lg 1 ja 2 kohaldamata jätmine) Asja läbivaatamise kuupäev 10.11.2008, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.D. kaebus haldusasjas 3-08-1755 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 21.11.2008. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebaja seisukohad: A.D. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu, millega on vangla jätnud kaebaja suhtes haldusakti väljaandmisel kohaldamata
Kinnipeetav A.D. suhtes on Tartu Vangla direktor välja andnud käskkirja nr.1-4/989 21.07.2008 „Kinnipeetav A.D. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ , millega on kohaldatud kinnipeetav A.D. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla üldise julgeoleku ohustamise ennetamiseks. Nimetatud käskkirja kohaselt on Tartu Vangla olnud seisukohal, et A. D. suhtes on olnud piisavalt alust arvata, et ta on õhutanud 20.07.2008 süüdimõistetute eluhoone 6. sektsioonis viibivaid kaaskinnipeetavaid protestima 21.07.2008 kehtestatava päevakava muudatuste vastu. Kaebuse kohaselt on A. D.le toodud käskkiri 21.07.2008 tutvumiseks ning kaebaja on leidnud , et oluliselt on piiratud kaebaja õigusi, kuna kaebaja vastuväiteid ei ole ära kuulatud, st. rikutud on kaebaja kaitseõigust ja ärakuulamispõhimõtet tulenevalt
Kaebaja on seisukohal, et vangla direktoril oli piisavalt aega ja võimalusi enne käskkirja väljaandmist küsitleda kaebajat ning analüüsida kaebaja vastuväiteid. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks vangla toiming (tegevusetus), millega on rikutud
Kaebaja põhjendatud huvi alus on preventiivne, st. , et kui tulevikus juhtuks sama situatsioon, ei rikuks vangla kaebaja õigusi. Tartu Vangla seisukohad: Tartu Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et
sätestab menetlusoalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamise nõuded , kuid samas ei ole ükski menetlusõigus piiramatu, millest tulenevalt nähakse ette juhud, millal haldusorgan võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata.
1 kohaselt võib jätta menetlusosalise ärakuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda ja p. 4 kohaselt , kui arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki. Vastustaja on märkinud, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Suuline ärakuulamine võib toimuda selgitavas, informatiivses vestluses ametniku ja menetlusosalise vahel. See ei tähenda, et asutus ei tohi kujundada mingit seisukohta lahendamisel olevas küsimuses enne ärakuulamist. Vangla on märkinud, et peakorrapidaja on teinud kaebaja suhtes otsuse kellaajaliselt julgeolekuabinõude kohaldamiseks ilma tema arvamust ärakuulamata ning järgneval päeval on direktor välja andnud käskkirja A.D. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks kuni asjaolude äralangemiseni. Selle käskkirja andmise hetkel on saanud kaebaja eelnevalt arvamust avaldada, mille on kirjutanud korrapidaja poolt tehtud otsustuse taha. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla peaspetsialist-korrapidaja teinud otsuse nr. 7-61/26 20.07.2008 „Kinnipeetav A.D. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ kohta., millega on kohaldatud Vangistusseaduse (VangS)§ 69 lg 1, 2 p. 1, 4 ja lg 4 alusel alates 20.07.2008 kella 18.00 kinnipeetav A.D. suhtes täiendava julgeolekuabinõuna : - kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; - eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Täiendavad julgeolekuabinõud on kohaldatud kuni järgneva tööpäeva kella 16.00.-ni. Käskkirja kohaselt on piisavalt alust arvata, et kinnipeetav A.D. õhutab vangistushoone 6. sektsioonis viibivaid kaaskinnipeetavaid protestima 21.07.2008 kehtestatava päevakava muudatuste vastu. Seega on peetud kinnipeetav A.D. isikuks, kes on ohtlik vangla julgeolekule ning A.D. edaspidise vangla julgeoleku ohustamise ennetamiseks on vajalik kinnipeetava suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimetatud otsust kaebaja kohtus ei vaidlustanud, mistõttu ei anna kohus ka selle kohta õiguslikku hinnangut. Tartu Vangla direktori käskkirjaga 21.07.2008 nr. 1-4/989 „Kinnipeetav A.D. suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine“ on juhindutud
S § 69 lg 1, lg 2 p.1,3,4, lg 4 ja Justiitsministri määruse 87/06.12.2001 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p. 7 sätetest ja kohaldatud alates 21.07.2008 kinnipeetav A.D. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist , kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaalis) ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist vangla üldise julgeoleku tagamiseks. Nimetatud käskkirja kohaselt on Tartu Vanglal olnud seisukoht, et A. D. suhtes on olnud piisavalt alust arvata, et ta on õhutanud 20.07.2008 süüdimõistetute eluhoone
tulenev nõue- pole antud võimalust menetlusosalise ärakuulamiseks ja vastuväidete esitamiseks, pole antud võimalust end kaitsta. Vaideotsusega 01.09.2008 nr. 11-7/1689 on jäetud vaie rahuldamata. VangS § 69 lg 4 sätestab , et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik. VangS § 69 lg 1 kohaselt võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub Vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 kohaselt on täiendava julgeolekuabinõuna lubatud: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine; 4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 5) ohjeldusmeetmete kasutamine. Antud kaebuses ei ole vaidlust selle üle, et kas julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane või mitte, vaid selle üle, et kaebaja on leidnud, et vangla ei ole kohaldanud tema suhtes Haldusmenetluse seaduse
lg 1 ja lg 2 tulenevaid nõudeid kuna ei ole antud kaebajale võimalust enne haldusakti andmist enda kaitseks seletust anda ning vanglal ei ole olnud võimalik vastuväiteid analüüsida enne haldusakti 1-4/989 väljaandmist.
reguleerib menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist haldusakti andmisel.
lg 1 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ning lõige 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. Antud juhul on Tartu Vangla lähtunud asja menetlemisel
1 ja 4 sätetest. Tartu Vangla on väitnud, et teatud juhtudel tuleb langetada otsus hinnates, kas arvatava ohu realiseerumisel kaasnev kahju on nii suur, et piirata põhiseaduslikku menetlusõigust. Samuti muutub mõttetuks kavandatava meetme eesmärgipärasuse saavutamine kui informeerida isikut kavandatava meetme kohaldamisest, kuna isik võib takistada õige otsuse tegemist haldusmenetluses, nt. hävitada tõendid või mõjutada tunnistajaid. , isiku ärakuulamine võib olla aeganõudev ning kohene otsustus võib olla tarvilik inimese elu, tervise, julgeoleku või muu õigushüve kaitseks. Vangla on lähtunud asjaolust, et kui õiguslikult ja praktiliselt on võimalik, tuleb kaaluda kiireloomulise olukorra lahendamiseks ajutiste meetmete rakendamist, misjärel on võimalik asuda lõplikku otsust sügavamalt vaagima. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et
1 ja p. 4 võimaldab menetlusosalist ära kuulamata haldusmenetlust läbi viia kui avaliku huvide kaitseks tuleb viivitamatult tegutseda ning samuti kui haldusaktist teavitamine menetlusosalisele ei võimalda saavutada teatud eesmärki. Kui tegemist on vangla julgeolekut ohustava tegevusega , siis on vajalik otsustada julgeolekuabinõude küsimus väga kiiresti. Vangla julgeolek on käsitletav avaliku huvina, kuid menetlusosalise ärakuulamine võib olla pikaldane menetlustoiming, antud olukord on nõudnud kiiret ja operatiivset tegutsemist vangla poolt. Seega ei ole teatud juhtudel võimalik kinnipeetavat ära kuulata. Samas on Tartu Vangla oma vastuses märkinud, et direktori poolt käskkirja andmise hetkeks oli kaebaja saanud oma arvamust avaldada, millega tagati tema põhiseaduslik õigus olla ärakuulatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla on lähtunud
lg 3 p.1 ja 4 sätetest, mis on võimaldanud kiireloomulise olukorra lahendamisel haldusmenetlust läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata , mistõttu ei ole vangla rikkunud kaebaja suhtes kaebaja subjektiivseid õigusi, samuti ei ole vangla rikkunud kaebaja suhtes Põhiseaduse § 13 ja § 14 tulenevaid õigusi. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6. Kohtukulud puuduvad. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.