TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1267 Otsuse kuupäev 18.11.2008 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla toimingule (15.01.2008 kuni 15.04.2008 kaebaja paigutamine ja hoidmine vastuvõtuosakonnas ). Asja läbivaatamise kuupäev 29.10.2008, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja: Aleksandr Dorožko ; Vastustaja : Tartu Vangla, esindaja jurist Eva Panksepp Resolutsioon Jätta Aleksandr Dorožko kaebus haldusasjas nr. 3-08-1267 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 18.11.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebaja seisukohad: Aleksandr Dorožko on esitanud kaebuse Tartu Vangla toimingule seoses kaebaja paigutamisega 15.01.2008 kuni 15.04.2008 (3 kuud) vastuvõtuosakonda. Kaebaja taotleb nimetatud toimingu õigusvastaseks tunnistamist ning on põhjendatud huvi alusena välja toonud hilisema soovi esitada vangla vastu kahju nõue. Kaebaja on seisukohal, et vangla on oluliselt rikkunud kaebaja õigusi, kuna vastuvõtuosakonnas viibimisel on kaebaja õigused piiratud võrreldes teiste kinnipeetavatega . Kaebuses on märgitud, et 15.01.2008 on A. Dorožkot etapeeritud Tartu Vanglasse , kus peale läbiotsimist paigutati kaebaja vastuvõtuosakonda, kus pidi viibima kuni 15.04.2008, seega kolm kuud. Nimetatud ajavahemikul on kaebaja viibinud ka Tallinna Vanglas seoses kohtuistungitega Tallinna Halduskohtus. Kaebaja märgib, et nimetatud ajavahemikul on Tartu Vangla seoses kaebaja vastuvõtuosakonnas hoidmisega piiranud kaebajal pikaajalist kokkusaamist, spordisaali külastamist, kiriku külastamist, raamatukogu külastamist ning värskes õhus spordiga tegelemist ning piiratud liikumist oma osakonna territooriumil, samuti on piiratud telefoni kasutamist. Kaebaja märgib, et tema puhul ei olnud tegemist uue kinnipeetavaga, keda tulnuks hoida vastuvõtuosakonnas 3 kuud. ning vangla ei ole teinud tema suhtes Vangistusseaduse § 14 lg 3 ja § 59 sätestatud ettenähtud toiminguid, ei ole kindlaks tehtud kaebaja suhtes vajalikke andmeid individuaalase täitmiskava koostamiseks, ei ole määratud sotsiaalpsühholoogilist prognoosi, kaebaja ei ole kohtunud sotsiaaltöötajaga. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks tema kolmekuulist hoidmist vastuvõtuosakonnas. Kaebaja on märkinud, et tema õigused võrdsele kohtlemisele võrreldes teiste kinnipeetavatega olid vastuvõtuosakonnas oluliselt riivatud. Tartu Vangla seisukohad: Tartu Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et seadus ei kohusta paigutama kinnipeetavaid kindlaksmääratud osakonda. Kõiki teistest vanglatest esmakordselt saabunud kinnipeetavaid ei ole võimalik koheselt paigutada avatud sektorisse julgeolekukaalutlustel ning esmalt on vajalik kindlaks teha kinnipeetava üldine meelestatus ning välja selgitada võimalikud julgeolekuohud. Kuna vastuvõtuosakonnas viibivate kinnipeetavate puhul on olemas kõrgendatud julgeolekurisk , on piiratud vastuvõtuosakonnas viibivatel kinnipeetavatel vanglasisest liikumist ja suhtlemist. Vastuvõtuosakonna piirangud, mis on seotud kiriku, raamatukogu, spordi tegevusega, pikaajalise kokkusaamise võimalusega, ei ole kaebajat puudutanud. Vastustaja on märkinud, et kaebaja ei ole taotlenud Tartu Vanglas viibimise ajal kordagi spordisaali kasutamist, raamatukogu käib E-hoonesse paigutatud kinnipeetavate isikute juures kohapeal, kiriku külastamine käib nimekirja alusel ning nimekirja koostab vangla kaplan esitatud taotluste alusel. Vastustaja on märkinud, et 14.03.2008 on kaebaja esitanud taotluse kaplaniga kohtumiseks ning taotlus rahuldati. Pikaajalist kokkusaamist taotles kaebaja esmakordselt 10.04.2008, mis rahuldati ja kokkusaamine lähedastega toimus 09.05.2008, pikaajalisi kokkusaamisi võib kinnipeetav saada ühe kokkusaamise üks kord poole aasta jooksul. Igapäevast värskes õhus viibimist ei ole kaebaja ise kasutanud, olles vastuvõtuosakonnas viibimise ajal käinud jalutamas ainult ühel korral. Tartu Vangla esindaja esitab kohtuistungil õiguskantsleri seisukoha asja materjalide juurde, mis käsitleb analoogset juhtumit. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vanglas on kinnipeetavatele kaks erinevat eluhoonet. S-hoones on süüdimõistetud, kes liiguvad vabalt sektsioonis ringi. E-hoones on vahistatud, vastuvõturežiimil viibivad süüdimõistetud ning kartserikambrid. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevalt on vastuvõturežiimil viibivate kinnipeetavate kambriuksed suletud ning kehtestatud liikumispiirangud. Aleksandr Dorožko on ümber paigutatud Murru Vangla 07.01.2008 taotluse nr. 11-5/13370 alusel Murru Vanglast Tartu Vanglasse 15.01.
- Ümberpaigutamise põhjuseks oli oht kaaskinnipeetavate poolt. Kuna A. Dorožko saabus Tartu Vanglasse esmakordselt, paigutati kaebaja eelvangistushoone
- sektorisse, mis hetkel oli vastuvõtuosakond. Asja materjalidest nähtuvalt on vanglasisese operatiivinfo põhjal A. Dorožko kohta eelnevalt teada, et ta on vangla suhtes negatiivselt meelestatud ning kuna ta paigutati ümber julgeolekukaalutlustel, oli vajalik kontrollida julgeolekuriske talle endale. Vastustaja on märkinud, et A.Dorožko on ajaperioodi 15.01.2008 kuni 15.04.2008 vältel, mil ta viibis Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas, viibinud ligi ühe kuu vältel Tartu Vanglast eemal seoses kohtuistungitega Tallinna Vanglas, seega on A. Dorožko viibinud Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas ca 2 kuud. Tulenevalt VangS § 14 lg 4 kohaselt ei tohi kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kolme kuud. Vastustaja on õigesti märkinud, et seadus ei kohusta vanglat paigutama kinnipeetavaid kindlaksmääratud osakondadesse, sh. ei keela ükskõik milliste kinnipeetavate paigutamist vastuvõtuosakonda, piiratud on üksnes vastuvõtuosakonnas viibimise aeg. Kõiki teisest vanglast esmakordselt saabuvaid kinnipeetavaid ei ole võimalik kohe paigutada avatud sektorisse julgeolekukaalutlustel, kuna esmalt on vajalik kindlaks teha kinnipeetavate tervislik seisund, ka psüühiline seisund, kinnipeetava üldine meelestatus, samuti on vaja välja selgitada võimalikud julgeolekuohud . Eraldihoidmine on vajalik ka selleks, et kinnipeetavale tutvustada vangla kodukorda ja sisekorrareegleid, vajadusel vaadatakse üle ka individuaalne täitmiskava. Kuna vastuvõtuosakonnas viibivatel kinnipeetavatel on kõrgendatud julgeolekurisk , on õiguserikkumiste ärahoidmise eesmärgil piiratud vastuvõtuosakonnas viibivate kinnipeetavate vanglast liikumist ja suhtlemist. Kaebuse esitaja on märkinud, et tema puhul vastuvõtuosakonnas viibimise ajal ei viidud läbi tervisekontrolli, kaebaja ei ole kohtunud sotsiaaltöötajaga, vangla ei ole teinud kindlaks kaebaja andmeid ega määranud sotsiaalpsühholoogilist prognoosi. Kaebaja märgib, et nimetatud ajavahemikul on Tartu Vanglas seoses vastuvõtuosakonnas kaebaja paigutamisega piiranud kaebajal pikaajalist kokkusaamist, spordisaali külastamist, kiriku külastamist, raamatukogu külastamist ning värskes õhus spordiga tegelemist ja piiratud liikumist oma osakonna territooriumil, piiratud oli ka telefoni kasutamine. Käesolevas asjas tuleb anda hinnang, kas kaebaja paigutamine Tartu Vangla vastuvõtuosakonda on vastavuses kehtiva õigusega ning kas vangla on rikkunud kaebaja õigusi. Õiguskantsler on asunud seisukohale analoogse olukorra lahendamisel, et ümberpaigutatava kinnipeetava laekumine edasise karistuse kandmise kohta ei ole päris võrreldav vanglasse karistust kandma saabunud kinnipeetava laekumisega. Samas on suure osa kinnipeetava saabumisele järgnevate tegevuste eesmärgid samasugused – aidata kinnipeetaval integreeruda konkreetse vangla igapäevaellu ja vajadusel koostada uus individuaalne täitmiskava. Kuna julgeolekukaalutlustel ümberpaigutamise tingib reeglina ootamatult ilmnenud probleem kinnipeetava suhtes kaaskinnipeetavate või vanglaametnikega, siis on sellistel puhkudel päevakorras ka seniste hinnangute vähemal ja suuremal määral ümberhindamine ning sellega seonduvalt ka teatud piirangute kehtestamine kuni julgeolekuolukord ja muud asjakohased hinnangud on ümber vaadatud. Isikut võib hoida vastuvõtuosakonnas kuni 3 kuud , kaebaja on paigutatud vastuvõtuosakonda 15.01.2008-15.04.2008 , so 3 kuud , kuid nii kaebaja kui vastustaja andmete kohaselt viibis kaebaja ühe kuu jooksul kaevatava perioodi ajal Tallinna Vanglas , seega antud juhul on kaebaja vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ühe kuu võrra lühem. Kohus on seisukohal, et kõikidele kinnipeetavatele peab olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi, kuid õigusvastaseks ja kinnipeetavate põhiõigusi rikkuvaks ei saa pidada asjaolu, et ühtesid kinnipeetavaid hoitakse vangla ühes eluhoones ja teisi kinnipeetavaid teises eluhoones. Kohus möönab, et teatud piirangud on kehtestatud vastuvõtuosakonnas, eeskätt piirang saada pikaajalisi kokkusaamisi, kuid antud juhul on A.Dorožko taotlenud pikkajalist kokkusaamist esmakordselt 10.04.2008 ning vastustaja on märkinud, et pikaajaline kokkusaamine toimus 09.05.2008 ema ja naistuttavaga. Samas tuleb märkida, et tulenevalt Vangla sisekorraeeskirja § 45 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalist kokkusaamist üks kord poole aasta jooksul. Seega asjaolu, et kaebaja on saabunud Tartu Vanglasse 15.01.2008 ning talle võimaldati pikkaajaline kokkusaamise 09.05.2008, on vangla võimaldanud kaebajale pikaajalise kokkusaamise enne poole aasta möödumist. Tartu Vangla on märkinud,. et kaebaja on saanud kasutada telefoni Tartu Vangla Kodukord sätestatud korras ning kaebaja on helistanud lisaks graafikujärgsetele päevadele veel 21.01.2008, 15.02.2008 ja 10.03.
- Vastuvõtuosakonna piirangud, mis on seotud kiriku, raamatukogu, sporditegevusega värskes õhus, on vastustaja märkinud, et A. Dorožko ei ole taotlenud kordagi spordisaali või –väljakute kasutamist ning kaebaja ei ole kasutanud ise võimalust viibida tund aega värskes õhus, märkides, et kaebaja on vastuvõtuosakonnas viibides käinud jalutamas ainult ühel korral, so. 16.03.
- Samas on vangla märkinud, et raamatukogu E-hoones käib kinnipeetavate juures kohapeal ning seega on kaebajal võrdsed võimalused saada kasutada kõiki raamatukogus olevaid teavikuid ning kiriku külastamine toimub vanglas koostatud nimekirja alusel ning nimekirja koostab kaplan kinnipeetavate taotluste alusel, kuid A.Dorožko ei ole avaldanud soovi kiriku külastamiseks. 14.03.2008 on esitanud kaebaja taotluse kaplaniga kohtumiseks , mis ka vangla poolt rahuldati. Kaebaja on märkinud, et kaebaja vastuvõtuosakonda paigutamisel ei ole viidud läbi kaebaja suhtes tervisekontrolli ega kaebaja ei ole kohtunud sotsiaaltöötajaga. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebaja paigutati Tartu Vanglasse ümber Murru Vanglast, ei olnud tegemist uue kinnipeetava vastuvõtmisega vanglasse , mistõttu puudus vajadus VangS § 14 lg 3 ja § 16 ja § 59 sätete kohustuslik rakendamine. Tartu Vanglal oli vajadus kontrollida julgeolekuriske, kaebajal oli Muru Vanglas koostatud individuaalne täitmiskava ning Tartu Vanglal oli vajalik kontrollida, kas see vajab täiendamist. VangS § 59 näeb ette sotsiaalhoolekande, kus vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse kinnipeetavat, kuid kinnipeetava paigutamisel ühest vanglast teise, ei ole see kohustuslik. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla ei ole rikkunud kaebaja vastuvõtuosakonda paigutamisel ja seal viibimise ajal ajavahemikul 15.01.2008 kuni 15.04.2008 kaebaja suhtes Põhiseadusest tulenevaid õigusi ega kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
- Kohtukulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks