-1 sätestab, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist ning vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. 2 Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud menetluses soovitakse jagada abikaasadele ühisvarana kuuluv korteriomand, kuna ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Käesolevas tsiviilasjas kohus võtab seisukoha selles osas, kas hageja on TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohtusse pöördunud oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sellele küsimusele vastamiseks kohus lähtub toimikusse esitatud materjalidest. Hageja on esitanud Harju Maakohtu 20.09.2006 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-05-13524, millega mõisteti S O hageja JG kasuks kokku 282
) § 14 lg 1, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.
kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks , võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kohus lähtub siin kohtutäitõiendist, millest nähtub, et võlgnikul puudub registervara, mille arvelt nõuet rahuldada ja seepärast hageja ongi pöördunud hagiga kohtusse. Eeltoodust tulenevalt kohus on seisukohal, et 3 hagejal on õigustatud huvi olemas, et abikaasade ühisvaraks olev korteriomand jagada selliselt, et kummalegi abikaasale jääks jagamise korral ½ korteriomandi kaasomandist, kuna korter on abikaasade ühisvara kuigi korter kinnistusregistriandmetel on registreeritud J Oi nimele 30.04.2001. S ja J Oon abielus alates 1988 aastast, seega tegemist on abikaasade ühisvaraga
Kuna tegemist on jõustunud kohtuotsuse täitmisega, siis tuleb lähtuda Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Kuna hageja on esitanud jõustunud Harju Maakohtu 20.09.2006 otsuse täitmiseks kohtutäiturile ja kohtutäitur Täitemenetluse seadustik § 8 kohaselt on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud seal hulgas võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, on kohtu arvates põhjendatud hageja nõue ning kuulub rahuldamisele so kostjate ühisvara korteriomandi näol asukohaga Tallinna Linn Xxx kuulub jagamisele hageja poolt taotletud viisil. Tegemist on eelnimetatud korteriomandi näol kostjate ühisvaraga, kuna abieluvara lepingut sõlmitud ei ole Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmetel. Kohtutoimikusse kostja vastusega S Oi poolt esitatud võlakohustuste materjalid (tl 37-54) on tõendid, mida kohus antud vaidluse lahendamisel ei saa arvestada lähtuvalt TsMS § 238 lg 5, kuna kohus ei lahenda poolte vahel võlakohustuste täitmisega seonduvat vaidlust, vaid vaidlust, mis on tekkinud seoses jõustunud kohtuotsuse mittetäitmisega kostja S Oi poolt. Samuti peab kohus otsuse tegemisel lähtuma TsMS § 439 sätetest, millest tulenevalt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuna hageja on esitanud hagi kostjate ühisvara jagamiseks seoses jõustunud kohtuotsuse täitmisega, tuleb kohtul ka asja lahendamisel sellest hagist lähtuda ja mitte ületada haginõude piire. Kui kostjal on mitmed võlakohustused hageja ees täidetud ja kui kostja leiab, et tal on seadusega kaitstud õigus või huvi, on kostja S O õigustatud pöörduma kohtusse esitades selleks eraldi hagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.