KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1063 Haldusasi Madis Saretoki, Vallo Palvadre,

§ 11lg 4 alusel.

1. Tagastada Madis Saretokile, isikukood xxxxxxxxxx tasutud riigilõiv 80 krooni, Vallo Palvadrele, isikukoodxxxxxxxxxx tasutud riigilõiv 80 krooni, Kaido Metsmale, isikukood xxxxxxxxxxx, tasutud riigilõiv 80 krooni ning Ants Savestile, isikukood xxxxxxxxxxx, tasutud riigilõiv 80 krooni.
2. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (

§ 31lg 3, § 471 lg 1, 2, 3).

1. Viimsi Vallavolikogu
2. aprilli
3. a määrusega nr. 7 kehtestati Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering. Määrusest nähtuvalt kõikidele avalikul väljapanekul kirjalikke märkusi, ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele vastati vastavalt planeerimisseadusega ettenähtud korrale. Üldplaneeringu tulemuste tutvustamiseks korraldati avalik arutelu.
5. mail
6. a pöördusid kaebusega kohtusse Viimsi Vallavolikogu liikmed Madis Saretok, Vallo Palvadre, Kaido Metsma ja Ants Savest ning taotlesid Viimsi Vallavolikogu
7. aprilli
8. a määruse nr. 7 tühistamist. Kaebuse esitaja Madis Saretok vaidlustas haldusakti väitega, et tal puudus võimalus tutvuda planeeringuga selle avalikul väljapanekul ning puudus võimalus diskussiooniks vallaga. Kaebuse kohaselt on üldplaneeringu kehtestamine õigusvastane, kuna haldusorgan on kohustatud tagama reaalse juurdepääsu väljapandud dokumentidele. Ülejäänud kaebajad taotlesid haldusakti tühistamist, kuna leidsid, et puuduvad sisulised põhjendused üldplaneeringu kehtestamise otsuse 1 vastuvõtmiseks. Kaebajate Vallo Palvadre, Kaido Metsma ja Ants Savesti vastuväited on jäetud valla poolt tähelepanuta. Vallo Palvadre seisukohti ei käsitletud määruse p-s 7 vastuväidetena PlanS tähenduses. Määruse p 12 kohaselt ei jäänud Ants Savestiga lahendamata planeeringuvaidlust, kuna valla hinnangul ei ole tegemist vastuväidetega PlanS tähenduses. Määruse p-s 6 on märgitud, et Kaido Metsma kirjas esitatud märkusega on arvestatud, mistõttu ei jäänud lahendamata planeeringuvaidlust. Määrusest ei nähtu, millistel motiividel on jäetud A. Savesti ja V. Palvadre poolt esitatud vastuväited analüüsimata, samuti ei selgu, mil viisil on K. Metsma vastuväitega arvestatud. PlanS § 20 lg 2 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel anda seisukoht planeeringu vastuväidete kohta. Planeeringu avaliku väljapaneku aja jooksul esitatud vastuväited ja ettepanekud tuleb panna avalikule arutelule sõltumata sellest, kas kohaliku omavalitsuse seisukoht ühe või teise ettepaneku rahuldamiseks on aktsepteeriv või mitte. Vald on nimetatud põhimõtteid üldplaneeringu menetlemisel rikkunud. Ühtlasi taotlesid kaebajad kohtult esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamist.
9. Kohus küsis vastustaja seisukohta kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse suhtes. Vastustaja edastas kohtule üldplaneeringu kehtestamist puudutavad materjalid, millelt nähtub, et kaebajad Viimsi Vallavolikogu liikmetena kehtestamise otsuse hääletamisel ei osalenud. Vastustaja asus seisukohale, et mis puutub Madis Saretoki pretensiooni, et tal puudus 25.04.
10. a volikogu istungi ajal võimalus tutvuda üldplaneeringuga selle avalikul väljapanekul, siis jättes kõrvale asjassepuutumatu väite, et volikogu istungi ajal ei peaks volikogu liikmed tegelema päevakorraväliste küsimustega, on kaebuse lisaks olevast Harju maavanema kirjast, vastusest Madis Saretokile ja volikogu määrusest tulenevalt M. Saretokile selgitatud seda juhtumit ja pakutud võimalust materjalidega täiendavalt tutvuda. Paraku ei pidanud ta seda vajalikuks. Teistele kaebajate vastuväidetele on kirjadega vastatud, millest nähtub, et kaebajate vastuväited on ümber lükatud või neile on antud asjakohane selgitus. Vastustaja on ühtlasi vastuses kohtule seisukohale, et põhimõtteliselt ei saa õigeks pidada praktikat, kus kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, selle asemel, et lahendada probleeme volikogu liikmele antud õiguste ja volituste piires, üritavad seda teha kohtu kaudu. Kaebuse tagastamine 4.

§ 11

lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 3

lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kohus on seisukohal, et suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel teabe (sh planeeringumaterjalide tutvumiseks) taotlemisel ja selle mittevõimaldamisel ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhetega. Sellisele seisukohale on

1. novembri
2. a kohtuotsuses haldusasjas nr. 3-3-1-55-04 asunud ka Riigikohus. Riigikohus asus seisukohale, et sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik kasutada haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse (kohtuotsuse p. 14) ning lõpetas selle põhjendusega haldusasjas menetluse. Arvestades asjaolu, et Madis Saretok on Viimsi Vallavolikogu liige ning kaebusest nähtuvalt on ta Viimsi Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringu vaidlustanud vaid põhjusel, et vallavolikogu ei taganud talle võimalust planeeringumaterjalidega tutvumiseks, tuleb kaebus selle esitajale

§ 11lg 4 alusel tagastada. 2 5. Plan

S § 26 lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesoleval juhul on kaebajad Vallo Paldvere, Kaido Metsma ja Ants Savest vaidlustanud Viimsi Vallavolikogu, mille liikmeteks kaebajad on, üldplaneeringu kehtestamise määruse põhjusel, et määrus on välja antud seadusevastase haldusmenetluse tulemusena – puuduvad sisulised põhjendused üldplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmiseks ning kaebajate vastuväited planeeringule on jäetud tähelepanuta.

1. Kohus on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse kollegiaalse organi – kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel puudub õigus vaidlustada halduskohtus üldplaneeringu kehtestamise otsust, mis teda isiklikult otseselt ei puuduta ning mille hääletamiselt ta end KOKS § 17 lg 5 alusel taandanud ei ole. Taanduseks ei saa lugeda volikogu liikme kohustuste mittetäitmist ehk istungilt puudumist. Vallavolikogu liikme erimeelsused kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kohase täitmise üle tuleb lahendada KOKS-is sätestatud alustel. PlanS § 18 lg 1 kohaselt teeb kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku. Samuti teatab kohalik omavalitsus ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete esitamise kohta ning korraldab ülaplaneeringu tulemuste avaliku arutelu. PlanS § 24 lg 3 kohaselt kehtestab maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud üldplaneeringu kohalik omavalitsus. Kuigi PlanS § 26 lg 1 võimaldab planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada igal isikul ka üldhuvi alusel, ei saa pidada seaduse mõttega kooskõlas olevaks olukorda, kus planeeringu kehtestamise otsust võimaldatakse kohtus üldhuvi alusel vaidlustada ka planeeringu kehtestaja koosseisus oleval isikul.
2. Kaebusest, vastustaja vastusest kohtule ning kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad ise ühegi üldplaneeringuga hõlmatud kinnistu omanikud, vaid on esitanud planeeringule vastuväiteid vallaelanike ehk avalikes huvides. Seega on kaebajad tegutsenud KOKS §-st 17 lähtuvalt. KOKS § 17 lg 2 kohaselt juhindub volikogu liige seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Eeltoodud huvisid saab volikogu liige kaitsta hääletamise teel volikogu pädevuses olevate küsimuste otsustamisel. KOKS § 16 lg 1 kohaselt valitakse volikogu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks. Seega määravad valimised erinevate huvigruppide esindatuse volikogus. Sellisest esindatusest tulenevaid, volikogu teatud liikmete huvidele mittevastavate otsuste ümbervaatamisega sekkuks kohus kohaliku omavalitsuse kui valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigusesse, võimesse ja kohustusse seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu vastavalt valimistulemustega determineeritud huvigruppide esindatusele. 8.

ei võimalda isikute esindatust üheaegselt nii kaebaja kui ka vastustaja poolel. Vallo Palvadre, Kaido Metsma ja Ants Savest esinevad käesoleval juhul kohtus kaebajatena. Samas on nad kohtus formaalselt esindatud ka vastustaja - Viimsi Vallavolikogu poolel. Kuigi kaebajad vaidlustatud määruse hääletamisest osa ei võtnud, ei nähtu, et nad oleksid end hääletamisest seoses erahuvidega taandanud. Seega saab käesolevat vaidlust pidada haldusorgani sisesuhetest tekkinud vaidluseks, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vastavalt Viimsi valla põhimääruse § 27 lõike 1 punktile 1 saab volikogu liige, kes leiab, et tema õigust asja otsustamisel on rikutud, algatada volikogu ees vaidlusaluse otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse menetluse. KOKS § 46 lg 1 sätestab umbusalduse algatamise võimaluse volikogu esimehele. Seega on kaebajatel Viimsi 3 Vallavolikogu liikmetena võimalik kohase haldusmenetlusega tagada volikogu tööd reguleerivate normide õige rakendamine. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus ka Vallo Palvadre, Kaido Metsma ja Ants Savesti kaebused

§ 11lg 4 alusel.

Tiina Pappel Kohtunik 4