2-08-9986/10

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-9986 Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi M.K. avaldus täisealisele isikule eestkoste määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: M.K. (IK xxx; elukoht: xxx) Puudutatud isik: M.L. (IK xxx; elukoht: xxx) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ) Eestkosteasutus: Kiviõli Linnavalitsus (Keskpuiestee 20, Kiviõli 43199, Ida-Virumaa) RESOLUTSIOON
3. Avaldus rahuldada.
4. Seada M.L. piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni
5. detsembrini
6. a ning määrata tema eestkostjaks M.K., kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes M. L. kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.
7. M. L. ei või iseseisvalt teha tehinguid ning kohus tunnistab ta ühtlasi valimisõiguse osas teovõimetuks, mille tagajärjel kaotab M. L. hääleõiguse.
8. Eestkostja M.K. on eestkostetava M.L. seaduslik esindaja. 1
9. Eeskostja ülesannete ring on määratletud perekonnaseaduse § 98 lg 2, mille kohaselt eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.
10. Kohtumäärus saata teadmiseks puudutatud isikutele, puudutatud isiku esindajale, eestkosteasutusele ning täitmiseks avaldajale. Edasikaebe kord Kohtumäärus jõustub kohtumääruse eestkostjale kättetoimetamisega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
11. M.K. esitas kohtule avalduse M.L. eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja õde M.L. psüühiliselt haige. Ta ei ole võimeline oma eluga iseseisvalt toime tulema, on ohtlik nii endale kui lähikondsetele, korduvalt on viibinud statsionaarsel ravil psühhiaatriahaiglas. Avaldaja palub määrata end M. L. eestkostjaks.
12. Kohus määras asjas kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. M.L. suhtes koostati SA Ahtme Haigla ekspertarsti poolt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt. Akti kohaselt haigestus Monika Lemmergas
13. aastal ning oli esmakordselt ravil Tallinna Vabariiklikus psühhoneuroloogiahaiglas (käitumishäired). Patsient sai ravi Tallinna ja Tartu psühhiaatriahaiglates. Haigusperioodid sagenesid ning patsient hakkas igal aastal viibima Jämejala, Tartu või Tallinna haiglates.
14. a septembris määrati talle teine invaliidsusgrupp, abielu lahutati. Patsiendi mees võttis tütre enda kasvatada. Patsient asus elama ema juurde Kiviõlisse. Oma elu jooksul on viibinud psühhiaatriahaiglates kokku 47-l korral. Alates 07.10.
15. a on ravil Ahtme Haiglas. Viimaste aastate jooksul on patsienti hospitaliseeritud korduvalt tahtest olenematu ravi korras, kuna on olnud ohtlik ümbritsevatele (bensiinijaamas vitriini lõhkumine). Patsiendi ema patsiendi eest hoolitsemisega toime ei tule, patsient endale ise süüa ei tee, oma rahadega ümber käia ei oska. Patsiendil esinevad kehatunde-, kuulmis- ja mõjutusmeelepetted luuluga. Need sümptomid on pikemat aega kestnud paranoidse skisofreenia ägenemise tunnuseks. Mõttekäiguhäirete ja kuulmismeelepetete tõttu patsient muutub aeg-ajalt ohtlikuks. Patsiendil esineb krooniline vaimuhaigus – paranoidne skisofreenia. Oma seisundi tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Tema kohtupoolne ülekuulamine võib põhjustada tema tervisele kahjulikke tagajärgi.
16. Kohus määras 06.11.
17. a määrusega isikule riigipoolse õigusabi korras esindajaks advokaadi riigi arvel. Puudutatud isikut M.L. esindas vandeadvokaadi vanemabi I. G. 2
18. Puudutatud isiku esindaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles leidis, et esindatava õiguste ja huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. Esindaja on nõus, et eestkostjaks määratakse puudutatud isiku õde M.K. Esindaja märkis, et kohtus M.L. 24.11.
19. a Ahtme Haiglas, kus viimane viibib sundravil alates
20. oktoobrist. Vestluse käigus oli M. L. agressiivne ja närviline ning avaldas ei vaja eestkostet, kuna saab oma eluga ise hakkama.
21. Kiviõli Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on eestkosteasutus nõus M.K. määramisega M.L. eestkostjaks. Linnavalitsuse sotsiaaltöötajad on M.L. kui psüühiliselt haige isikuga tegelenud alates
22. aastast. M.L. esinevad vägivallahood, mille käigus ta on lõhkunud mööblit, rebinud katki pensioniraha. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
23. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
24. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
25. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et M.L. on oma elu jooksul viibinud psühhiaatriahaiglates kokku 47-l korral. Alates 07.10.
26. a on ravil Ahtme Haiglas. Viimaste aastate jooksul on patsienti hospitaliseeritud korduvalt tahtest olenematu ravi korras, kuna on olnud ohtlik ümbritsevatele (bensiinijaamas vitriini lõhkumine). Patsiendi ema patsiendi eest hoolitsemisega toime ei tule, patsient endale ise süüa ei tee, oma rahadega ümber käia ei oska. Patsiendil esinevad kehatunde-, kuulmis- ja mõjutusmeelepetted luuluga. Need sümptomid on pikemat aega kestnud paranoidse skisofreenia ägenemise tunnuseks. Mõttekäiguhäirete ja kuulmismeelepetete tõttu patsient muutub aeg-ajalt ohtlikuks. Patsiendil esineb krooniline vaimuhaigus – paranoidne skisofreenia. Oma seisundi tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida.
27. Vastavalt TsMS § 524 lg 5 p 1 ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Eksperdi arvamuse kohaselt kohtupoolne ärakuulamine võib põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi.
28. Puudutatud isikule määrati esindaja riigi arvel. Esindaja kohtus puudutatud isikuga Ahtme Haiglas ning esitas kohtule arvamuse ja kokkuvõtte vestlusest puudutatud isikuga. Esindaja leidis, et esindatava õiguste ja huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. Esindaja on nõus, et eestkostjaks määratakse puudutatud isiku õde M.K.
29. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 3
30. Kohus määrab M.L. eestkostjaks M.K. kuni
31. detsembrini 2011.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. M.L. tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta.
32. Kohus selgitab eestkostjale, et eestkostja piirangud tehingute tegemisel on loetletud PkS §-s 99, keelatud tehingud PkS §-s 100 ning aruandekohustus PkS §-s
34. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 1, lg 5, § 525 lg 1, lg 2, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse. Kohtunik 4