lg.1kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded või vastuväited ,kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja 05.05.2006 a. kirjaga (tlk 93) hagejale on tõendatud asjaolu,et kostja pöördus hageja poole taotlusega finantseerimisasutuse garantiikirja esitamiseks hagejal asjaõigusliku lepingu sõlmimise kokkulepitud tähtajal 31.05.2006 a rahaliste vahendite olemasolu kohta. Hageja on elektronposti teel kostjale 23.05.2006 teatanud,et garantiikiri edastatakse hiljemalt 31.05.2006 a. (tlk 94).Hageja kostjale garantiikirja ei esitanud.Hageja väide selle kohta,et kostjale ei antud võimalustki garantiikirja esitamiseks ,ei vasta asjas kogutud tõenditele. Hageja väitel jäi 30 .05.2006 a.notar Ülle Anmanni j s asjaõiguslepingud sõlmimata kostjast sõltuvatel põhjustel,kuna kostja esitas tingimusi,milles ei olnud varem kokku lepitud,kostja ei olnud õigustatud nõudma hagejalt garantiikirja,samuti puudus alus kahelda hageja maksevõimes. Kohtus hageja tunnistajana ütlusi andnud OÜ I(hageja ) endine tegevjuht H J sõnul tegeles tema 17 kinnistu kostjalt väljaostmisega.Tunnistaja sõnul tuli lepingute sõlmimise tähtaegade pikendamiseks pidevalt suhelda kostjaga ,sest hagejal puudusid vahendid,et maksta.Big pangast suudeti saada laenu,kuid ikkagi ei jätkunud tervikuna ka 2 grupi kinnistute väljaostmiseks.7 kinnistu väljaostmiseks hagejal raha ei olnud.Teised pangad keeldusid laenu andmast ja keeldus ka Big pank.Laenu võeti eraisikutelt.30.05.2006 a. notari juurde minnes ei olnud hageja esindajal garantiikirja kostjale esitada.Hageja arvas,et ehk kostja kirjutab lepingutele alla ja kui tulevikus raha saadakse,siis makstakse ära. Kostja tunnistaja M J ,kes teenendas kostjat juristina,ütluste kohaselt osales ta hagejaga toimunud 17 kinnistu müügiläbirääkimiste j s.Tunnistaja sõnul on 10 kinnistu ostuhinnast siiani tasumata trasside maksumus ja kuna hagejal on esinenud ka varasemalt makseraskusi,siis paluti hagejal esitada 7 kinnistu osas garantiikiri maksevõime kohta.Hageja makseraskuste tõttu on kahel korral hagejale vastu tuldud ja lükatud edasi ostuhinna tasumise tähtaegu.Suheldes hageja tegevjuhi H J ga ,oli kostja teadlik,et hagejal on raskusi pankadest raha saamisega ja seetõttu hagejal tehingute eest tähtaegse tasumisega. Tunnistaja sõnul ei teatanud hageja 30.05.2006 a. broneeritud notari ajast ,vaid alles siis,kui ta lõuna paiku helistas hagejale ,sai ta teada ,et samal päeval kell 16.30 on hageja broneerinud notari j s aja 7 kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimiseks.Pärast 30.05.2006 a. on veel korduvalt broneeritud aegu asjaõiguslepingute vormistamiseks,kuid ükski aeg hagejale ei ole sobinud ning hageja notari juurde ei ilmunud ,mistõttu 20 .09.2006 a. kostja taganes lepingust. Kohus leiab,et hageja väide,nagu puuduks kostjal igasugune mõistlik põhjus ja alus kahelda hageja maksevõimes,on ümber lükatud asjas tuvastatud asjaolude ja tunnistajate ütlustega.Hageja väitel oli eelnevate tehingute sõlmimise aegu edasi lükatud poolte vabal kokkuleppel.Samas ei ole hageja esitanud ühtegi põhjendust,miks tuli maksevõimelisel hagejal ja tehingust huvitatud mõlemal osapoolel tehingu tegemine edasi lükata ja anda hagejale müügihinna tasumiseks uus tähtaeg. Kohus leiab ,et esitatud ja tuvastatud asjaoludest tulenevalt olid kostjal põhjendatud kahtlused hageja maksevõime suhtes,mistõttu tulenevalt VÕS § 111 lg.4 oli kostjal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda hagejalt kohustuse üheaegset täitmist või tagatise andmist. Tunnistajate ütluste ja hageja enda käitumisega on tõendatud,et hageja ei olnud suuteline tehingu teostamiseks kokkulepitud ajal 30.05.2006 täitma oma kohustust tasuda 7 kinnistu ostuhinda ning samas ei esitanud hageja ka tema poolt lubatud garantiikirja. Kohtu arvates tõendab hageja makseraskusi ka asjaolu,et pärast 30.05.06 vaatamata korduvatele tehingu tegemise aja broneerimistele (4.09.06,15.09.06,19.09.06) ja kostja hoiatustele lepingust taganemise võimalikkusest ,ei ilmunud hageja notari juurde ega kinnitanud kohustuse täitmist ega taganud kohustust. VÕS § 111 lg 4 kohaselt lepingupool,kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt,võib keelduda lepingu täitmisest,kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata,et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu,või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata,et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 111 lg.5 sätestab,et eeltoodud lõikes 4 nimetatud juhul võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool nõuda,et teine lepingupool täidaks oma kohustuse temaga ühel ajal,ning määrata kohustuse täitmiseks ,kohustuse täitmise kinnitamiseks või tagatise andmiseks mõistliku aja .Kui teine lepingupool selle tähtaja jooksul kohustust ei täida,täitmist ei taga ega kinnita,võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool vastavalt käesoleva seaduse § 117 sätestatule lepingust taganeda. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga nagu oleks taganemisavaldus ebaseaduslik,kuna ei ole tehtud mõistliku aja jooksul pärast seda ,kui kostja sai olulisest lepingurikkumisest teada.Tunnistajate H J ja M J ütlustega on tõendatud,et pärast 30.05.2006 a. tehti mõlema äriühingu poolt pakkumisi olukorra lahendamiseks.M J sõnul pakkus H Jakobson lahenduse,et hageja ostaks 5 kinnistut ja selles saavutati põhimõtteline kokkulepe hageja esindaja Liis Kütiga,kuid 3.07.2006 a.kostja e-kirjale küsimusega ,millal tehingut teha ,hageja ei vastanud ega ei olnud teda võimalik terve suve telefonitsi kätte saada. Kostja soovi asjaõiguslepingute sõlmimiseks näitab ka asjaolu,et kostja pakkus hagejale mitmeid notariaegu veel septembris 2006 a.Lepingust taganemise avalduse tegi kostja alles siis,kui hageja ei ilmunud lepingut sõlmima 4.09.06,15.09.06 ega 19.09.2006 a. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale,et kuna hageja takistas lepingu p 5.1.3 täitmist ,siis oli kostjal õigus pooltevahelise lepingu p.7.2 ja VÕS § 111 lg.5 alusel 22.12.2005 a. sõlmitud müügilepingu p.5.1.3 osas müügilepingust taganeda. Kohus leiab,et kostja 20.09.2006 esitatud avaldus lepingust osaliseks taganemiseks on kehtiv. VÕS § 188 lg.2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda,vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kohtu hinnangul puudub alus hagi rahuldamiseks.
Kuna hagi jäeti rahuldamata ,kannab hagimenetluse kulud hageja.
lg.2 alusel hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule .Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Mare Kõlvart kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.