Obsah (10)

§ 630§ 631§ 444§ 440§ 367§ 468§ 173§ 175§ 162§ 174

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-58436 OÜ Ramsi VK vers

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. OÜ Ramsi VK hagis Anu Roosimägi vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks: 1.1 rahuldada hagi võla nõudes ja välja mõista Anu Roosimägilt OÜ Ramsi VK kasuks
2. augusti 2008 seisuga 13 539 (kolmteist tuhat viissada kolmkümmend üheksa) krooni 33 senti, millest põhivõlgnevus 13 239 krooni 20 senti; 1.2 rahuldada hagi viivitusintressi nõudes ja välja mõista Anu Roosimägilt OÜ Ramsi VK kasuks alates
3. september 2008 viivitusintress protsendimääraga 0,5% päevas tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni, arvestusega, et kogu viivitusintress ei ületaks väljamõistetud põhivõlga 13 239.20 krooni. Muud otsustused
4. Seoses menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda, ja välja mõista Anu Roosimägilt 2 770 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend) krooni menetluskulu OÜ Ramsi VK kasuks 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises
5. Selgitada: 3.1

§ 630

kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2

§ 631

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõuded Hageja ja kostja vahel
2. juulil 2005 Haldamise ja kommunaalteenuste lepingu kohaselt on kostjale osutatud kommunaalteenuseid ja on kostja võlgnevus hagejale kokku 13239,20 krooni ja
3. augusti 2008 seisuga viivis 300,13 krooni, kokku 13 539,33 krooni. Tasumata põhivõlgnevuselt on hageja taotlenud kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni viivis 0,5% päeva väljamõistmist.
4. Menetluse käik Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud.
5. Kohtu põhjendused 3.
6. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus

§ 444

lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 440

lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440lg 1).

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. 3.2. Õiguslik põhjendus Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 alusel, milles on sätestatud, et kui võlgnik rikub rahalist kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivitusintressi määraks 0,5% päevas.

§ 367

(Viivisenõuded kõrvalnõudena) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõude rahuldamise aluseks on

§ 367ja VÕS § 113 lg 1.

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

3.3. Menetluskulude jaotus Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 3).

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 1 000 krooni ja hageja esindaja kulu 1 770 krooni. Hageja esindaja kulu seisneb advokaadi osutatud õigusabis hagiavalduse koostamises ja hagimaterjalide ettevalmistamises. Hageja on taotlenud hagis kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist.. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (

§ 175

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

2

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kohus peab kohus võimalikuks arvestades

§-des 173 ja 174 sätestatut ning hageja hagis esitatud taotlust menetluskuludes, välja mõista õigeksvõtu otsusega kostjalt hageja kasuks menetluskulud. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja kulud (

§ 175

) vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja keerukuse astmele ja lepingulise esindaja professionaalsetele teadmistele. Arvestades asja hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 2 770 krooni. Toomas Lillsaar Kohtunik 3