Edasikaebamise kord 1 Määrusele määruskaebust (
lg 2) menetlusosalised ja puudutatud isiku A A esindaja adv Tiina Mare Hiob ei esita. Määrus jõustub kui see tehakse teatavaks menetlusosalistele. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Avalduse sisu Avaldaja palub ära võtta A A vanemaõigused lapse A A (isikukood XXX) suhtes ning määrata A Ale eestkostja. Avalduse kohaselt on A A üksikvanema hoolitsuseta laps. Sünnitunnistusel andmed lapse isa kohta puuduvad. Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnast saadud andmete kohaselt on A A mitmel korral väärteo menetluse korras narkootiliste ainete tarvitamise eest vastutusele võetud. A A`l puudub kindel elukoht, politsei andmetel on temaga seotud isikud narkomaanid, narkootiliste ainete levitajad ja vargad. A A ei käi tööl, tema ainsaks legaalseks sissetulekuks on ettenähtud vanemahüvitis ja peretoetus kokku summas 2990 krooni. Alates sünnist elab alaealine A A oma vanaema A A juures. A A pole sellest ajast alates oma tütre kasvatamisel osalenud. A A 15.04.2008.a kirjutatud avaldustest nähtub, et ta on nõus andma eestkostja õigused oma tütre suhtes oma emale A A`le. Avaldaja leiab, et nimetatud avaldustest võib järeldada, et A A`l puudub igasugune tahtmine oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada ning soov muuta oma elukorraldust. A A on näidanud end lapse huvide eest seisva, hooliva ja hoolitseva inimesena ning tal on olemasolevatele raskustele vaatamata soov A At kasvatada kuni lapse täisealiseks saamiseni. Avaldaja leiab, et A A ei ole suuteline täitma seadusliku eestkostja kohustust A A suhtes. A A on lapsesse suhtumise ja kasvatamisega täitnud vanema kohustusi ning ta soovib seda seadustada. Avaldaja palub A A`lt ära võtta vanemaõigused oma tütre A A suhtes ning määrata A A A A eestkostjaks. Puudutatud isiku A A seisukoht Puudutatud isik A A avaldas kohtule ärakuulamisel, et on nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse. Samuti nõustus ta sellega, et A A määratakse A A eestkostjaks. Puudutatud isiku A A seisukoht Puudutatud isik A A avaldas kohtule ärakuulamisel, et on nõus enda määramisega A A eestkostjaks. A A elab A A juures. Puudutatud isiku A A esindaja seisukoht A Ale on määratud riigi arvel esindajaks vandeadvokaat Tiina Mare Hiob. Esindaja leiab, et avaldus on põhjendatud ja toetab selle rahuldamist. A A on üksikvanema hoolitsuseta laps. Sünniaktis puuduvad andmed lapse isa kohta. Sünnist alates A A on oma emapoolse vanaema A A hoolitsusel, sest A A tarvitas narkootikume ega olnud ise narkootilistest ainetest sõltuvuse tõttu võimeline lapse eest hoolitsema. A A ei tööta, politsei andmetel moodustavad tema tutvusringkonna narkootiliste ainete käitlemisega seotud isikud. A A käesoleval ajal viibib eeluurimise ajaks vahi alla võetuna Tallinna Arestimajas. A A tarvitab narkoaineid, narkojoobes käitunud A A suhtes vägivaldselt, tekitanud oma emale kehavigastusi-isikul on tõsiseid probleeme seadusekuulekusega. Mingit huvi vanem lapse vastu ei ole üles näidanud, emal on teised prioriteedid kui tema väike tütar. A A elab A A juures alates sündimisest. A A lapse kasvatamisest osa ei võta. A A esindaja on seisukohal, et A A senine käitumine, eriti sõltuvus narkootikumidest ei A alust veendumuseks, et vanemaõiguste säilitamine oleks 2 lapsele ohutu. A A juures on A A `le tagatud stabiilne, turvaline ja eale vastav kasvukeskkond. Vanaema suhtumine lapsesse on hell ja hoolitsev, lapsepoolne emotsionaalne side vanaemaga tugev. Vanaema poolt korraldatuna on A A igapäevane elu praegu saavutanud sellise stabiilsuse, et tema jätmine sellesse vastab kõigiti tema huvidele. Mõjuvaid põhjuseid, miks ema oma lapse eest ei hoolitsemisest on loobunud, pole välja toodud. Esindaja on seisukohal, et lapse emalt A A tuleb A A suhtes vanema õigused ära võtta ja eestkoste seadmine on lapse huvides. Eestkostjaks määrata lapse vanaema A A. A A on andnud kirjaliku nõusoleku, et tema tütre eestkostjaks määratakse A A. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isikute seisukohad ja lapse esindaja seisukoha ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 1 ja 2 lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine ja vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Asja materjalidele lisatud sünniaktist nähtub, et A A emaks on A A, isa kohta sünniaktis andmed puuduvad. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras (PKS § 38 lg 1). Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanemaõigused. PKS § 54 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et puudutatud isik A A kohustusi oma lapse A A suhtes täitnud ei ole. A A tunneb tütre vastu vähe huvi, ta ei abista last ka materiaalselt. A A ei olnud ise narkootilistest ainetest sõltuvuse tõttu võimeline lapse eest hoolitsema, käesoleval ajal on ta eeluurimise ajaks paigutatud Tallinna Arestimajja. A A on ka ise avaldanud kohtule, et on nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis vabandaksid puudutatud isiku A A poolt oma kohustuste täitmata jätmist. Kohus peab asja menetlemisel arvestama eelkõige lapse huve. Lapse huvidega on vastuolus olukord, kus tal on olemas vanem, kes tema suhtes vanematundeid üles ei näita ning kohustusi ei täida. Ka lapsele riigipoolt määratud esindaja leiab, et A A senine käitumine, eriti sõltuvus narkootikumidest ei A alust veendumuseks, et vanemaõiguste säilitamine oleks lapsele ohutu. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. 3 PKS § 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (PKS § 55 lg 3). PKS § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealine A A jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil elanud alates sünnist oma emapoolse vanaema A A juures, kus ta elab käesoleva ajani. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele A Ale eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud alates sünnist tema vanaema A A. PKS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. A A on avaldanud soovi hakata alaealise A A eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tl 5). Ärakuulamisel kohtus jäi A A avaldatu juurde ja kinnitas, et soovib ja on nõus alaealist kasvatama. A A ema A A tunnistas ärakuulamisel samuti, et last on siiani kasvatanud A A ning ei seadnud kahtluse alla tema isikuomadusi ega võimeid täita vajadusel eestkostja kohustusi. A A nõustub sellega, et alaealise A A eestkostjaks määratakse A A. Nimetatud asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tl 13). Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning A A soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise A A huvides on jätta ta ka edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud alates A A sünnist. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud ema hoolimatuse tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ning tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud A A, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et A A, kes on alates A A sünnist täitnud vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma A A eestkostja ülesandeid. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata A A eestkostjaks A A, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus Ab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Vastavalt
kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut.
lg 2 p 5 alusel märgitakse määruses aeg, millal kohus hiljemalt 4 otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Vastavalt
Kohus leiab, et põhjendatud on määrata ajaks, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise, kolm aastat, alates kohtumääruse tegemisest.
lg 2 kohaselt kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määrusele määruskaebust (
lg2) menetlusosalised ja puudutatud isiku A A esindaja adv Tiina Mare Hiob ei esita. Eeltoodu on kajastatud 11.11.2008 kohtuistungi protokollis. Määrus jõustub kui see tehakse teatavaks menetlusosalistele. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.