Obsah (10)

§ 42§ 2§ 361§ 362§ 101§ 322§ 113§ 339§ 116§ 119

2-08-4462 KOHTUOTSUS E VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2008. a kell 14.00 tsviilkantselei kaudu K

§ 42lg 1 ja § 42 lg 3 p 34 alusel.

See väide on alusetu.

§ 2

42 lg 3 p 34 järgi loetakse ebamõistlikult kahjustavaks eelkõige tüüptingimust, millega välistatakse teise lepingupoole õigus lõpetada leping, kui tingimuse kasutaja rikub oma lepingust tulenevat põhikohustust, või piiratakse seda õigust ebamõistlikult. Sättest tuleneb, et tühine on tüüptingimus, kui liisinguvõtjalt võetakse õigus Lepingu lõpetamiseks olukorras, kus liisinguandja rikub Lepingut. Lepingu punkt 12.7 ei piira ega välista Kostja õigust Lepingut lõpetada, juhul kui Hageja Lepingut rikub: selline õigus on tal

-i sätete kohaselt. Seega ei ole Lepingu punkt 12.7 ega ühegi teise Lepingu punkti puhul täidetud

42 lg 3 p 34 eeldused – mis tähendab, et seda klauslit ei saa lugeda ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks ja see kehtib. Kostjal puudus Lepingu ülesütlemiseks alus, Leping on tänaseni kehtiv ja Kostja peab täitma oma igakuist maksekohustust. 6. Lepingu punktis 15.3 leppisid Hageja ja Kostja kokku kohaldada Lepingule

§-e 361-365 ehk liisinglepingu sätteid.

§ 361

kohaselt on liisinguleping leping, mille kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisingueseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinglepingut ja üürilepingut eristavaks tunnuseks on mh asjaolu, et liisingusuhte puhul omandab liisinguandja teise isiku poolt väljavalitud asja eesmärgiga anda see viimase kasutusse. Käesoleval juhul ongi tegemist just sellise kolmepoolse lepinguga, kus osalesid Hageja-liisinguandjana, Kostja-liisinguvõtjana ja Liisingueseme Müüja. Leping on suunatud kokkulepitud perioodiks Liisingueseme omandamise ja kasutamise finantseerimisele. Hageja on finantseerimisasutus ega tegele kohvimasinate üürimisega. Seega kohalduvad antud Lepingule

-is liisingulepingu kohta sätestatud sätted, mitte üürilepinguid reguleerivad sätted. 7. Kostja esitas Lepingu ülesütlemise alusena asjaolu, et Liisinguese ei vasta enam tema vajadustele. Nii

§ 362

lg 3 kui Lepingu punkt 4.1 järgi ei vastuta Hageja Kostja ees Liisingueseme puuduste, sobivuse ega Müüja kohustuste täitmise eest. Seega ei vastuta Hageja Liisingueseme Kostja muutunud vajadustele mittevastavuse eest. Selline regulatsioon on ka põhjendatud, kuna liisingusuhtes tegutseb liisinguandja finantseerijana, kes soetab liisinguvõtja (antud juhul Kostja) poolt väljavalitud vara ning antud liisinglepingu kohaselt on liisinguvõtjal võimalik osamaksetega vastav ese välja osta. Seega oli Kostja tuginemine Liisingueseme sobimatusele kohatu. Kostja ise valis eseme välja ja pidi arvestama selle omadustega. Liisingueseme sobivus ei saa olla aluseks Lepingu ülesütlemiseks.

1. Vastavalt Lepingu punktile 9.1 on Kostja kohustatud maksete tasumisega hilinemisel tasuma Hagejale viivist 0,15% võlguolevast summast päevas iga hilinenud makse kohta, kuid mitte vähem kui 10 EUR. 07.02.2008 seisuga on võlguolevatelt summadelt arvestatud viivitusintress 1 885,41 krooni. Hageja on juhtinud Kostja tähelepanu sellele, et Lepingu punkti 15.1 järgi on võimalik Lepingut lõpetada poolte kokkuleppel ning et Lepingu punkti 12.4 kohaselt tuleb Kostjal Lepingu lõppemisel täita kõik Lepingust tulenevad kohustused ja hüvitada Hageja kahju (sealhulgas Liisingueseme müügihinna ja jääkväärtuse vahe). Hageja oleks olnud nõus sellisel tingimusel Lepingu lõpetama ja informeeris sellest ka Kostjat. Samuti on Hageja olnud nõus sõlmima Lepingu muudatuse, millega antakse Kostjale õigus realiseerida Liisinguese tingimusel, et ta hüvitab Hagejale Liisingueseme jääkväärtuse ja sellele lisanduva käibemaksu. Kostjat need ettepanekud ei huvitanud.
2. Vastavalt

§ 101

lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 3 võimaldab nõuda kahju hüvitamist ja

§ 101lg 1 p 6 sätestab rahalise kohustuse viivitamisel võlausaldajale lisaks õiguse nõuda ka viivist. Ts

MS § 367 alusel võib viivisenõude esitada selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne võlgnevus seisuga 07.02.2008 summas 15 174,26 krooni; viivitusintress hagi esitamise päeva (07.02.2008) seisuga summas 1 885,41 krooni ning TsMS § 367 alusel arvates hagi esitamisest 0,15 % päevas võlgnetavalt summalt kuni kohustuse täieliku 3 täitmiseni. 15.10.

1. a suurendas hageja oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 35 406.84 krooni ning viivis 11 266.96 krooni. Lisaks viivis TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus
2. Kohtule 19.03.
3. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. 16.08.
4. a sõlmitud lepingu allkirjastas kostja poolt Rafaet Peksen, kes ei valda piisavalt e keelt ning kes mõistis teiste lepingupoolte avaldustest, et pooled sõlmivad rendilepingu. Lepingule olid lisatud OÜ kasutusrendi lepingu üldtingimused. Üldtingimuste punktis 2.
5. oli ette nähtud, et rentniku omandiõigust rendiesemele lepingu alusel ei teki. 22.06.
6. aastal edastas kostja hagejale avalduse lepingu ülesütlemiseks alates 22.07.
7. a, s.o. teatas ülesütlemisest 30 päeva ette. 02.08.
8. a informeeris kostja hagejat, et leping on lõppenud. 07.08.
9. aastal informeeris hageja eisndaja kostjat, et nad on pidanud läbirääkimisi BAS-ga, kuid kuna BAS ei soovi osta rendilepingu objekte, siis nad ei tule 10.08.
10. a rendilepingu objektidele järele. Nimetatud ekirjas kinnitas hageja esindaja, et rendilepingu objektid on hageja omandis. Kostja on hagejat korduvalt informeerinud, et ei aktsepteeri esitatud rendiarveid, kuna leping on üles öeldud ning tagastanud esitatud rendiarved.
11. Hageja seisukoht, et kostjal puudus alus lepingu ülesütlemiseks ning kostja ütles lepingu üles vaid rendilepingu objektide mittesobivuse tõttu, on ebaõige. Kuna kohvimasinate omanik ja rentnik on lepingu alusel hageja, siis võis kostja lepingu muuhulgas

§ 322

lg 1 alusel üles öelda, sest kostja ei rentinud kohvimasinaid majandus- või kutsetegevusse kuuluval eesmärgil ning hageja rentis kohvimasinad majandus- ja kutsetegevuse raames.

§ 322

lg 2 kohaselt on tühised kokkulepped, mis on vastuolus

§ 322lg 1.

Lepingu punkt 12.7 regulatsioon, millega välistatakse mistahes alusel lepingu ülesütlemine on vastuolus

§ 322

lg 1 ja § 322 lg 2 regulatsiooniga ning on kostjat ebamõistlikult kahjustav, seega tühine. 12. Kostja on andnud hagejale korduvalt tähtaegu rendilepingu objektide tagasivõtmiseks, kuid hageja ei ole neile järele tulnud. Hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse, mistõttu ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale peale lepingu lõppemist esitatud arveid ning ei pea tasuma ka viivist. Kostja palub kooskõlas

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 vähendada kohtu poolt hageja nõutavaid viiviseid mõistliku suuruseni. Kohtuistung

1. Kohtuistungil 15.10.
2. a hageja suurendab oma nõuet, kuna kohviaparaadid on kogu menetluse aja olnud kostja kasutuses. Tüüptingimused ei kahjusta kostja ebamõistlikult. Mingit eelist ei ole hageja saanud. Hageja on finantsasutus. Hageja ei müü kohtumasinaid. Kostja kasutab neid masinaid oma kutsetegevuses, mistõttu pole põhjendatud öelda lepingu üles

§ 322alusel.

Tegemist ei ole üürilepinguga.

§ 322

ei kuulu kohaldamisele ka siis kui üürnik kasutab asja oma majandus- või kutsetegevuses. Kostja kasutas kutsetegevuses. Leping on tähtajaline. Lepingu tähtaja saabudes on arvestatud, et masin on tegelikult amortiseerunud, tema lõplik väärtus on 0 krooni. Põhiline vaidlus on selle üle, kas ülesütlemine kehtib või mitte. 14. Kostja esindaja väitel masinad on kostja juures, kuid kostja neid ei kasuta. Kostja on endale uued soetanud. Kostja on korduvalt hagejat masinatele järgi kutsunud. Kostja mõistis lepingut nii, et lihtsalt rendib kohvimasinad teatud ajaks.

§ 322lg 1 kohaldamiseks pole oluline, milleks masinaid kasutati.

Igal juhul ei kasutanud kostja kohvimasinaid oma majandustegevuses, milleks on elektroonikaseadmete valmistamine. Masinad olid üüritud muul kui majandus- ja kutsetegevusse kuuluval eesmärgil. Kohtu põhjendused 4

1. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2. Kohus on tuvastanud, et 16.08.2005 sõlmisid OÜ, POÜ, BAS (E OÜ õigusjärglane) kasutusrendi lepingu nr 2005-08030L, millega OÜ omandas BAS-lt ning andis kostja kasutusse kaks oakohviautomaati. OÜ on seoses oma ettevõtte üleandmisega kõik lepingutest tulenevad õigused ja kohustused
3. aastal üle andnud AB-le, milline tegutseb Es filiaali kaudu (tl 13).
4. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 16.08.
5. a on sõlmitud liisingleping või rendileping (tl 20, 21).

§ 361

kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.

§ 339

kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kostja vastuväite kohaselt allkirjastas kostja poolt lepingu Rafaet Peksen, kes ei valda piisavalt e keelt ning kes mõistis teiste lepingupoolte avaldustest, et pooled sõlmivad rendilepingu. Kohus nõustub hagejaga, et sõlmitud lepingust pidi kostjale olema üheselt selge, et sõlmitakse liisingleping. Juhul kui pooled oleksid sõlminud rendilepingu, oleks hageja põhikohustuseks olnud lepingueseme üleandmine kostjale. Kostjale oli teada, et hageja ei ole lepingu sõlmimise ajal lepingueseme omanik ega üleandja, vaid hageja üksnes omandab kolmandalt isikult oakohviautomaadid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et konkreetsed esemed valis välja kostja ning nende müüjaks oli BAS. Isegi juhul kui lepingut allkirjastanud Rafaet Peksen ei valda piisavalt e keelt, ei tee see olematuks asjaolu, et hageja omandas BAS-lt just kostja poolt soovitud eseme. Kohtu hinnangul ei ole oluline, kas eseme valis välja lepingu allkirjastanud isik, või mõni tema poolt volitatud isik. Lepingu punktis 4.

1. kinnitab rentnik, et on valinud eseme müüja ja eseme iseseisvalt. Vastavalt lepingu punktile 6.
2. läks ka lepingueseme juhusliku hävimise riisiko üle kostjale. Juhul kui pooled oleksid sõlminud rendilepingu oleks hagejal olnud ka eseme korrashoiukohustus. Käesoleval juhul hagejal sellist kohustust ei olnud, hagejal lasus üksnes eseme omandamise finantseerimise kohustus. Kohtu hinnangul on kostja ekslikult leidnud, et juhul kui kostja mõistis lepingut rendilepinguna, peaks seda tõlgendama vallasasja rendilepinguna. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks teadnud, et kostja mõistis lepingut rendilepinguna. Kohus on seisukohal, et pooled ei saa määratleda rendilepinguks lepingut, mis rendilepingu tunnustele ei vasta. Pooled ei ole käesoleval juhul kokku leppinud, et lepingule rendilepingu kohta sätestatut ka kohaldatakse. Lepingu punktis 15.3 on üheselt mõistetavalt väljendatud poolte tahe mitte kohaldada rendilepingu kohta sätestatut.
3. Kostja vastuväite kohaselt on ta lepingu alates 22.07.
4. a kehtivalt üles öelnud, mistõttu puudub hagejal kostja vastu nõue. Kostja leiab, et võis lepingu

§ 322

lg 1 alusel üles öelda, sest kostja ei rentinud kohvimasinaid majandus- või kutsetegevusse kuuluval eesmärgil ning hageja rentis kohvimasinad majandus- ja kutsetegevuse raames.

§ 322

lg 2 kohaselt on tühised kokkulepped, mis on vastuolus

§ 322lg 1.

19. Kohus kostjaga ei nõustu.

§ 322

lg 1 kohaselt vallasasja üürnik võib tähtajalise üürilepingu üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette, kui asi on üüritud muul kui üürniku majandus- või kutsetegevusse kuuluval eesmärgil ja üürileandja on andnud vallasasja üürile oma majandus- või kutsetegevuses. Üürileandjal ei ole õigust nõuda sellise ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul ei kuulu

§ 322käesolevas vaidluses kohaldamisele.

Hageja ei ole oakohviautomaati andnud üürile oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 2.

1. oli hageja kohustus omandada oakohviautomaat müüjalt 5 BAS-lt. Lepingu punkt 3.
2. järgi pidi hageja andma eseme kostja kasutusse. Seega ei ole täidetud

§ 322kohaldamise eeldused.

20. Kostja on seisukohal, et lepingu punkt 12.7 regulatsioon, millega välistatakse mistahes alusel lepingu ülesütlemine on kostjat ebamõistlikult kahjustav, seega tühine.

§ 42

lg 3 p 34 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õigus lõpetada leping, kui tingimuse kasutaja rikub oma lepingust tulenevat põhikohustust, või piiratakse seda õigust ebamõistlikult. Kohus on seisukohal, et lepingu punkt 12.7 ei ole tühine. Lepingu lõpetamise õigus on õiguskaitsevahend, mille kohaldamise eeldus on vastavalt

§ 116lepingu oluline rikkumine.

Käesoleval juhul ei ole kostja viidanud ühelegi hagejapoolsele lepingurikkumisele. Kohtule on esitatud kostja 22.06.

1. a teade hagejale, milles kostja soovib lõpetada lepingu seetõttu, et oakohvimasin F300 on jäänud võimsuselt ebapiisavaks. Kohtu hinnangul puudus kostjal õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks. Tähtajaline leping peab reeglina lõppema tähtaja möödumisel, erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema õiguslik alus. Seega ei olnud täidetud kõik lepingu ülesütlemise eeldused ja pooltevaheline leping kehtib. Kohtu hinnangul on kostja jätnud põhjendamatult tähelepanuta pooltevahelise lepingu punkti 2.3., mis võimaldas kostjal rendiese ka vahetada või asendada. Sellisel juhul oleks poolte kokkuleppel saavutatud mõlemaid lepingupooli majanduslikult rahuldav tulemus.
2. Kostja leiab, et hageja on sattunud vastuvõtuviivitusse, mistõttu ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale peale lepingu lõppemist esitatud arveid ning ei pea tasuma ka viivist (tl 49). Kohus kostjaga ei nõustu.

§ 119

lg 1 kohaselt võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kostja ei ole kohtu hinnangul lepingut kehtivalt üles öelnud, seega ei oma käesolevas vaidluses tähendust, et kostja on hagejat korduvalt oakohviautomaatidele järele kutsunud ja tagastanud hagejale viimase poolt väljastatud arved. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et hageja teeks kostjale takistusi lepinguliste kohustuste täitmisel või hageja keelduks tegemast lepingu täitmiseks vajalikke tegusid. Samuti pole tõendatud, et hageja keelduks koostööst kostjaga. 22. Kostja on leidnud, et hageja viivisenõue on ebamõistlik. Kostja palub kooskõlas

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 vähendada kohtu poolt nõutavaid viiviseid mõistliku suuruseni. Pooltevahelise lepingu punkt 9.

1. kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,15% võlgnetavast summast iga maksmisega hilinetud päeva eest. Kohtu hinnangul puudub alus viivise vähendamiseks. Kostja esindaja on lepingu omakäeliselt allkirjastanud, muuhulgas olnud ka nõus lepingu punktiga 9.
2. Kostja ei ole viidanud, milles seisneb viivise suuruse ebamõistlikkus. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivisenõue ebamõistlikult suur. Menetluskulud
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 6 Karin Sonntak Kohtunik 7