KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 04.03.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1856 Haldusasi I.T.i kaebus Maksu

) §-is 63 lg 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged.

§ 63

lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan või adressaat või ei ole seda andnud pädev haldusorgan või see kohustab toime panema õigusrikkumise või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Vastustaja väitel I.T. ei ole oma kaebuses välja toonud ühtegi ülalnimetatud asjaolu, mis tooks kaasa Maksu-ja Tolliameti peadirektori 07.10.2005 käskkirjaga nr 459-P „Ametijuhendite kinnitamine“ kinnitatud Maksu-ja Tolliameti Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse Koidula tollipunkti inspektori ametijuhendi tühisuse. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole ole välja toonud ühtegi objektiivset takistust ametijuhendi täitmisel, küll aga on kaebaja toonud oma kaebuses välja mõned subjektiivsed takistused, mis aga ei ole ametijuhendi tühisuse tuvastamise aluseks. Vastustaja on seisukohal, et I.T.i poolt esitatud kaebusest ega selle täiendusest ei nähtu tema põhjendatud huvi, mis on aga haldusakti tühisuse tuvastamise kaebuse esitamise aluseks. Põhjendatud huviks ei saa olla igasugune huvi. Vastasel juhul kaoks mõte kasutada sõna „huvi“ ees sõna „põhjendatud“. Vastustaja esindaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, selle täiendusega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Haldusmenetluse seaduse (

) §-is 63 on antud tühise haldusakti mõiste, mille lõige 1 sätestab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud haldusakti tühisuse alused. Ülalnimetatud paragrahvi lõikes 2 märgitakse, et haldusakt on tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Haldusakti osa tühisus toob kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud (lg 3). Haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist (lg 4). 3

§ 63

lg 4 võimaldab taotleda haldusakti tühisuse kindlakstegemist haldusorganilt ja halduskohtult isikul, kellel on selleks põhjendatud huvi. Nimetatud nõuet ei ole võimalik rahuldada, kui isikul puudub tühisuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasolu on kohustuslikuks tingimuseks haldusakti tühisuse kindlakstegemisel. Tuvastamiskaebuse esitamise ja rahuldamise eelduseks on põhjendatud huvi olemasolu vastavalt HKMS §-le 26 lg 1 p

1. Käesolevas haldusasjas peab kohus eelkõige kindlaks tegema, kas kaebajal esineb põhjendatud huvi vaidlustatud ametijuhendi tühisuse kindlakstegemiseks. I.T. tutvus kaevatava ametijuhendiga ja allkirjastas selle 17.01.2006 ning on selle alusel oma teenistusülesandeid täitnud käesoleva ajani. Ametijuhendile on I.T. teinud märkuse „palun vastavat koolitust“. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et vaieldavat ametijuhendit ei ole võimalik täita või selle täitmine takistab igapäevaste tööülesannete täitmist vms. Kaebaja väidab vaid, et temale ebaselge ametijuhendi tõttu kannatab tema töökvaliteet. Kohus hindab sellekohase kaebaja väite paljasõnaliseks, kuna kaebuse esitaja ei ole oma väidet kohtus tõendanud. Tõendamiskoormus lasub menetlusosalistel vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 15 lg 3, mille kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega, sama kehtib ka vastustaja suhtes. Vastustaja ei ole selles haldusasjas kunagi väitnud, et I.T. oleks vaidlusalusest ametijuhendist tingituna jätnud oma tööülesanded täitmata või täitnud neid puudulikult või ebatäpselt vms. Kaebaja kinnitas kohtule, et ei ole pöördunud tööandja poole ettepanekuga muuta, täiendada või täpsustada oma ametijuhendit. 25.01.2008 kohtuistungil kaebaja täpsustas oma nõudeid (kaebuse asjaolusid) ja põhjendatud huvi. I.T. vaidlustab ametijuhendi üldosa punkti 1.2 „Alluvus“, kuna leiab, et selles märgitud alluvussuhe on vastuolus MTA sisekorraeeskirjadega ja Koidula tollipunkti töökoha juhendi peainspektor-vahetusevanema ülesannetega. Lisaks sellele kaebuse esitaja vaidlustab ka punkti 2 „Ametikoha eesmärk“, kuna leiab, et see on moraalselt vananenud ning tuleks viia kooskõlla Euroopa Liidu seadustega ja Schengeni ruumis seonduvaga. Juhendi punkti 3 teenistusülesannete osas vaidlustab osaliselt, nimelt tuleks kaebaja arvates sellest välja jätta punktid 3.11 ja 3.
2. Punktist 4 „Õigused“ ei selgu kaebajale, millised on tema õigused. Punktis 6.2 keeleoskuse osas tuleks kaebaja arvates märkida konkreetne võõrkeel. Punktis 6.3 arvutioskuse osas peaks kaebaja arvates ära näitama, milliste programmide oskus peab ametnikul olema. Punktis 4.3 koolituse osas peaks välja tooma, millist täiendkoolitust on vaja, kaebaja väitel ei ole ta saanud ametialast täiendkoolitust juhendi punktide 3.5, 3.7, 3.9 ja 3.17 osas. Kaebuse esitaja arvates tuleks ametijuhendisse lisada veel autode tehnilise seisundi kontroll ning EL seadustest ja Schengenis ruumist tulenevad teenistusülesanded. Kaebaja toob oma põhjendatud huviks asjaolu, et moraalselt vananenud ametijuhend kaasajastataks ja viidaks kooskõlla tegeliku ja praeguse olukorraga, see on kaebuse esitaja väitel põhihuvi. Lisaks sellele kaebaja huviks on see, et alluvussuhted saaks korda ning selguks, kellele ta tegelikult allub, samuti, et määratletaks täpselt, millist võõrkeelt peab ta valdama ning et oleks tagatud õigus võrdsele kohtlemisele koolituse alal võrreldes teiste tollipunkti ametnikega tollikontrolli osas. Kaebaja leiab, et lisaks on põhjendatud huvi ka selles, et temal on vastavalt ametijuhendile õigus teha ka ettepanekuid. Kohus siinkohal märgib, et kaebaja ettepanekute tegemise õigust ei ole keegi piiranud ega ole teinud temale takistusi selle realiseerimiseks. Vastustaja on seisukohal, et ametijuhendi tühisust ei saa nõuda selle alusel, kas ametnik on saanud koolitust või mitte, koolituse osas antud arvamus on asjassepuutumatu, kuna kaebaja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, millist koolitust ta on palunud ning millisest ilma jäänud. Kaebaja ei ole ka välja toonud ühtegi konkreetset teenistusülesannet, mis tal 4 oleks jäänud täitmata seoses koolituse puudumisega. Vastustaja arvates koolituse mittesaamisel tuleks äärmisel juhul esitada kohustamiskaebus, mitte tühisuse tuvastamise kaebus. Arvutiprogrammide osas vastustaja märkis, et riigi ja kohalike omavalitsuste ametnikud peavad oskama kasutada arvutiprogramme ning teksti- ja tabelitöötlusprogramme. Kusagilt ei tulene kohustust lisada ametijuhendisse arvutiprogrammide loetelu, mida ametnik peaks oskama. Igale uue programmi kasutusele võtmisele on eelnenud koolitus. Samuti ei ole haldusorganil kohustust ametijuhendis määratleda, millist võõrkeelt peab ametnik valdama. Vanemametnik peab oskama ühte võõrkeelt kesktasemel ja eesti keelt kõrgtasemel. Peale selle ametijuhendi kohaselt kaebuse esitaja allub tollipunkti juhatajale, kaebaja tööd korraldab peainspektor-vahetusevanem, kes on tööd korraldav ametnik. Ka ametikoha eesmärk on vastustaja arvates õigesti märgitud. Vaidlustatud ametijuhendis on asjakohased punktid 3.11 ja 3.
3. Vastustaja väitel ametijuhendis ei saa märkida, millist konkreetset koolitust peab isik saama. Koolituse saamiseks kehtib vastav kord. Kaebaja on senini täitnud oma teenistusülesandeid ning ta ei ole teinud ühtegi märkust ega ole tekkinud ebakõla, mis takistaks I.T.il oma igapäevaseid teenistusülesandeid täita, sama ametijuhend on ka teistel Koidula tollipunkti ametnikel. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub põhjendatud huvi ametijuhendi tühisuse tuvastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud argumentide alusel, mis ei põhine ühelgi õigusaktil, ei ole võimalik tuvastada ametijuhendi tühisust. Reeglina pole võimalik konkreetse ametikoha jaoks koostatud ametijuhendis anda ammendavat loetelu kõigist teenistusülesannetest nimetatud ametikohal ja nende täitmiseks vajalikest üksikutest toimingutest (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend haldusasjas nr 3-3-113-01). Kohus lisaks märgib, et ametijuhendis ei pea üksikasjalikult lahti kirjutama kõiki teenistusülesandeid ning neid detailselt kirjeldama, selleks puudub vajadus. Avalik teenistuja oma teenistusülesannete täitmisel lähtub mitte ainult oma ametijuhendist, vaid ka muudest õigusaktidest, nagu näiteks ametiasutuses kehtivatest sisekorraeeskirjadest, Avaliku teenistuse seadusest, samuti Avaliku teenistuse eetikakoodeksist jne.

§-is 63 lg 2 on loetletud haldusakti tühisuse alused. Kaebuses viidatakse punktile 5, mille kohaselt haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Samas on kaebuses jäänud lahti kirjutamata, kuidas see konkreetselt kaebuse esitajat puudutab. Kohus kordab, et kaebaja võib vahetult pöörduda vastustaja poole oma ametijuhendi muutmiseks, täpsustamiseks vms, mida ta ei ole teinud. Kaebuse esitaja on käesoleva ajani täitnud oma teenistusülesandeid ametijuhendist tulenevalt ega ole tööalaselt kellegi poole pöördunud põhjusel, et temale on teenistusülesanded arusaamatud või et neid oleks võimatu täita vms. Kohus leiab, et vaieldav ametijuhend iseenesest ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi, kuigi see asjaolu ei oma tähtsust tuvastamiskaebuse esitamisel, mille eelduseks on põhjendatud huvi olemasolu. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, et vaidlustatud ametijuhendi õigustühisuse tuvastamiseta jääksid kaebuse esitaja õigused edaspidi kaitseta või et selle tõttu võiksid tulevikus saabuda kaebajale kahjulikud tagajärjed. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja poolt välja toodud subjektiivsed asjaolud ei ole takistuseks ametijuhendi täitmisele ning ei ole ametijuhendi tühisuse tuvastamise aluseks.

§ 63

lg 4 kohaselt haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt ja halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Seega esimesest lausest tulenevalt võib isik igal ajal pöörduda haldusorgani (tööandja) poole konkreetsete ettepanekutega oma ametijuhendisse 5 muudatuste või täienduste sisseviimiseks jms. Oluline on teises lauses asjaolu, et haldusakti tühisust võib taotleda üksnes juhul, kui isikul on selleks põhjendatud huvi. Seega ka käesolevas asjas on oluline kindlaks teha, kas kaebajal on põhjendatud huvi või see puudub. Kohtu hinnangul käesolevas haldusasjas kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud ametijuhendi tühisuse tuvastamiseks, kohus on selles osas vastustajaga ühel arvamusel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kui jõuab järeldusele, et kaebajal puudub põhjendatud huvi, sellisel juhul ei pea kohus andma hinnangut kaebuse sisulistele argumentidele. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et kaebaja nõuded on alusetud ning kaebuse motiivid Maksu-ja Tolliameti Lõuna Maksu-ja Tollikeskuse Koidula tollipunkti inspektori ametijuhendi (kinnitatud MTA peadirektori 07.10.2005 käskkirjaga nr 459-P) tühisuse tuvastamiseks ebapiisavad. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud. Menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 6