3-08-1303/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1303 Otsuse kuupäev

1. november 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko Vastustaja Murru Vangla Resolutsioon Edasikaebamise kord Mõista Murru Vanglalt Aleksandr Dorožko kasuks hüvitis mittevaralise kahju tekitamise eest 3000 krooni ja menetluskulud 90 krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Tallinna Halduskohus rahuldas 09.10.2007 haldusasjas nr 3-07-655, 11.02.2008 haldusasjas nr 3-07-2466 ja 13.02.2008 haldusasjas 3-07-2542 Aleksandr Dorožko kaebused ning tunnistas Murru Vangla toimingud /tegevuse õigusvastaseks. 02.06.2008 esitas Aleksandr Dorožko Murru Vanglale kahju hüvitamise nõude, milles kaebuse esitaja palub välja mõista tema kasuks Murru Vanglalt õiglane hüvitis talle tekitatud moraalse kahju eest, mille tekitas Murru Vangla õigusvastase käitumisega erinevatel ajaperioodidel, tuginedes Tallinna Halduskohtu otsustele. Murru Vangla 20.06.2008 kirjaga nr 1-13/5092-1 jättis kahjunõude rahuldamata, samas vabandades tagantjärgi kaebaja õiguste rikkumisi. 1 03.07.2008 esitas Aleksandr Dorožko Tartu Halduskohtusse kaebuse Murru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse põhjendused Aleksandr Dorožko palub Murru Vanglalt välja mõista õiglane hüvitis temale tekitatud moraalse kahju eest, mille on talle tekitanud Murru Vangla õigusvastase käitumisega erinevatel ajaperioodidel, mis on kindlaks teinud Tallinna Halduskohus 09.10.2007 otsusega haldusasjas nr 3-07-655, 21.02.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-2466 ja 13.02.2008 otsusega haldusasjas nr 3-07-
2. Kaebaja märgib, et Eesti Vabariigi õigussüsteem (kohus) on teinud kindlaks, et Murru Vangla on tema suhtes pannud korduvalt toime õigusrikkumisi. Osa nendest rikkumistest alandasid tema inimväärikust, mis langevadki põhiseaduse § 25 ja riigivastutuse seaduse § 9 kaitsealasse. Põhiseadus keelab kellegi õigusi kitsendama rohkem kui seda sätestab seadus, ehk diskrimineerima. Diskrimineerimine ei ole lubatav ei põhiseadusega ega Euroopa Konventsiooniga. Aleksandr Dorožko palub moraalse kahju määrata õiglaselt kohtul, kuna kahju mõõtmiseks puuduvad standardid, arvestades rikkumise intensiivsust, hüve, raskust ning ka olukorda, milles rikkumised toimusid. Tallina Halduskohtu otsuse nr 3-07- 655 osas märgib kaebaja, et rikkumised, mis selles otsuses kajastuvad, on inimväärikust rikkuvad ja alandavad. Kahju tekitati talle sellega, et teda paigutati haigena kartserisse, selline vangla käitumine on inimväärikust alandav. Kartseri tingimused ei vastanud miinimumnõuetele, mis on samuti inimväärikust alandav. Haldusasjas nr 3-07-2466 tuvastatud õigusrikkumiste osas tekitati talle kahju sellega, et tal ei võimaldatud üle 2 nädala duši kasutamist ja muud pesemisvõimalusi peale kraanikausist külma vee, mis alandab inimväärikust. Samuti jäeti teda õigusvastaselt ilma lõunasöögist ning paigutati suitsetajatega ühte kambrisse, mis samuti alandab inimväärikust ja tekitab ebamugavust. Haldusasjas nr 3-07-2542 tuvastatud õigusrikkumiste osas tekitasid talle kahju: suitsetajatega ühes kambris hoidmine, ebapiisav valgustus, mis pikemal perioodil põhjustab silmanägemise halvenemise, samuti informatsioonilises blokaadis hoidmine, kuna teda hoiti pikemat aega üksinda kambris, ei viidud raamatukokku, ei võimaldatud interneti kasutamist ja Riigi Teataja lugemist. Teda hoiti etapist tulles 28.novembrist kuni 15.jaanuarini vastuvõtuosakonnas ilma põhjuseta, samas kui teised kinnipeetavad viidi koheselt vangla teistesse blokkidesse. Vastustaja vastuväited Murru Vangla vaidleb esitatud kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on esitanud kaebuse Murru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju eest määratav rahaline hüvitis peab olema mõistlik ja õiglane. 1) Kahju nõue tulenevalt kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-655: Kaebaja väidete kohaselt kartserisse paigutamine ravimise asemel riivab tema õigusi ja alandab inimväärikust. Kohus leidis, et vähesed haigusnähud nagu kipitus kurgus või ninas on ebamugavad talumiseks igale isikule, kuid nende avaldumisel ei saa lugeda isikut veel 2 alati haigeks ning vabastada teda näiteks töölt. Ägedat infektsiooni külmetushaiguse tõttu tervisekaardile polnud märgitud. Kaebajale oli tagatud arstiabi ning ravimid. Olukorras, kus kaebaja tervis ei halvenenud ja ta väljus kartserist külmetushaiguseta, ei saanud tekkida ka mittevaralist kahju Riigivastutuse (edaspidi RVastS) tähenduses. Kaebaja väidete kohaselt on äärmiselt alandav, et WC kasutamisel polnud tagatud privaatsus. Kohus on märkinud, et WC kasutamise ajal võis keegi avada kambriukse luugi ning see tekitab ebamugavustunde. Vaid ebamugavustunnet ei saa seostada piinamise, tervise kahjustamise, alandamise või au ja väärikuse riivamisega. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine võib alandada inimväärikust. Käesoleval juhul pole tegemist kaebaja õigusvastaselt kartseris hoidmisega. Vastustaja leiab, et kaebaja paigutamisel nimetatud kartseritingimustesse, ei tekitatud A. Dorožko´le mittevaralist kahju süüliselt tema väärikuse alandamisega. Kaebaja paigutamine nimetatud kartserikambrisse polnud kantud soovist alandada A. Dorožko inimväärikust. Vangla lähtub võimaluse piires kinnipeetavate elamistingimuste nõuete täitmisel Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 vastuvõetud „Eluruumidele esitatavad nõuded kinnitamine“ ning „Eluruumidele esitatavad nõuded“ sätetest. Kuigi kohus leidis, et vangla tegevus oli õigusvastane paigutades kinnipeetava kambrisse, kus polnud tagatud tualeti privaatne kasutamine, WC polnud muudetud vajalikul määral sanitaarseks, kambri puhastamise korraldus akna osas polnud piisav, osaliselt oli takistatud hügieeninõuete järgimine, ning kaebaja polnud kartserikambris päris terve, ei saa riivata kaebaja väärikust niivõrd, et tekiks alus mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks. Seega leiab vastustaja, et nimetatud alusel mittevaralise nõude esitamine pole põhjendatud. Kuigi kartserikambrid pole uued ning on aegunud, vastavad need siiski miinimumnõuetele, kuna neis on võimalik lühiajaliselt viibida. 2) Kahju nõue tulenevalt kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-2542: Kaebaja leiab, et tema õigusi rikuti sellega, et talle ei võimaldatud ligipääsu internetile. Interneti kasutamine ei ole inimese põhiõigus. Interneti kasutamise võimaldamine kinnipeetavatele ei olnud sellel hetkel piisavalt reguleeritud ja seega leiab Murru Vangla, et ei ole sellises ulatuses kaebaja õigusi rikkunud, mis oleks kaasa toonud hüvitatavad tagajärjed. Kaebaja väärikuse süüline alandamine seoses interneti kasutamise mittevõimaldamise ja vangistusalaste õigusaktide mittetutvustamisega, on tõendamata. Kaebaja väidete kohaselt hoiti teda 03.12.2007-14.12.2007 poolpimedas ruumis, kus ta ei saanud ilma pingutuseta ja tervisekahjustusteta kirjutada, lugeda ja vähimalgi määral ennast väärikalt tunda. Vastustaja pole kaebajat hoidnud nõuetele mittevastava valgustusega kambris, et teda alandada. Tegemist oli vangla haldussuutmatusega, rikkumine lõpetati 04.01.
3. Kaebaja pole esitanud vastavat arstitõendit terviskahjustuse tekkimise kohta. Kaebajal võimaldati alates 14.12.2007 kasutada kambris isiklikku laualampi, mille juures fikseeriti valgustamiseks 300 lx, mis on lugemiseks piisav. Kuigi kohus tuvastas, et vangla paigutas kaebaja kambrisse, mille valgustingimused ei vastanud tehnilistele tingimustele, pole kaebaja tõendanud talle tervisekahjustuse tekkimist. Alates 14.12.2007 oli kaebajal võimalik ilma silmi rikkumata lugeda ja kirjutada, kuna tema kasutuses oli laualamp. 3) Kahju nõue tulenevalt kohtuotsusest haldusasjas nr 3-07-2466: Kaebaja väidete kohaselt 28.11.2007- 05.12.2007 ei saanud ta kasutada dušši, mis on kaebaja arvates äärmiselt alandav. Duši mittevõimaldamine oli tingitud vangla haldussuutmatusest mitte kantud soovist kaebajat alavääristada. Kaebajale oli tagatud pesemise võimalus külma veega, seetõttu ei saanud kaebajale tekkida terviskahjustust. Samuti pole kaebaja tõendanud, nagu talle oleks pesematusest tekkinud tervisekahjustus. 3 Kaebaja väidete kohaselt söömata jätmine on inimväärikust alandav toiming ning kaebajat alandati sellega. Vastustaja arvates ei ole kaebaja söögita jätmise tõttu kaebajal tekkinud olulist närvitegevuse häiret ega tervisekahjustust. Kaebaja ei ole tõendanud temale tekitatud kahju. Tallinna Halduskohus on oma 27.03.2007 otsuses haldusasjas nr 3-06-2011 asunud seisukohale, et alandavast kohtlemisest saaks kõnelda, kui kaebaja suhtes oleks toiduta jätmine olnud eesmärgipärane- näiteks kantud soovist tekitada alaväärsustunnet, hirmu, ahastust, murda füüsilist või moraalset vastupanu. Alandav kohtlemine võiks kõne alla tulla ka siis, kui see raskesti alandab kedagi teise ees või sunnib kedagi oma tahte või südametunnistuse vastaselt toimima. Vangla oli tegevusetu, kuid ei saa väita, et ta oli tegevusetu eelnevalt seatud eesmärgist tulenevalt. Samas rikkumine lõpetati järgmise söögikorra väljastamisega. Kaebajal võis olla ebamugavustunne söömata olekust, kuna ta pidi lühiajaliselt taluma tühja kõhu tunnet, kuid see ei tähenda veel spetsiifilisel eesmärgil valu tekitamist. A. Dorožko´t ei paigutatud suitsetavate kinnipeetavatega samasse kambrisse eesmärgiga teda alavääristada. On väga ebatõenäoline, et lühiajalisel perioodil, mil kaebaja viibis suitsetavate kinnipeetavatega ühes kambris, võis taotlejale tekitada tervisekahjustusi. Kaebaja hoidmine ühes kambris suitsetavate kinnipeetavatega on küll taunitav, kuid tegemist oli lühiajalise toiminguga ning suitsetavate kinnipeetavate teise kambrisse paigutamisega rikkumine lõpetati. Samuti pole kaebaja tõendanud tervisekahjustuse tekkimist. Õigusvastane tegevus oli Murru vangla haldussuutmatuse tulemus, aga mitte eesmärgistatud tegevus kaebaja õiguste rikkumiseks. Mitte iga üleelamine ei tekita mittevaralist kahju ning ka mittevaralise kahju tekkimine ei anna igakord alust hüvitise väljamõistmiseks. Tekkinud kahju, mille hüvitamist taotletakse peab olema tõsine. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust ning kaaludes mittevaralise kahju tekitamise ja kahju hüvitamise tagajärgi ning samuti asjaolu, et kaebaja tingimustele mittevastavas kartserikambris mitte päris tervena viibimise, lõunasöögi ja dušši mittevõimaldamise, suitsetavate kinnipeetavatega samasse kambrisse paigutamise, kambri ebapiisava laevalgustuse, vanglasse saabumisel õigusaktide mittetutvustamise ja interneti mittevõimaldamise tulemusel ei tekkinud kaebajale tervisekahjustust ega olulist närvitegevuse häiret ning tema inimväärikuse alandamine ei ole tõendatud, palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A.Dorožko taotleb Tallinna Halduskohtu otsustega haldusasjades nr 3-07-655, 3-07-2466 ja nr 3-07-2542 õigusvastaseks tunnistatud Murru Vangla toimingutega/tegevustega tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmist . Kahju summat ei ole kaebaja ise määranud, vaid on jätnud selle kohtu otsustada. 09.10.2007 rahuldas Tallinna halduskohus A. Dorožko kaebuse haldusasjas nr 3-07-655 osaliselt ja tunnistas Murru Vangla tegevuse õigusvastaseks kaebaja paigutamisel kartseritingimustesse, mis ei taganud vajalikku privaatsust WC kasutamisel; WC ei olnu muudetud vajalikul määral sanitaarseks ja võimalikult vähem haisvaks ning kambri puhastamise korraldus akna osas oli ebapiisav; osaliselt oli takistatud hügieeninõuete 4 järgimine, kuna kaebaja jäeti seebita. Rahuldati palvepunkt, mille kohaselt kaebaja paigutati kartserisse ajal, mil ta ei olnud terve. 13.02.2008 rahuldas Tallinna Halduskohus A. Dorožko kaebuse haldusasjas nr 3-07-2542 osaliselt, s.o nõuetes, mille kohaselt hoiti kaebajat õigusvastaselt suitsetajatega ühes kambris; tema paigutamisel kambrisse ei vastanud kamber ettenähtud tingimustele valgustuse osas; ta jäeti õigusvastaselt ilma õigusest tutvuda õigusaktidega ja ei võimaldatud juurdepääsu internetile. 11.02.2008 (haldusasi nr 3-07-2466) rahuldas halduskohus A.Dorožko kaebuse täielikult ning tunnistas õigusvastaseks Murru Vangla toimingud – vanglasse vastuvõtmisel lõunasöögi mittevõimaldamine, vastuvõtmisel dušši või sauna kasutamise mittevõimaldamine, kaebuse esitaja paigutamine vangla vastuvõtuosakonnas suitsetavate kinnipeetavatega ühte ruumi. Riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. A.Dorožko väidab, et tema inimväärikust alandasid haigena kartserisse paigutamine, nõuetele mittevastavasse kambrisse paigutamine, 2 nädala jooksul duši või sauna kasutamise mittevõimaldamine, lõunasöögita jätmine, suitsetajatega ühte kambrisse paigutamine ja neis tingimustes hoidmine, ebapiisav valgustus kambris, pikemajaliselt infoblokaadis hoidmine. Nagu märgitud, on nimetatud Murru Vangla toimingute õigusvastasus tuvastatud jõustunud Tallinna Halduskohtu otsustega. Tulenevalt RVastS §-dest 7 lg 1 ja 3 ja 9 lg 1 on riigil kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduseks asjaolud, et kannatanul on tekkinud kahju, selle tekkimine on seotud riigi poolse õigusvastase tegevusega ja rikutud on kannatanu õigusi. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes või füüsilistes kannatustes, mida talle on tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu. Kohus leiab, et arvestades Tallinna Halduskohtu poolt õigusvastaseks tunnistatud toiminguid kogumis, saab pidada neid kaebaja väärikust alandavateks, mis langevad põhiseaduse § 25 ja riigivastutuse seaduse § 9 kaitsealasse. Tallinna Halduskohtu poolt on tuvastatud, et kaebuse esitaja paigutati haigena 02.03.2007 15 ööpäevaks kartserisse, mida saab lugeda oluliseks isiku õiguste rikkumiseks. Samas on kohus nõuetele mittevastavaks tunnistanud ka kartseri tingimused, milles kaebaja haigusnähtudega pidi viibima – tagatud ei olnud WC privaatne kasutamine, kambris oli pidevalt ebameeldiv lõhn. Kohus on tunnistanud õigusvastaseks vastustaja tegevuse ka osas, kus kaebuse esitaja kui mittesuitsetaja paigutati suitsetajatega ühte kambrisse ning ta pidi koos suitsetajatega viibima ajavahemikel 28.11.-03.12.07 ning 05.12.-13.12.2007.a. Nähtuvalt kohtuotsusest nr 3-07-2542 paigutati kaebaja 03.12.2007 üksinda kambrisse just seetõttu, et vältida tema suitsetajatega ühes kambris koosviibimist. Kuid 05.12.1007 paigutati kaebuse esitaja kambrisse kaks suitsetajast kinnipeetavat, kuigi vangla oli teadlik, et kaebuse esitaja ei suitseta ja ei ole nõus suitsetajatega ühes kambris viibima. Halduskohus on tuvastanud ka, et kaebuse esitaja pidi viibima ajavahemikul 03.12.2007 kuni 04.01.2008 kambris, mille valgustus ei vastanud nõuetele. Kohtuotsusest nähtuvalt ei kontrollinud vangla enne kaebaja kambrisse paigutamist kambri vastavust nõuetele. Alles 5 kaebaja avalduse alusel asus vangla tegutsema, mille tulemusena likvideeriti puudus alles 04.01.2008., seega kuu aega hiljem. Tuvastatud on ka see, et kaebuse esitajale ei võimaldatud pikemaajaliselt vaadata televiisorit, kuulata raadiot, ei võimaldatud kasutada raamatukogu ja Internetti, milline õigus kaebuse esitajal seadusest tulenevalt oli. Kohus möönab, et televiisori, raadio, Interneti või raamatukogu kasutamise mittevõimaldamine ei põhjusta kellelegi alandust ega riiva kellegi au. Kuid oluline on seejuures asjaolu, et kaebaja viibis niinimetatud informatsioonilises blokaadis pikemaajaliselt. Nimelt viibis kaebuse esitaja Murru Vangla vastuvõtuosakonnas alates 28.11.2007 kuni 15.01.2008, ehk poolteist kuud. Haldusasjas nr 3-07-2542 on kohus märkinud, et teised kinnipeetavad paigutati vastuvõtuosakonnast eluosakondadesse ümber suhteliselt kiiresti, kuid kaebaja jäi kohtule arusaamatutel põhjustel ümber paigutamata. Seejuures ei tuvastatud, et kaebaja oleks vastuvõturuumidesse, ehk sisuliselt lukustatud kambrisse isoleeritud julgeoleku kaalutlustel. Seega pidi kaebuse esitaja poolteist kuud viibima ilma õigusliku põhjenduseta režiimil, kus kinnipeetaval on vähem õigusi kui kinnipeetavatel teistes osakondades. Nii nähtub Murru Vangla selgitusest haldusasjas nr 307-2542, et vastuvõtuosakonnas, kus kinnipeetavad viibivad lühiajaliselt, rakendatakse osakonnas kehtestatud piiranguid. Kuna vastuvõtuosakond on kinnine osakond, ei ole seal asuvatel kinnipeetavatel ette nähtud televiisori ja raadio kasutamist, päevakord ei näe ette üldraamatukogu külastamist ja arvuti kasutamist. Samuti on märgitud, et vastuvõtuosakonnas ei ole ette nähtud suitsetamise ruumi, suitsetada võib kambrites, kuhu on paigutatud ka tuhatoosid. Vanglas viibiva kinnipeetava õigused ja vabadused on piiratud ja ei ole samastatavad vabaduses viibiva isiku õiguste ja vabadustega. Samas peavad kinnipeetavale olema tagatud tema põhiseaduslikud õigused ja tema õigusi ei tohi rohkem piirata, kui see on seadusega lubatud. Põhiseaduse § 18 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on rõhutatud, et riik peab hoolitsema, et meetmete rakendamise viis ei põhjustaks kinnipeetavale kannatusi ega raskusi määral, mis ületaksid kinnipidamisega paratamatult kaasneva kannatuse määra ning et vangistuse ajal hoolitsetaks võimaluste piires kinnipeetava tervise ja heaolu eest. Kohus on seisukohal, et kaebaja hoidmine pikemaajaliselt kambris koos suitsetajatega, haigena kartserisse paigutamine, kas teadlikult või lohakusest lõunasöögi andmata jätmine, duši või sauna ehk sooja veega pesemise mittevõimaldamine kahe nädala jooksul, poolteist kuud hoidmine vastuvõtuosakonnas sellest tulenevate piirangutega põhjustati kaeba heaolu langus. Kaebuse esitajale põhjustati kas ühekordsete õigusvastaste toimingutega või teatud asjades pikemaajalise tegevuse tulemusena kannatusi ja ebameeldivusi, mis ületasid vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevaid kannatusi ja üleelamisi. Kuna on tuvastatud A.Dorožko väärikust alandav kohtlemine Murru Vanglas, siis on võimalik temale mittevaralise kahju tekkimine. RVastS § 9 lg 1 kohaldamiseks on vajalik tuvastada ka see, kas kahju tekitanud avaliku võimu kandja on kahju tekitamises süüdi. Vastustaja on põhjendanud kaebaja õiguste rikkumist haldussuutmatusega, mitte soovist kaebajat alavääristada või alandada. Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju tekkimine ei saa olla põhjustatud ainult eesmärgipärase tegevuse tulemusena vaid võib olla tingitud ka ametnike hooletusest või lohakusest, sealhulgas põhjustatuna haldussuutmatusest. Eeltoodust tulenevalt on olemas mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldused ning kohus on seisukohal, et kahjunõue on põhjendatud. RVastS § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju 6 hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Moraalse kahju suuruse kindlaksmääramisel objektiivsed kriteeriumid puuduvad ning kohus peab juhinduma õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Üldiselt tuleb kahju hüvitada täies ulatuses , kuid kohus võib hüvitise suurust ka vähendada. Arvestades õigusrikkumise asjaolusid, süü vormi ja raskust peab kohus põhjendatuks välja mõista Murru Vanglalt kaebuse esitaja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 3000 krooni. Siinkohal arvestab kohus ka aega, mille vältel õigusvastased toimingud kaebaja suhtes nii üksikult kui tervikuna kestsid. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus vabastas kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt ning kohustas tasuma riigilõivu summas 100 krooni. RLV § 56 lg 12 kohaselt oleks tulnud tasuda riigilõivu 1000 krooni, kuna kaebaja taotles hüvitist kohtu äranägemisel. Kaebuse esitaja on riigilõivu määratud summas tasunud. Kuna kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 3000 krooni, tuleb vastutajalt välja mõista kaebaja kasuks riigilõiv sellelt summalt 90 krooni. Ülejäänud tasutud riigilõiv 10 krooni jääb kaebuse esitaja enda kanda. RLS § 5 kohaselt on riigilõivu tasuja isik, kelle huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle eest tasuma riigilõivu. Kuna riigilõiv on tasutud menetlusvälise isiku M.Dorožko poolt kaebuse esitaja A.Dorožko huvides, tuleb kantud menetluskulu proportsionaalselt tasutud summast välja mõista viimase kasuks. Eda Muts kohtunik 7