7) I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu 26.04.2006.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-06-4107 mõisteti kostjad süüdi kuriteo toimepanemises. Kuriteo tagajärjel suri V L . N L esitas Virumaa Pensioniametile hüvitise taotluse lähtuvalt ohvriabi seadusest (edaspidi OAS). Virumaa Pensioniameti direktori 10.01.2006.a. otsusega nr. 1 hüvitati kuriteoga tekitatud kahju summas 3 300 krooni. OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama paragrahvi lg. 2 alusel on riigi esindajaks regressinõudeasjades sotsiaalminister edasivolitamisõigusega. Volitused on antud pensioniameti direktorile. Hageja palub riigile regressi korras tagastatava hüvitise kostjatelt välja mõista summas 3 300 krooni ja summa üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 10220027689012 või 221020595183, mõlemal juhul viitenumbriga 1200003194. Hagi on esitatud OAS § 31 lg. 1 alusel. Kohus 22.09.2008.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali kostjate elukoha järgi ning kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja V M kohtule 13.10.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega, peab võimalikuks asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kostja K S kohtule 14.10.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses teatab, et on 06.10.2008.a. tasunud 1 650 krooni ja palub tema suhtes nõue lõpetada. Kohus saatis kostjate vastused hagejale arvamuse esitamiseks. 31.10.2008.a. kohtule saabunud arvamuses hageja teatab, et kostja K S on 06.10.2008.a. tasunud 1 650 krooni ja hageja loobub hagist tema vastu. Kostja V M käis Virumaa Pensioniametis ning avaldas soovi maksta 1 650 krooni, kuid pole seda summat siiski tasunud. Hageja palub V M ’lt hüvitis summas 1 650 krooni välja mõista. Kohus 04.11.2008.a. saatis hageja arvamuse kostjale teadmiseks ja palus summa tasuda 10-ne päeva jooksul. Kostja teatas, et on nõus 1 650 krooni tasumisega, kuid ei jõua seda teha antud 10-ne päeva jooksul. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.
sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostjad mõlemad on hagi õigeks võtnud sellega, et kostja K.S on osaliselt nõude hüvitanud ja kostja V.M on hagiga nõustumisest teatanud kirjalikult nii terve summa kui ka poole sellest osas. Järelikult tuleb hagi rahuldada osaliselt ja ühe kostja suhtes. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.
1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas OAS § 31 sätteid ning juhindus
1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 23. detsembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.