Tsiviilasi nr: 2-05-20266 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20266

tja: L P (isikukood xxx xxx);

tja esindaja: advokaat Raini Nõu (OÜ Advokaadibüroo Jaak Oja, aadress xxx); Kohtuistungi toimumise aeg 31.01.2008.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Diana Sotnikova,

tja esindaja advokaat Raini Nõu. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista

tjalt hageja kasuks 27 616 krooni ja 70 senti. 3. Välja mõista

tjalt hageja kasuks riigilõiv summas 2 100 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kätt amisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1. Hageja esitas 17.11.2005.a kohtule hagi, palus

tjalt välja mõista tekitatud kahju summas 27 616 krooni ja 70 senti ja palus välja mõista kohtukulud (riigilõiv) summas 2100 krooni. Hagiavalduse kohaselt toimus 17.04.2005.a Tallinnas, xxx korteris nr xxx kahjujuhtum, kus veekahju tagajärjel sai kannatada korteri siseviimistlus. Hageja väitel nähtub tõenditest, et antud veekahju sai alguse L P ´i korterist nr 21 seoses veetorustiku purunemisega. Veekahjuga seoses pöördus hageja poole Irina Z - K (edaspidi ka kindlustusvõtja) ja taotles tekitatud kahjude hüvitamist. Irina Z - K ja hageja vahel on sõlmitud kindlustusleping xxx- xxx asuva korteri kindlustamiseks. Hageja lähtub hagis

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud reaalosa korrashoiu ja reaalosa ja kaasomandi kasutamise piirangute kohustustest ning VÕS § 492 lg-st 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

tja vastuväited 1

tja vaidles hagile vastu.

tja hinnangul ei selgu, kuidas ja millistest väidetava kahjujuhtumi kohta kogutud tõenditest nähtuks, et väidetav veekahju oleks alguse saanud

tja korterist nr 21 seoses veetorustiku purunemisega.

tja hinnangul on selgusetu, kuidas saaks

tja olla vaadeldav kahju tekitamise eest vastutava isikuna. Regressiõiguse tekkimine ei ole järgitav. Hageja polevat konkretiseerinud millistel asjaoludel rikkus

tja

§ 11

lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust.

tja hinnangul ei ilmne hagist milline nõue saanuks kuuluda Irina Z - K le.

tja hinnangul ei tõenda esitatud tõendid hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kindlustuspoliisil olev Z - K allkiri erineb

tja hinnangul oluliselt muudest Z - K allkirjadest, mistõttu seab

tja kindlustussuhte olemasolu kahtluse alla.

tja tunnistas, et

tja tellis OÜ-lt B K veemõõtja paigaldamise ja et selle käigus läks katki veetoru, mis tõi kaasa vee süsteemist väljavoolu.

tja rõhutas, et töö, mille käigus veetoru purunes, teostasid OÜ B K spetsialistid ja mitte

tja.

tja väitel ei asunud purunenud veetoru mitte korteri nr 21 pinnal vaid väljaspool seda, mille puhul olla tegemist kõikide korteriomanike kaasomandis oleva alaga.

tjale teadaolevalt on torude püstak, kust veekahju alguse sai, kinni ehitatud. Kui püstak ei oleks kinni ehitatud, siis oleks vesi langenud kas täielikult või suures osas keldrisse ja veekahju oleks jäänud olemata või oleks leidnud aset oluliselt väiksemas ulatuses.

tja hinnangul tuleks seetõttu VÕS § 139 lg-st 1 tulenevalt kahju ulatust vähendama. Kohtu põhjendused 3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et käesolevas asjas on oluline tuvastada: kas Irina Z - K ´l tekkis kahju hüvitamise nõue

tja suhtes summas 27 616 krooni ja 70 senti, kas vastav kahju hüvitamise nõue läks hagejale üle, samuti on oluline hinnata

tja poolt esitatud vastuväiteid. 4. Esmalt käsitleb kohus seda, kas

tjal tekkis kahju hüvitamise kohustus Irina Z - K suhtes. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et

tja tellis veemõõtja paigalduse enda korteri jaoks, et veemõõtja paigaldasid OÜ B K töömehed, et selle käigus tekkis veeavarii, mille tagajärjel sai kannatada

tja all asunud korter, mille omanikuks oli tollel hetkel Irina Z - K . Nende asjaoludega nõustus

tja 31.01.2008.a kohtuistungil (vt protokoll tlk 132 jj), samuti oma kirjalikus vastuses kohtule (vt tlk 40 jj). Vaidlus käib selle üle, kas

tja peab vastutama tema poolt tellitud veemõõtja paigaldamise käigus tekkinud veekahjude eest, kui

tja isiklikult veemõõtjat ei paigaldanud ja seda tegid

tja tellimuse täitmisena

tja poolt tellitud ettevõtja töömehed. Samuti käib vaidlus selle üle, kas vastutuse aluse õiguslikud eeldused on täidetud või mitte. Kõigepealt hindab kohus, kas esinevad

tja vastutuse aluseks olevad eeldused ja seejärel hindab kohus, kas

tja peab vastutama ka siis, kui kahju ei tekitanud mitte

tja isiklikult, vaid kahju tekkis

tja poolt tellitud ettevõtja spetsialistide tegevuse tulemusena. 5. Kohus nõustub hagejaga, et konkreetsel juhul on relevantseks vastutuse aluseks

§ 11lg 1 p 1.

Vastav säte näeb ette korteriomaniku kohustused, mille rikkumise korral võib vastutus kõne alla tulla. Riigikohus on selle normi osas väljendanud seisukohta, et

§ 11

lg 1 p 1 on iseseisev vastutuse alus, mille kõrval ei kohaldata hüvitisnõude alusena muid sätteid. Kahju ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda VÕS §-s 132 sätestatust ja oluline on põhjusliku seose olemasolu tuvastamine. Vastutuse võiks välistada

§ 11lg-s 3 sätestatud rikkumise vabandatavuse esinemine.

Süü pole oluline. (vt RKTKo 3-2-1-38-05 p 10 jj).

§ 11

lg 1 p 1 hõlmab endas korteriomaniku kohustust hoiduda reaalosa ja kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega ei tohi korteriomanik ei reaalosa ega kaasomandi eset kasutades tekitada mõjutusi, mis ületaksid tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Veemõõtjate paigaldamine selliselt, et selle tagajärjel torud purunevad ja vesi valgub alumisele korrusele sellisel määral, et tekib oluline veekahjustus, on mõjutus, mis kindlasti väljub korteriomandi tavakasutuse mõjudest. Seega esineb

§ 11lg 1 p 1 alt 2-s sätestatud kohustuse rikkumine.

Seejuures ei ole oluline

tja väited selle kohta, kas tegemist oli reaalosa hulka kuuluva hooneosaga, või hoopis kaasomanikele kuuluva toruga, sest

tja võttis õigeks selle, et konkreetse toru paranduse tellis tema.

§ 11

lg 1 p 1 alt 2-s sätestatud kohustused kehtivad nii reaalosa kui ka kaasomandi kasutamise suhtes. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevas asjas tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et Irina Z - K korteris tekkinud veekahju tekkimine oli veemõõtja paigaldamise eesmärgil tehtud torutöödega põhjuslikus seoses, sest torutööde käigus purunes toru ja seetõttu pääses vesi torudest välja ja ujutas üle all asuva korteri. Kuivõrd

§-st 11 tulenev korteriomaniku vastutus on süüta 2

tja väiteid rikkumise vabandatavuse osas hindab kohus allpool. 6.

§ 11

lg 2 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut. Selle normi eesmärk on omistada

§ 11

lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustuste rikkumisest tulenev vastutus korteriomanikele ka juhul, kui seda ei pannud toime mitte korteriomanik ise, vaid mõni muu isik, kes korteriomandit kasutas. Korteriomaniku vastutust välistavaks asjaoluks saab ka siin olla

§ 11lg-s 3 reguleeritud rikkumise vabandatavus.

Seega ei välista korteriomaniku vastutust ka see, kui kahju põhjustanud torutöid ei teinud mitte

tja isiklikult vaid

tja poolt tellitud töö teostamise käigus B K töömehed. 7. Vastutuse teise isiku eest näeb ette ka VÕS § 1054, mille 3nda lõike kohaselt vastutab ül nde andja ül nde täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, eeldusel, et üks isik teeb teise isiku ül ndel teatud toimingu ja kui kahju tekitati või kui kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ül nde täitmisega ja ül nde andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Antud juhul on tegemist kahju õigusvastase tekitamisega, mille vastutuse eeldused on reguleeritud

§-s 11. Konkreetsel juhul tegid OÜ B K töömehed torutöid teise isiku,

tja ül ndel ja selle töö käigus tekitati õigusvastane kahju. Seda veekahju ei oleks tekkinud, kui

tja ül ndel ei oleks torumehed torutöid teinud.

tjal oli kontroll töömeeste tegevuse üle. Kontroll seisnes selles, et

tja lasi töömehed torude juurde ja palus neil torutöid teha.

tja oleks saanud paluda torumeestel lahkuda. VÕS § 1054 lg-s 3 eeldusena ette nähtud kontroll kahju tekitanu käitumise üle ei tähenda mitte seda, et

tjal peaks olema kontroll iga töömehe liigutuse üle. Selline tõlgendus välistaks VÕS § 1054 lg 3 rakendamise üleüldse, sest peaaegu mitte kunagi ei saa üks isik juhtida igat teise isiku konkreetset liigutust. Seetõttu tuleb jätta arvestamata

tja esindaja 31.01.2008.a kohtuistungil esitatud väited, mille kohaselt ei saa

tja vastutada, sest

tja ei saanud spetsialisti kõrval seista ja igat spetsialisti liigutust kontrollida.

tja on väitnud, et VÕS § 1054 ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane norm, sest Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 11

kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid ei kohaldata (

tja viitas RKTKo 3-2-1-69-06).

tja selline väide ei ole asjakohane ja tuleb jätta arvestamata. Korteriomaniku vastutuse koosseis on reguleeritud

§-s 11, kuid see ei tähenda, et selle paragrahvi kõrval muid norme ei kohaldataks. Nii viitab Riigikohus, et kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda VÕS §-st 132, samuti on oluline põhjusliku seose olemasolu, kahju vähendamine toimub samuti VÕS-i sätete kohaselt jne (RKTKo 3-2-1-38-05).

tja poolt tsiteeritud Riigikohtu väidet tuleb mõista selliselt, et kahju hüvitamise koosseisu eeldused on ammendavalt reguleeritud

is, samas ei välista

muude, õiguskorras kehtivate, asjakohaste ja oluliste normide kohaldamist. 8. Järgnevalt hindab kohus

tja väiteid, mis võiksid viidata

§ 11lg-s 1 sätestatud vastutuse välistamisele seoses rikkumise vabandatavusega.

18.10.2006.a toimunud kohtuistungil (tlk 68) oli arutluse all küsimus sellest, et konkreetsel juhul ei ole süü oluline vaid vastutust võib välistada rikkumise vabandatavus, mille osas esitas hageja väite, et

tja ei ole rikkumise vabandatavust tõendanud.

tja on rikkumise vabandatavuse osas väitnud, et

tja tegi kõik endast oleneva, et torutöid korralikult teha. Selle kinnituseks väitis

tja, et

tja tellis torutööd ettevõtjalt, kellelt võib kvaliteetset tööd eeldada ja miski ei viidanud sellele, et selline veekahju võiks tekkida ning et tööd teostasid oma ala spetsialistid ja

tjalt ei oleks saanud mõistlikult eeldada, et ta oleks pidanud torumeeste kõrval seisma ja igat torumeeste liigutust jälgima ja kontrollima (vt mh tlk 84). Kohus, hinnanud

tja väiteid rikkumise vabandatavuse osas, asub seisukohale, et eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav ja rikkumise vabandatavust peab antud juhul tõendama

tja (

§ 11lg 3).

Kohtu hinnangul ei anna

tja väited rikkumise vabandatavuse osas alust väita, et

tja rikkumine olnuks vabandatav. Rikkumise vabandatavust ei tule hinnata mitte selles kontekstis, et kas

tja näitas üles piisavat hoolsust kvaliteetsete oskustega ja hoolika töövõtja valikul, vaid rikkumise vabandatavust tuleb hinnata sellest lähtuvalt, kas töö teostaja oleks saanud rikkumise aluseks olnud asjaolu mõjutada. Teistsuguse tõlgenduse korral saaks iga korteriomanik ennast vastutusest vabastada pelgalt sellega, kui tõendab, et näitas üles piisavat hoolikust töövõtja valikul. See aga ei saa kindlasti olla rikkumise vabandatavust ette nägeva normi eesmärk. Antud juhul ei ole kuidagi tõendatud seda, et torutöid teinud spetsialistid ei oleks saanud kohustuse rikkumise aluseks olnud asjaolu mõjutada. Eespool toodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et

tja ei ole rikkumise vabandatavust tõendanud. Ja selle asjaolu tõendamise koormis ei saanud

tjale tulla üllatusena, sest ta on ise rikkumise vabandatavusega seotud asjaolusid oma vastuses (tlk 84) käsitlenud, samuti on sellele tähelepanu juhtinud hageja 18.10.2006.a kohtuistungil. Kohus asub 3

tja kasutatud isiku poolt kahju tekitamine omistatakse

tjale ning seega tuleb hinnata, kas torutööde vahetamise kui sellise tegevuse käigus esineks vastutust välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole selliseid asjaolusid tõendatud. Miski ei viita sellele, et torutööde käigus esines mingi selline vältimatu asjaolu, mida kuidagi ei oleks saanud mõistlikult võttes vältida. 9. Järgnevalt käsitleb kohus kahju suurusega seotud küsimusi ja selles osas

tja poolt esitatud vastuväidet. Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 27 616 krooni ja 70 senti. Hageja vaidleb sellele vastu.

tja esitas vastuväite, mille kohaselt ta ei aktsepteeri kahjuhüvitist summas 27 616, 70.

tja väitis konkreetselt vastu, et enne hagi esitamist toimus hageja ja

tja vahel kirjavahetus, milles palus hageja

tjal kooskõlastada kahju hüvitise suurus (vt

tja vastuse p 7 tlk 41). Hageja pöördumises on kahjuna ära näidatud summa 26449, 60. Kohus leiab, et kahju suurus on 27 616,70 ja see on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega. Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda VÕS § 132 lg-st 3, mille kohaselt hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hagiavaldusele on lisatud (tlk 28) niiskuse eemaldustööde arve, summas 3380 krooni, milles nähtuvad summad on kohtu hinnangul mõistlikud ja kohased. Nende suhtes ei ole vastuväiteid esitanud ei hageja eelneva tegevuse käigus ega ka

tja kohtumenetluse käigus. Hagiavaldusele on samuti lisatud OÜ R G hinnapakkumine nr 30 27ndast aprillist 2005.a (vt tlk 32, millest nähtuvalt läheks asja parandamine maksma ilma käibemaksuta 21 386 ja koos käibemaksuga 25235 krooni ja 48 senti. Ka selle arvestuse osas ei ole

tja esitanud sisulisi vastuväiteid.

tja esitas 31.01.2008.a kohtuistungil kõnealuse tõendi osas vastuväite, mille kohaselt ei saa seda tõendina arvestada, sest hinnapakkumisel ei ole OÜ R G allkirja.

tja hinnangul saab seda paberit käsitleda tõendina üksnes selles osas, milles hageja kinnitab, et tegemist on OÜ R G hinnapakkumisega (paberil on hageja töötaja poolt allkirjastatud sellekohane kinnitus) (vt tlk 132 jj). Hageja esitas sellise

tja väite osas vastuväite, mille kohaselt võtabki hageja oma tavapärase majandustegevuse raames hinnapakkumisi meili teel ning ilma allkirjata ning et hageja on majandustegevuse raames tegutse äriühing, kellel puudub huvi maksta kahjuhüvitistena välja rohkem, kui see, mis on minimaalselt vajalik. Kohus, uurinud tõendeid ja hinnanud poolte väiteid, asub seisukohale, et hageja poolt esitatud dokument (tlk 32) on tõendina arvestatav ja

tja poolt esitatud vastuväited ei anna alust vastupidist väita. Kohtupraktikas on tavaline, et arvestatakse ka e- posti teel edastatud dokumente. Samuti leiab kohus, et majanduskäibes e- posti teel pakkumiste edastamine on tavaline ja ainuüksi seetõttu, et sellel dokumendil ei ole allkirja, ei saa seda jätta tõendina arvestamata. Kohtu hinnangul ei esine antud juhul TsMS §-s 238 sätestatud tõendi vastuvõtmisest keeldumise alust. Hüvitamisele kuuluva kahju suurust tõendavad veel hageja poolt Irina Z - K le 08.06.2005.a saadetud kiri (tlk 33), milles kinnitatakse, et hagejal lasub kohustus maksta Irina Z - K le välja 24236 krooni. Samuti tõendab kahju suurust hageja poolt tehtud väljamakse otsus (08.06.2005.a kuupäevaga) (tlk 34), millele on löödud tempel tasumise kohta kuupäevaga 10.06.2006.a. Selle otsuse kohaselt kuulus Irina Z - K le väljamaksmisele 24 236 krooni.

1. Kohtu hinnangul tuleb hüvitamisele kuuluva kahjuna käsitleda niiskuse eemaldamiseks tehtud kulutusi summas 3380,70 krooni (tõendatud OÜ R G 02.05.2005.a arvega nr 250041 ja hageja väljamakse 06.05.05.a otsusega tlk 30), samuti korteris endise olukorra taastamiseks vajalike kulutustega (tõendatud OÜ R G 27.04.2005.a hinnapakkumisega nr 30 tlk 32 ja hageja kinnitusega tlk 33 ja hageja poolt tehtud väljamakse otsusega tlk 34). Seega moodustub hüvitamisele kuuluv kahju summadest 3380,70 ja 24236 ja moodustab kokku summa 27 616 krooni ja 70 senti.
2. Järgnevalt analüüsib kohus küsimust, kas Irina Z - K le kuulunud nõue, mis tal oli

tja vastu, läks üle hagejale. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on kohtu hinnangul vastava õigusliku olukorra eeldusteks see, et kindlustusvõtjal oleks

tja suhtes kahju hüvitamise nõue, et hageja ja kindlustusvõtja vahel oleks kindlustuslepingust tulenev õigussuhe ja et kindlustusandja hüvitaks kindlustusvõtjale kahju. See asjaolu, et Irina Z - K l tekkis kahju, mille hüvitamise kohustus lasus

tjal, on eespool kontrollitud. Hageja väitel esines ka hageja ja Irina Z - K vahel kindlustussuhe.

tja esitas selle väite osas vastuväite, väites, et

tjal on kahtlusi kindlustuslepingu olemasolu osas.

tja põhjendas oma väidet sellega, et hagiavaldusele ei olnud lisatud kindlustuslepingut ja kindlustusmakse tegemist tõendavaid dokumente ning sellega, et kindlustuspoliisil olev kindlustusvõtja allkiri erineb olulisel määral muudest, toimikust nähtuvatest Irina Z - K allkirjadest. Kindlustusmakse tegemist tõendavad dokumendid esitas hageja menetluse käigus 4

tja jäi 31.01.2008.a toimunud kohtuistungil oma väite juurde, et kindlustuspoliisil ja muudel dokumentidel esineva Z - K allkirja erinevus on sedavõrd suur, et kindlustuslepingu olemasolus tuleb tõsiselt kahelda. Kohus asub siiski seisukohale, et sellega, et kindlustusvõtja tasus kindlustusmakse (tõendatud maksete tegemist ja laekumist kajastavate dokumentidega tlk 110 ja 111), samuti kindlustusvõtja ja kindlustusandja käitumisega (pol väljastamine, kahju korral kindlustusandja poole pöördumine, kahjuhüvitise väljamaksmine kindlustusvõtjale) on tõendatud, et hageja ja Irina Z - K vahel eksisteeris kindlustusleping. 12. Järgnevalt hindab kohus seda, kas hageja hüvitas kindlustusvõtjale kahju.

tja esitas selles osas vastuväite, mille kohaselt ei ole tõendatud see, et hageja kellelegi midagi välja maksis.

tja hinnangul ei ole hageja esitanud konto väljavõtet kahjuhüvitise ülekandmise kohta. Sellise väite esitas hageja 31.01.2008.a toimunud kohtuistungil. Hageja kinnitas, et ülalviidatud hüvitised on välja makstud. Hageja väitis kohtuistungil, et hageja oleks olnud valmis ka vastavad kontoväljavõtted esitama, kui

tja oleks vastavasisulise vastuväite esitanud varem, kuid et kohtuistungil ei saa neid enam esitada. Hageja väitel teeb kindlustusandja alati väljamakse otsuse(d) ja need ongi aluseks hüvitise maksmisele ja nendega saabki väljamakseid tõendada. Kohus loeb asjaolu, et kindlustusvõtja on teinud väljamakseid hagetava summa ulatuses tõendatuks. 3380,70 krooni väljamakse on tõendatud hageja väljamakse otsusega (tlk 30), samuti OÜ R G poolt hagejale esitatud ja 02.05.2005.a kuupäeva kandva arvega (tlk 28), ülejäänud summa osas on asjaolud tõendatud 08.06.2005.a kuupäeva kandva hageja kinnitusega, mis on adresseeritud kindlustusvõtjale (tlk 33) ja väljamakse otsusega nr 2 (tlk 34). Eespool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Irina Z - K (kindlustusvõtja) nõude, summas 27 616 krooni ja 70 senti, üleminek hagejale on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud. Järgnevalt annab kohus hinnangu

tja vastuväidetele, mida kohus eespool veel hinnanud ei ole. 13.

tja väidab, et 26.05.2005.a koostatud kindlustushüvitise saamise taotlusel olev Irina Z - K allkiri (tlk 27) on oluliselt erinev muudest tema poolt antud allkirjadest. Kohus allkirjade osas selle dokumendi allkirja ja muudel dokumentidel olevate allkirjade osas olulist erinevust ei tähelda.

tja ei ole taotlenud ka käekirja ekspertiisi. Samuti ei ole

tja väitnud, millist õiguslikku tähendust omaks see, kui nimetatud konkreetne allkiri oleks võltsitud. Kohtu hinnangul on muude tõenditega kindlustussuhte olemasolu ja kahju tekkimine ja hüvitamisele kuuluv kahju tõendatud. Seetõttu tuleb

tja vastav vastuväide jätta tähelepanuta. 14.

tja viitab oma hagiavaldusele koostatud vastuses (tlk 41) sellele, et

tja hinnangul on kahju tekitamine seostatav isikuga, kes tegelikult kahju tekitas. Kohtu hinnangul ei ole välistatud kahju väljanõudmine OÜ-lt B K , kuid see asjaolu ei välista kahjuhüvitisnõude esitamist

tja vastu eeldusel, et kahjuhüvitisnõue on põhjendatud ja et kõik eeldused on täidetud. Seetõttu tuleb vastav

tja vastuväide jätta tähelepanuta. 15.

tja esitas hagiavaldusele esitatud vastuses vastuväite (vt p 11 tlk 43), mille kohaselt leiab

tja, et torude kapp, millesse on veetorud, muuhulgas lõhutud veetoru paigaldatud), oli Irina Z - K poolt kinni ehitatud, st takistatud oli toru lõhkumise korral vee vaba langemine mööda torukappi keldrisse.

tja väite kohaselt, kui Irina Z - K ei oleks torukappi kinni ehitanud, siis oleks vesi langenud alla keldrisse ja ei oleks üldse alumist korterit kahjustanud või oleksid veekahjustused olnud oluliselt väiksemad. Sellest tulenevalt leidis

tja, et tuleks rakendada VÕS §-i 139 ja vähendada hüvitamisele kuuluvat kahjusummat. Nende asjaolude tõendamiseks esitas

tja kohtule fotod (tlk 120 ja 121), samuti viitas hageja poolt hagiavaldusele lisatud fotodele, millelt nähtub kamina olemasolu kindlustusvõtja korteris.

tja väite kohaselt ehitati torukapp kinni just kamina paigaldusega seoses. Fotodelt võib näha, et maja seinas on vertikaalne koridor, millesse on paigaldatud kanalisatsioonitoru ja plastmassist veetoru, samuti nähtub sealt veemõõtja. Fotodelt on näha ka seda, et torude avaus ei ulatu keldrini vaid lõpeb allapoole vaadates, mingil hetkel ära, ette tulevad soojustusvill ja krohv.

tja taotles kohtu abi tõendite hankimisel, soovides, et kohus kohustaks Irina Z - K t esitama kaminasüsteemi sisseehitamisega seonduvate andmete alusel dokumendi, millest peab nähtuma, kes ja millal tellis kellelt aadressil xxx- xxxasuvasse korterisse kamina süsteemi sisseehitamise; kes ja millal ehitas vastavasse korterisse kamina, kes oli kaminasüsteemi valmistaja, kuidas ja millises ulatuses täidab kaminasüsteem selle korteriga külgnevat püstakut, millised on võimalused, viibides kõnealuses korteris, tuvastada, kuidas ja millises ulatuses 5

tja, et kohus nõuaks välja Irina Z - K lt kõik kamina ehitamisega seotud dokumentide originaalid.

tja soovis ka, et kohus kohustaks B K t esitama kohtule sarnased seisukohad ja andmed. Kohus jättis korduvalt hageja vastavasisulised taotlused rahuldamata ja

tja esitas korduvalt kohtu tegevuse osas samasisulisi vastuväiteid, mille osas võttis kohus seisukoha oma 11.02.2008.a määrusega vt tlk 137 jj). Kohtu hinnangul ei ole

tja taotlus tõendite hankimiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole

tja vastavasisuline vastuväide asjakohane. Kohtu hinnangul ei esine ega ole tõendatud VÕS § 139 eeldusi. Isegi siis, kui Irina Z - K ehitas kamina ehitamise käigus torude jaoks mõeldud avause kinni, siis ei viita see sellele, et kahju oleks tekkinud täielikult või osaliselt kahju kannatanud isikust tulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei ole millegagi tõendatud see, et torude jaoks seina ehitatud ruum oleks mõeldud veekahjude ärahoidmiseks või ehitatud selleks, et vältida vee sattumist eluruumidesse või selleks, et vesi liiguks veeavarii korral kindlat teed pidi keldrisse. Kohtu hinnangul on väga tõenäoline, et nö torudekapp või püstak on mõeldud eelkõige selleks, et varjata mitte väga ilusaid torusid ja tagada torudele nende vahetamiseks lihtsam ligipääs. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et sellel torukapil olid veekindlad seinad, mis oleksid taganud vee liikumise otse keldrisse ja vältinud vee sattumist mujale. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et maja projekt nägi täiesti vaba, keldrini ulatuva pääsuga torude koridori ette ja et selle osaline kinniehitamine oleks olnud keelatud ja et keelu ja selle nö torude kapi eesmärgiks oleks olnud veekahjude ärahoidmine. Kohtu hinnangul lasub selliste asjaolude tõendamise koormis

tjal TsMS § 230. Nendele asjaoludele juhtis kohus ka

tja tähelepanu 31.01.2008.a kohtuistungil. Kuid ka siis ei suutnud

tja oma väiteid ei tõendada ega põhistada. Samuti ei taotlenud

tja uue istungi määramist ja täiendavate tõendite või väidete esitamiseks tähtaja määramist. Kohtu hinnangul peab kortermajas torutöid tegev isik arvestama, et kui toru läheb katki, siis võivad tekkida allolevates korterites veekahjustused. Kohtu hinnangul ei saa torutöid tegev isik arvestada, et torutööde tegemise käigus võibki toru katki minna, sest selleks on kortermajadesse ehitatud šahtid, mida mööda vesi, ilma teisi kahjustamata, märkamatult keldrisse jõuab. Kohtu hinnangul on sellesisulised väited üpris tavatud ja üllatuslikud ja lähevad vastuollu tavaarusaamaga sellest, miks torusid seina sees olevatesse avaustesse paigutatakse. Selleks, et veetorude kapp teenib just neid eesmärke, mida

tja torude kapile omistab, tuleks vastavat asjaolu tõendada

tjal.

tja seda teinud ei ole.

tja esitas oma väidete põhistamiseks kaks väidet. 31.01.2008.a kohtuistungil väitis

tja, et tema hinnangul teenivad torude kapid muuhulgas just seda eesmärki, sest vastasel korral oleksid torud majades seina peal ja mitte seina sees. Kohtu hinnangul ei saa sellise väitega

tja väiteid põhistada.

tja on oma väidete ja taotluse põhistamiseks viidanud ka Tallinna Vee eeskirjadele, mis reguleerivad kinnistu vee- ja kanalisatsiooniga liitumispunktide nõudeid. Kohtu hinnangul tuleb need väited jätta tähelepanuta, sest ühisveevärgiga liitutakse majade või maatükkide ja mitte üksikute korterite kaupa. Eespool toodust tulenevalt tuleb

tja vastavasisuline vastuväide jätta arvestamata. 16.

tja esitas ka vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja pööranud püstaku kinniehitamisele vähimatki tähelepanu. Eelmises lõigus toodud põhjustel tuleb selline

tja väide jätta tähelepanuta. 17.

tja esitas vastuväite (

tja täiendav vastus 27.dets 2006.a lk 5 p 1.4.1. tlk 87), mille kohaselt jääb

tjale arusaamatuks, millistel kaalutlustel nõuab hageja

tjalt hüvitist seoses Irina Z - K köögiga. Kohtu jaoks on hageja nõue arusaadav. Tegemist on kööktoaga, piltidelt nähtub selgelt et tegemist on kööktoaga ja et veekahjustused on ka köögis (vt näit tlk 16). Samuti räägib ka majahaldur oma ülevaatusaktis (tlk 13) kööktoa kahjustustest. Seetõttu tuleb

tja vastav väide jätta arvestamata. 18.

tja esitas eelmises lõigus viidatud dokumendis veel ka vastuväite (lk 6 p 1.4.2.), mille kohaselt on arusaamatu, miks maksti raha välja kindlustusvõtjale, mitte aga näiteks hinnapakkumise teinud osaühingule.

tja väidab, et välja makstud summa ulatuses tööde tegemist ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul ei sõltu VÕS §-s 132 lg-s 3 sätestatud hüvitamisele kuuluva kahju suurus sellest, kas konkreetsed kulutused kahju likvideerimiseks ka tehakse või mitte. Oluline on määrata kahju suurus, see, kas kahju kannatanud isik ka endise olukorra taastab või mitte, ei mõjuta hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Seetõttu tuleb

tja vastav vastuväide jätta tähelepanuta. 19.

tja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole TsÜS § 132 antud juhul asjakohane norm, sest

tjal ei olnud veemõõtja paigaldamise kohustust ega muud torutööde tegemisega seotud kohustust. Selle

tja vastuväitega tuleb kohtul nõustuda. Kohus küsis ka 31.01.2008.a istungil hagejalt, et millise kohustuse täitmiseks võis

tja torutööde spetsialiste kasutada ning hageja ei osanud sellele 6

tja vastu on põhjendatud, hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud on tõendatud ja

tja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohtukulude jaotus 21. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub

tjalt väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv summas 2100 krooni. Muude kulude väljamõistmist hageja ei taotlenud. Kaupo Paal Kohtunik 7