Ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
lg 2 kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel.
on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja kohustus tasuma arved vastavalt lepingu tingimustele, kuid kuni käesoleva ajani ei ole kohustust täitnud.
lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Ülaltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 127 lg 1 palub hageja mõista AS-lt EEMG välja 57 700.40 krooni. Kostja vastus hagile Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tlk 22-23) hagi ei tunnista. Hagiavaldus on esitatud kahjunõude sissenõudmiseks. Hagi sisust ei ole selge, mis kahju summas 57700.40 EEK-i tuleb sisse nõuda.
Hagi õiguslikuks aluseks on määratud VÕS § 127 lg. 1 Nimetatud paragrahvi järgi „Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane 2
Varaline kahju saab olla otsene ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagi sisust jääb arusaamatuks mille tõttu, millega ja mis ulatuses oli kahju hagejale tekkinud. Hagi sisust tuleneb see, et kostjal tuleb täita hagejale mittetäidetud lepingulise kohustus. Kohustuse sisu - tasumine kostja poolt saadud kauba eest. Lähtudes hagi eseme sõnastamisest hagejal puudub soov saada lepinguline tasu, vaid hageja soovib saada lepingulise tasu mittesaamisega tekkinud kahju. Vaatamata sellele hageja esitab nõude 01.04.05.a. lepingus määratud lepptrahvi maksetega viivitamise eest saamiseks. See on ebaloogiline. Vastavalt TsMS § 363 lg. 1 p 1 hagiavalduses märgitakse tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitatakse. Hageja poolt esitatud hagiavalduses on viidatud lisatud tõendite loetelu, aga jääb määramata millised asjaolud nimetatud tõenditega tõendatakse. Lisaks sellele hagiavalduses sisaldatakse viiviste tasumise nõuet. Puudub nende viiviste arvestus, mille tõttu on võimatu tuvastada lepptrahvi suuruse õigust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuse kohta Kohtule esitatud kirjalikus arvamuses (tlk 31-32) ei nõustu hageja kostja vastusega hagile. Hageja leiab, et kostja vastus on väljamõeldud, vastuolus nii toimiku materjalidega kui ka faktiliste asjaoludega. Lisaks selle annab kostja vastus tunnistust kas soovist venitada tsiviilasja läbivaatamist või antud vastuse koostanud isiku tähelepanematusest. Nagu nähtub nii hagiavaldusest kui ka sellele lisatud dokumentidest, sõlmis kostja 01.04.2005.a hagejaga toiduainete ostu-müügilepingu (lihavorstitooted, piimatooted). Ajavahemiku 08.detsember - 28.detsember 2005.a eest ei tasunud kostja arveid ostetud kaupade eest kogusummas 56 444.80 krooni, mis oligi aluseks, et mõista välja lepingulise tasu mittesaamisega tekkinud kahju. Kostja tunnistas oma 30.01.2006.a kirjas nr 196, mis oli allkirjastatud finantsdirektori poolt, oma võlgnevust hageja ees summas 56 444.80 krooni ja palus ise anda talle võimalus ajatada võlgnevuse tasumine vastavalt tema enda poolt koostatud graafikule. 15.02.2006.a. kandis kostja, täites enda poolt koostatud graafikut, hageja arvelduskontole üle 10 662.30 krooni, millega ta jällegi tunnistas oma võlgnevust hageja eest ülalnimetatud summas. Võttes arvesse vaieldamatut fakti, et kostja tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 56 444.80 krooni, ei pidanud hageja vajalikuks koormata toimiku materjale arvetega ostetud 3
peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, et või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, kui ta tugineb oma kohustuse täitmata jätmisele, et kaup ei vastanud seaduse ja lepingu nõuetele ja et ta puudustest teatas kostjale mõistliku aja vältel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostjal kauba ostjana on tasu maksmise kohustus tekkinud. Kostja on ka oma võlgnevust hageja ees tunnistanud ja kuna kostja ei ole kauba eest täielikult tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 45 782.50 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu järgi 4.1. punkti kohaselt tarnitud kauba eest mitteõigeaegse tasumise korral (punkt 3.1.) „Ostja“ maksab viivist suuruses 0,2% summast, milline kuulub „Müüjale“ väljamaksmisele iga viivitatud ööpäeva eest. Hageja on arvestanud (tlk 9) viivised ajavahemiku 08.12.2005.a. kuni 28.12.2005.a. summas 11 917.90 krooni. Eelpool kohus ei tuvastanud, et kostja saaks vabaneda viiviste maksmise kohustusest põhjendusega, et tarnitud kaup ei olnud kvaliteetne. Viiviste osas on kostja veel lisaks leidnud, et viiviste summa on ülemäära suur. Kohus sellega aga ei nõustu, sest viivise protsent on ette nähtud lepingus ja hageja viivisnõue ei ületa isegi mitte põhinõuet. Kostja ei ole hageja viiviste arvutusele vastu vaielnud, seega kohus lähtub ka hageja poolt esitatud arvutustest, rahuldades ka viivisnõude. Kokkuvõtvalt kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 45 782.50 krooni ja viivised 11 917.90 krooni, kokku 57 700.40 krooni. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.