TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-802 Otsuse kuupäev 17.07.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Tallinna Vangla direktori kärkkirja nr. 17 06.03.2007 peale ja Tallinna Vangla toimingute (kaebaja lukustatud kambris hoidmine, kaebaja liikumispiirangud äratusest kuni öörahuni liikumise keeld, üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemise ning kehakultuuriga tegelemise keeld) õigusvastaseks tunnistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 01.07.2008, kohtuistung Tartu Vanglas. Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Romeo Kalda; Vastustaja: Tallinna Vangla – esindaja Tallinna Vangla jurist Svetlana Meister Resolutsioon Rahuldada Romeo Kalda kaebus osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud ajavahemikel 16.05-30.05.2007, 26.06-03.07.2007 ja 12.0205.03.2008 , mis seisnesid Romeo Kalda suhtes ööpäevaringselt lukustatud kambris hoidmises, äratusest kuni öörahu alguseni liikumise piirangute kehtestamises, Romeo Kaldale üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemise mittevõimaldamises ja kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamises. Kohustada Tallinna Vanglat ajal, mil Romeo Kalda viibib edaspidi Tallinna Vanglas ajutiselt seoses kohtuistungitega järgima eelnimetatud toimingute suhtes õigusaktidest tulenevaid nõudeid lähtudes kohtuotsuse motiividest. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista välja Tallinna Vanglalt riigituludesse 40.- krooni (nelikümmend krooni) riigilõivu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 17.07.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Romeo Kalda on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tallinna Vangla direktori kärkkirja nr. 17 06.03.2007 ja Tallinna Vangla toiminguid :kaebaja lukustatud kambris hoidmine, äratusest kuni öörahuni liikumise keeld, üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemise ning kehakultuuriga tegelemise keeld. Kaebaja taotleb kaevatava käskkirja õigusvastaseks ja põhiseadusega vastuolevaks tunnistamist ning eelnimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamist ja toimingute osas ettekirjutuse tegemist. Kaebaja kannab karistust Tartu Vanglas , kuid soovib Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemist kaebaja poolt väidetavate õigusvastaste toimingute osas, kuna kaebajal tuleb tihti viibida Tallinna Vanglas seoses kohtuistungitega. Kaebuse esitaja on esitanud Tallinna Vanglale selgitustaotluse, millega on taotlenud tulenevalt Vangistusseaduse § 8 lg 1, § 30 lg 1ja § 55 lg 1 õiguste tagamist – äratusest öörahuni oma osakonnas liikuda ja tegeleda kehakultuuriga ning lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Tallinna Vangla on kaebajale vastanud, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas ajutiselt ning on seega paigutatud vastuvõtuosakonda, mille kambrid on lukustatud ööpäevaringselt. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla käskkirja nr. 17 06.03.2007 alusel on lukustatud vastuvõtuosakonna kambrid ööpäevaringselt, millega kaasneb õiguste piiramine äratusest kuni öörahu alguseni liikuda kinnise vangla territooriumil vangla siseeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks ja põhiseadusega vastusolus olevaks Tallinna Vangla direktori käskkirja nr. 17 06.03.
- Käesoleva kaebusega vaidlustab kaebaja Tallinna Vangla toiminguid (ajavahemikel 16.0530.05.2007, 26.06-03.07.2007 ja 12.02.-05.03.2008), mil kaebaja oli paigutatud Tallinna Vanglasse seoses kohtuistungitega ning ta oli sunnitud viibima lukustatud kambris, millest tingituna talle ei võimaldatud äratusest kuni öörahu alguseni liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades, ei antud võimalust tegeleda kehakultuuriga selleks ettenähtud spordikompleksis graafiku järgi ning ei võimaldatud lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Kaebaja on pöördunud selgituste saamiseks õiguskantsleri poole Vangla direktori käskkirja nr. 17 osas ning esitanud vaide Justiitsministeeriumile Tallinna Vangla toimingute osas. Justiitsministeerium on vaideotsusega 07.04.2008 nr. 11-7/667 jätnud kaebaja vaide rahuldamata. Õiguskantsler on oma selgituskirjaga 12.06.2007 vastanud, et Tallinna Vanglas kogutud andmete kohaselt ei ole kaebajat paigutatud vastuvõtuosakonda ning seega ei saa käskkiri 17 rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja taotleb nimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamist ning taotleb kohtult Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemist, et talle tagataks Tallinna Vanglas viibimise ajal : • võimaldada äratusest kuni öörahu alguseni liikumine kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal; • kohustada kaebajale võimaldama üleriigiliste päevalehtede ning ajakirjade lugemine; • võimaldada kaebajale kehakultuuriga tegelemine selleks ettenähtud spordikompleksi graafiku alusel. Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 06.03.2007 käskkirja nr. 17 „Vastuvõtuosakonna kambrite lukustamine“ kohaselt lukustatakse vastuvõtuosakonna kambrid ööpäevaringselt, motiveerides seda sellega, et Tallinna Vangla territooriumil ei ole hooneid , milles oleks võimalik moodustada vastuvõtuosakonda, kus kambrid oleksid lukustamata ja kinnipeetav võiks vabalt liikuda. Tallinna Vangla vastuvõtuosakonna lukustamine on põhjendatud nii ehituslike kui ka julgeolekuliste põhjendustega. Sellise olukorra lõpetamiseks on otsustatud rajada uus Tallinna Vangla. Üleriigilisi päevalehti ja ajakirju on võimalik lugeda Tallinna Vangla raamatukogu vahendusel, kuid kaebaja peab tegema selleks vastava taotluse. Kinnipeetav isik saab kambrisse taotleda ajalehti igaks esmaspäevaks ja neljapäevaks ning ajalehtede vähesuse ja kinnipeetavate arvu suhtes ei ole võimalik tagada lehte selle ilmumise päeval. Kaebajale on viidud päevaleht ainult 21.02.2008, kuna teiste päevade kohta ei ole tehtud vastavat taotlust. Spordisaali kasutamine Tallinna Vanglas toimub Tallinna Vangla kodukord p. 14.4 alusel sektsioonide kaupa. Eelvangistushoone kambrites paiknevad kinnipeetavad tuleb spordisaali viia kambrite kaupa , mis ei ole võimalik põhjusel, et selleks puudub ajaline ressurss. VangS § 55 lg 1 alusel võimaldati kaebajal viibida värskes õhus vähemalt üks tund, mil isik saab jalutada või tegeleda kehakultuuriga. Samas viitab Tallinna Vangla, et kaebaja viibib Tallinna Vanglas ajutiselt, mistõttu kaebaja spordiga tegelemise korraldab Tartu Vangla, kuhu ta on paigutatud karistuse kandmiseks. Kohtuistungil viitab vangla esindaja Tallinna Vangla 2004 aasta käskkirjale nr. 71, mille kohaselt on kaebaja paigutatud kohtuistungite ajaks eelvangistushoonesse, mis on kooskõlas käskkirjaga 06.03.2007 nr. 17, kambrid on lukustatud julgeolekukaalutlustel. Kohtu seisukohad:
- Vaidlustatud käskkirjast. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks ja põhiseadusega vastuolus olevaks Tallinna Vangla direktori käskkirja nr. 17 06.03.2007 „Vastuvõtuosakonna kambrite lukustamine“. Nimetatud käskkirja kohaselt on otsustatud lukustada vastuvõtuosakonna kambrid ööpäevaringselt. Lähtutud on Vangistusseaduse § 8 lg 2 ja justiitsministri 06.01.2001 määruse nr. 92 „Tallinna Vangla põhimääruse“ § 3 lg 2 p.
- Põhjenduseks on toodud asjaolu,. et Tallinna Vangla territooriumil ei ole hooneid, milles oleks võimalik moodustada vastuvõtuosakonda, kus kambrid oleksid lukustamata ja kinnipeetav võiks vabalt liikuda. Kohus asub seisukohale, et kaevatava käskkirja alusel ei ole kaebajat paigutatud vastuvõtuosakonda, kuna kaebaja suhtes on kohaldatud Tallinna Vangla käskkirja nr. 71 16.12.2004 „Eraldihoidmise printsiibi rakendamine kohtuistungi ajaks Tallinna Vanglasse paigutatud kinnipeetavate suhtes“, mille kohaselt on kaebaja toimetatud kohtuistungi toimumise ajaks julgeolekuosakonna määratud kambrites vangistusosakonna eelvangistuse korpuses. Sama käskkirja p. 2 kohaselt rakendatakse Tallinna Vanglasse kohtuistungi ajaks paigutatud kinnipeetavate suhtes piiranguid, mis on kehtestatud vastuvõtuosakonnas viibivatele kinnipeetavatele. Kuna kaebajat ei ole paigutatud vaidlustatud käskkirja alusel vastuvõtuosakonda, ei saa käskkiri 17 06.03.2007 rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kohus leiab, et Tallinna Vangla käskkiri nr. 17 06.03.2007 „Vastuvõtuosakonna kambrite lukustamine“ ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, jätab kohus kaebuse selles osas rahuldamata ning ei anna hinnangut ka vaidlustatud käskkirja suhtes. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja 26 lg 1 p.
- Tallinna Vangla toimingutest. Romeo Kalda on viibinud seoses kohtuistungitega ajutiselt Tallinna Vanglas ajavahemikel 16.05.-30.05.2007, 26.06.-03.07.2007 ja 12.02.-05.03.2008 , mil kaebaja oli lukustatud kambris, mistõttu ei võimaldatud kaebajale äratusest öörahu alguseni liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ja ajal ning üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemise ning kehakultuuriga tegelemise keeldu. Kaebaja taotleb eelnimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamist ja toimingute osas ettekirjutuse tegemist. Kaebaja sooviks on ettekirjutuse tegemise nõue põhjusel, et kaebaja etapeeritakse aasta lõpul pikemaks ajaks Harju Maakohtusse kohtuistungitele, mistõttu paigutatakse kaebaja taas Tallinna Vanglasse ning kaebaja leiab, et pikka aega olla lukustatud kambris liikumispiirangutega ning mitte saada lugeda üleriigilisi päevalehti ja mitte tegeleda kehakultuuriga, on kaebaja õigusi rikkuv ja vabadusi piirav. Kohus asub seisukohale, et toimingute vaidlustamise osas kuulub kaebus rahuldamisele. 2.
- Tulenevalt Vangistusseaduse § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda äratusest kuni öörahu alguseni kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjades ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vangla põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada sama paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Antud juhul on vangla lähtunud 16.12.2004 käskkirjast nr. 71 , millega on reguleeritud kohtuistungi toimumise ajaks kinnipeetavate paigutamine Tallinna Vanglasse, viitega käskkirjale nr. 17, millega koostoimes on kohaldatud kaebaja suhtes liikumispiirangut. Liikumispiirangu kehtestamise põhjendused on üldsõnalised. Põhjenduseks on toodud, et Tallinna Vanglal ei ole hooneid , milles oleks võimalik moodustada vastuvõtuosakonda , kus kinnipeetavatel oleks võimalik äratusest kuni öörahuni vabalt liikuda. Seega on vajadus kambreid lukustada vangla julgeoleku huvides , mistõttu on kehtestatud liikumispiirang. VangS § 8 lg 2 kohaselt saab kinnipeetavate liikumise piirangu kehtestamine olla tagatud julgeoleku tagamise eesmärgil. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on tegemist ennatliku meetodiga kaebaja suhtes piirangute kehtestamisel, kuna pole läbi viidud analüüsi , millistest kaalutlustest lähtuvalt on ajutise kohtupidamise ajaks Tallinna Vanglasse paigutatud kinnipeetav vangla julgeolekut ohustav. Seega ei ole antud juhul kontrollitav, kas liikumispiirangu kehtestamine kaebaja suhtes on põhjendatud. Vangla põhjendus, et Tallinna Vangla territooriumil puuduvad vastavad hooned, kus võiks moodustada vastuvõtuosakonda, et kinnipeetavatel oleks võimalik liikuda äratusest öörahuni ning tulevikus saab olema uus Tallinna Vangla, ei ole põhjus kaebaja suhtes liikumispiirangute kehtestamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebaja suhtes on kohaldatud liikumispiirangut Tallinna Vanglas viibimise ajal puudulike põhjenduste ja analüüsimata andmete alusel, seega õigusvastaselt ning pole toodud põhjendusi, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kaebaja ajutise kohtupidamise ajaks paigutatuna Tallinna Vanglasse vangla julgeolekut ohustav. Eeltoodu alusel tunnistab kohus R. Kalda suhtes lukustatud kambris hoidmise, mis on tinginud äratusest kuni öörahu alguseni liikumispiirangu kehtestamise õigusvastaseks ajal , mil kaebaja on paigutatud ajutiselt Tallinna Vanglasse kohtuistungite ajaks. Kohus teeb Tallinna Vanglale ettekirjutuse kohaldada edaspidi Romeo Kalda suhtes ajutiselt Tallinna Vanglas viibimise ajal õigusloovatest aktidest tulenevaid nõudeid. 2.
- Ajavahemikel 16.05.-30.05.2007, 26.06-30.07.2007 ja 12.02.-05.03.2008, see on ajal, mil kaebaja oli paigutatud Tallinna Vanglasse seoses kohtuistungitega, oli kaebajal piiratud üleriigiliste päevalehtede lugemine ja kehakultuuriga tegelemine. Tulenevalt Vangistusseaduse § 30 lg 1 kohaselt tagatakse võimalus kinnipeetaval lugeda päevalehti ja ajakirju .Kaebaja väidete kohaselt sai ta lugeda päevalehte ainult 21.02.2008, kuna teiste päevade kohta ei olnud kaebajal kirjalikku taotlust tehtud. Kaebaja peab ebamõistlikuks, et ta peab igakordse soovi korral päevalehe lugemiseks tegema taotluse, kuna vangla peab võimaldama ajalehe lugemist tulenevalt seadusest, mitte andma seda kirjaliku taotluse alusel. Vastustaja seisukohalt ei ole olnud võimalik lehe ilmumise päeval tagada päevalehe lugemist, kinnipeetavad saavad kambrisse päevalehti lugemiseks tellida kaks korda nädalas. Romeo Kalda on päevalehe saanud lugemiseks 21.02.2008, kuna teiste päevade kohta ei ole tehtud vastavat taotlust. Kohus asub seisukohale, et kui eeltoodud perioodi vältel on saanud kaebaja ainult ühel korral lugeda päevalehte, ei saa seda pidada õiguspäraseks. Vangistusseaduse § 31 lg 1 ei näe küll ette, et kinnipeetavale peab olema tagatud igapäevaselt üleriigiliste päevalehtede ja ajakirjade lugemine, kuid ülemäärane ja kaebaja õigusi rikkuv on asjaolu, et kinnipeetav, kes soovib regulaarselt lugeda päevalehti peab selleks esitama uue kirjaliku tellimuse. Kaebaja seletuste kohaselt on ta taotlenud iga päev kontaktisiku kaudu päevalehti lugemiseks. Kohus asub seisukohale, et kinnipeetavale peab olema võimaldatud esitada avaldus pikemaks perioodiks ette, vältimaks igakordset avalduse esitamist. Seega oleks tagatud ka kinnipeetavale, keda etapeeritakse ajutiselt Tallinna Vanglasse, ajakirjade ja ajalehtede lugemine perioodiks, mil ta Tallinna Vanglas viibib, kui ta on esitanud selleks eelnevalt taotluse. Antud juhul on Romeo Kalda suhtes eiratud Vangistusseaduse § 30 lg 1 tulenevat nõuet tagada päevalehtede kättesaadavus ja lugemine. Samuti ei ole kaebajale võimaldatud kehakultuuriga tegelemist spordikompleksis. Vastustaja on seisukohal, et eelvangistushoone kambrites tuleb kinnipeetavaid spordisaali viia kambrite kaupa, mis ei ole võimalik põhjusel, et ei jätku ajalist ressurssi ning kaebajale on tagatud värskes õhus viibimine vähemal l tund päevas, mil ta saab jalutada või tegeleda spordiga. Vastustaja poolt toodud põhjendus , et ei jätku vastavaid ressursse tagamaks kaebajale spordisaali kasutamist ei tulene seadusest ning asjaolu, et Tallinna Vangla on pidanud küllaldaseks VangS § 55 lg 2 tulenevalt kaebajale tunniajast jalutuskäiku päevas värskes õhus, ei ole piisav asendama kehakultuuriga tegelemist ning on seega kaebaja õigusi rikkuv. Kaebaja õigus tegeleda kehakultuuriga tuleneb VangS § 55 lg 1, mis tuleb vangla poolt ka tagada. Seega eeltoodu alusel tuleb tunnistada kaebajale üleriigiliste päevalehtede ning ajakirjade lugemise mittevõimaldamine ning kehakultuuriga tegelemise mittevõimaldamine spordikompleksis õigusvastaseks ajal, mil kaebaja viibis Tallinna Vanglas eelpoolnimetatud perioodidel ning kohustada edaspidiseks, kui Romaeo Kalda toimetatakse kohtuistungite tarvis Tallinna Vanglasse, järgima seadusest tulenevaid nõudeid ning võimaldama R. Kaldal mõistlikul viisil üleriigiliste päevalehtede lugemine ning kehakultuuriga tegelemine. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 , HKMS § 26 lg 1 p.
- Menetluskuludest Tartu Halduskohtu 05.05.2008 kohtumäärusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu (80 krooni) tasumisest. Tulenevalt HKMS § 95 lg 1, kaebuse rahuldamise korral mõistab kohus teiselt poolelt tasumisele kuuluva riigilõivu riigituludesse. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt, so. pooles ulatuses ja seega kuulub riigilõiv väljamõistmisele proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega ehk summas 80 : 2 = 40.- krooni (HKMS § 92 lg 2). Vastustajalt tuleb välja mõista riigituludesse 40.- krooni. Kohtulahendiga väljamõistetud riigilõivud tuleb kanda Rahandusministeeriumi SEB Panga kontole nr 10220034796011, viitenumber 2900078525, või Hansapanga kontole nr 221023778606, viitenumber
- Kohtunik Mare Priks