelda ja teisel vanemal ei ole õigust takistada last viimasest lahus elava vanemaga suhtlemast (
Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega (
Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ning lahutab J P´i ja R P´i abielu, mõistab kostjalt alates 26. juulist 2008 välja elatise igakuise elatusrahana 2 175 krooni ja määrab alaealise lapse M P´i elukohaks J P´i elukoha. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.