kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega vitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lõike 1 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist ja lõike 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kuna pankrotimenetluses pankrotihaldur on PankS § 56 lg 3 kohaselt sõltumatu võlausaldajast ja võlgnikust, pole kohtul alust kahelda hagis esitatud kahe esimese nõude osas kostja vastu ning need kuuluvad rahuldamisele hageja poolt esitatud suuruses. Hagi kohaselt 12.11.2004.a. on hageja sõlminud kokkuleppe AS-ga S P temale 220 000 krooni suuruse võla tasumiseks hiljemalt 15.01.2005.a. Eelpoolnimetatud kokkuleppe sõlmis OÜ CG volitatud esindajana P K, kes samaaegselt oli kostja, OÜ M juhatuse liige. Eelmärgitud kokkuleppele kohus käesolevas otsuses hinnangut ei anna, kuna kohus on seisukohal, et sellele on hinnang juba antud hageja pankrotimenetluse käigus. Kohus ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et pankrot on kunstlikult tekkinud ja et haldur on dokumente pahatahtlikult käsitlenud. Kohus ei saa kostja seisukohaga selles osa nõustuda, kuna OÜ CG pankrot on välja kuulutatud lähtuvalt PankS § 31 lg 2 kohtuotsusega (tl 12-27). Kostja väited 28.02.2008 kohtuistungil, et pankrot on kunstlikult tekitatud on paljasõnalised, millegagi kinnitamata. Samal kohtuistungil kostja vastuväidete paikapidamatust pankroti kunstliku tekitamise kohta kinnitab kostja ise, et ei ole pankrotiotsust vaidlustanud ringkonnakohtus. Kuna kostja vastuväited kahe esimese nõude osas on paljasõnalised jätab kohus need tähelepanuta, samuti jätab kohus tähelepanuta kostja väited tasaarvestamise kohta. Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 197 kohaselt tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki p(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse teostamiseks peab üks nimetatud 6 isikutest tegema tasaarvestuse avalduse (
), tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest teise poole poolt. Kostja poolt on hagejale tasaarvestuse avaldus vormistatud 13.03.2005 , avalduse CG kätte saanud 13.03.2007, kuid kostjal on esitamata ja tõenditega kinnitamata, millisel alusel kostja tasaarvestust soovib teostada. Kuna tasaarvestuse teostamiseks vajalik eeldus kostja poolt täitmata jätab kohus 13.03.2005 avalduse tähelepanuta (tl109). Järgnevalt kohus võtab seisukoha hageja kolmanda nõude so rahalise kohustuse tagasivõitmine summas 110 000 krooni osas. Hagile lisatud materjalidest nähtuvalt 31.12.2004.a. kassa väljamineku orderi nr. 12 alusel on OÜ CG tagastanud kostjale laenu summas 106 000 krooni (tl 45). Laenu tagastas OÜ CG volitatud esindaja P K, kes oli samaaegselt ka kostja juhatuse liige (tl 54-56, 57-58). Kostja poolt on laenuraha samal päeval vastu võtnud kostja teine juhatuse liige Ülo K. Toimikumaterjalidest nähtuvalt tagastas OÜ CG kostjale laenu oma pangakontolt 21.01.2005.a. 1500 krooni ja 29.01.2005.a. 2500 krooni. Seega on OÜ CG tagastanud kostjale laenu 31.12.2004.a., 21.01.2004.a. ja 29.01.2005.a. kogusummas 110 000 krooni (tl 45, 46-53). Pankrotiseaduse § 113 lg 1 punkt 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Kuna pankrotimaterjalidest nähtuvalt OÜ CG (pankrotis) pankrotimenetlus algatati 03.02.2005.a. ja võla tasumine kostjale on tehtud alates 31.12.2004.a., seega vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist, ongi aluseks haldurile hagi esitamiseks kohtusse kostja vastu. Seega kolmanda nõude osas on haldur lähtuvalt pankrotiseadusest olnud kohustatud oma ülesannete täitmisel esitama käesoleva hagi. Hageja palub kostjale rahalise kohustuse täitmise summas 110 000 krooni kehtetuks tunnistamist ja välja mõistmist hageja pankrotivarasse. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub kõiki esitatud tõendeid, et võla tasumine on toimunud vähem kui kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist ja kostja esitatud vastuväiteid arvestades, rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus 7 kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude nõuet hageja ei esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lukiina Vismann Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.