jõustumisel 01.01.1996 (tl 5). 19.02.2008 esitas kaebuses osas arvamuse Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet (tl 89-90). 21.02.2008 esitas Pärnu Linnavalitsus oma seisukoha esitatud kaebuse osas (tl 91-92). 1 3-08-147 31.03.2008 määrusega on otsustatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 98-99). 30.04.2008 määrusega on kaebuses algselt esitatud nõuded eraldatud iseseisvaks menetluseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja väidetel võeti ta alates 13.03.1992 tööle Pärnu Linnavalitsuse munitsipaalettevõttesse Pärnu Turismiarendus välispassisektori juhataja ametikohale. Munitsipaalettevõte kõrgemal seisvaks organiks oli Pärnu Linnavalitsus ning ettevõte lähtus oma tegevuses kohaliku omavalitsuse huvidest ning kindlustati linna poolt määratud funktsioonide täitmiseks vajalike vahenditega linna eelarvest. Ettevõtet juhtis Pärnu Linnavalitsuse poolt kinnitatud 3 liikmeline juhatus, juhatuse koosolekute vahelise ajal juhits munitsipaalettevõtte tööd linnavalitsuse poolt ametisse määratud dierektor. 11.12.1993 sõlmis kaebaja Pärnu Turimisarenduse direktoriga töölepingu ning ta võeti tööle projektijuhi ametikohale. Pärnu Turismiarenduse tegevus lõpetati alates 01.03.1997. Turismiarenduse töö korraldamise ülesanded pandi Pärnu Linnavalitsuse arenguametile. Pärnu Turismiarenduse direktor lõpetas kaebajaga 28.02.1997 käskkirja nr 6 alusel töölepingu ja Pärnu linnavalitsuse arenguameti juhataja 01.03.1997 käskkirjaga nr 9 nimetati kaebaja alates 01.03.1997 teenistusse Pärnu Linnavalitsuse arenguameti I-punkti konsultandi ametikohale. Kaebaja tööülesanded ei muutunud. 2002, 2005, 2006 pöördus endine Pärnu Geodeesiafondi juhataja avaldustega Pärnu Linnavalitsuse poole taotledes tunnistada Pärnu Geodeesiafondi töötajate töötamine avalikuks teenistuseks. Pärnu Linnavalitsus isiku taotlusi ei rahuldanud. Kuna kaebaja oli teadlik nii viidatud pöördumisest kui ka sellele antud vastustse, siis ta ise linnavalitsuse poole ei pöördunud.
jõustumise ajal töötas kaebaja Pärnu Linnavalitsuse munitsipaalettevõtte Pärnu Turismiarendus projektijuhi ametikohal. Kaebaja hinnangul tuleb Pärnu Turismiarendust käsitleda linnavalitsuse struktuurüksusena, sest oma töös täideti otseselt linna ülesandeid ning kogu ettevõtte finantseerimine toimus linna eelarvest. Kaebaja hinnangul oli ta
jõustumisel kohaliku omavalitsuse ametiasutusele allunud ettevõttes sisuliselt ja faktiliselt avalikus teenistuses. Munitsipaalettevõtte üleanneteks ja tegevusvaldkonnaks ei olnud teenidamine ega tootmine, vaid Pärnu linnas turismialse töö korraldamine. Kaebaja hinnangul täitis ta oma töös selliseid üleandeid, mida oli võimalik käsitleda üksnes avaliku võimu teostamisena. Pärnu Turismiarenduse tegevus toimus põhikirja järgselt Pärnu Linnavalitsuse ametiasutusena. Asjaolu, et temaga sõlmitud töölepingust tulenevat töösuhet ei vormistatud ümber avalikõiguslikuks teenistusuhteks, ei võta kaebajalt õigust avaliku teenistuse teenistustaaźile ega õigust saada tulevikus riikliku pensioni
sätete alusel. Vastustaja tunnistab esitatud kaebust. Vastustaja selgituste kohaselt nimetati kaebaja Pärnu Linnavalitsuse arenguameti I punkti konsultandi ametikohale alates 01.03.1997 ning sellest ajast hakati talle ka arvestama avaliku teenistuse staaźi.
Nimetatud loetelus munitsipaalettevõtet turismiarenduse osas ei ole. VV 02.01.1996 määruses avaliku võimu ülesandeid täitva organisatsioonina ei ole toodud geodeesiafonde. Eeltoodud põhjuste tõttu jäi kaebaja suhtes
rakendussätetest tulenev ametnikuks vormistamise kohustus tegemata. Vastustaja võtab õigeks, et vastustaja toimingute tulemusel jäi kaebaja ilma avaliku teenistuse staaźist töötamisel munitsipaalettevõttes. Pärnu Linnavalitsus on pöördunud analoogsete küsimuste lahendamiseks nii Riigikantselei kui ka Sotsiaalministeeriumi poole, kust saadud vastuste kohaselt ei olnud munitsipaalettevõte ametiasutuseks
Vastustaja väidetel ei vaidlusta ta kohtu tõlgendust kui kohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamisel saab asuda seisukohale, et
lg 1, lg 3 ning nende alusel antud määruse 2 3-08-147 tõlgendamisel ei ole õigusaktidest toodud loetelu ammendav ning avaliku teenistuse staaźi määramise alused on laiemad. Kolmanda isiku selgituste kohaselt lisatakse
järgi varasem tööstsaaź riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes teenistustaaźile vaid isikutel, kes
-i jõustumisel olid teenistuses. Kolmandal isikul ei ole vastuväited avalik-õigusliku suhte olemasolu tuvastamise kohta kaebaja ja Pärnu Linnavalitsuse vahel
-i jõustumise hetkel 01.01.1996. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja on esitanud kohtule nõude tuvastada avalik-õiguslik suhe 01.01.1996 kaebaja ja Pärnu Linnavalitsuse vahel seoses kaebaja töötamisega avalikus teenistuses Pärnu Linnavalitsusele kuulunud munitsipaalettevõttes. Lähtudes HKMS § 6 lg 3 p 3 on avalik-õiguslik suhte tuvastamine halduskohtupädevuses. Kooskõlas HKMS § 9 lg 6 võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemiseks esitada tähtajatult. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja hinnangul töötas ta kaebuses märgitud ajavahemikul avalikus teenistuse kohalikus omavalitsuses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (redaktsioon 01.09.1995-08.06.1996) § 54 lg 1 kohaselt reguleerib omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes avalikku teenistust käsitlev seadus ja käesolev seadus. 01.01.1996 jõustunud avaliku teenistuse seadus § 2 lg 1 sätestas, et ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Kooskõlas
lg 1 on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
lg 2 teise lause kohaselt on kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik teenistusvahekorras mitte kohaliku omavalitsuse ametiasutusega, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse kui tervikuga. Kooskõlas
lg 1 arvutatakse isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg.
Käsitletud paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitati „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka.“ Antud loetelus puudub munitsipaalettevõte turismiarenduse osas. Määruses on märkus, mille kohaselt ametiasutuseks ei loeta kaubandusvalitsusi, varustusvalitsusi, teenindusvalitsusi, elamutevalitsusi ja teisi analoogilisi asutusi, kelle peamiseks ülesandeks oli teenindamine ja tootmine. 27.01.2001 jõustunud muudatusega täiendati
lg 3, mille kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja 3 3-08-147 käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Lähtudes
lg 2 ja lg 3 arvestatakse § 182 lg 1 nimetatud ametiasutustes või ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes või organisatsioonides töötamise aega teenistus staaźi hulka üksnes juhul, kui need ametiasutused või vastavad ametikohad on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses. Kui eeldada, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 kinnitatud ametiasutuste loetelu ei ole ammendav, tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas munitsipaalettevõtet Pärnu Turismiarendus saab lugeda ametiasutuseks. Pärnu Linnavalitsuse 28.02.1992 määrusega nr 59 anti ENSV Valitsuse 18.01.1990 määruse nr 12 asutamisluba ja moodustati munitsipaalettevõte Pärnu Turismiarendus (tl 14). Vabariigi Valitsuse 18.01.1990 määrusega nr 12 kinnitati "Eesti NSV ettevõtete registreerimise ja tegutsemislubade väljaandmise ajutine juhend“, mis kehtis määruse p 2 kohaselt kõigi Eesti NSV ettevõtteseaduse alusel pärast 01.01.1990 asutatavate ettevõtete kohta ning oli vastuvõetud Eesti NSV ettevõtteseaduse ellurakendamiseks. Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 lg 1 kohaselt oli ettevõte ettevõtlusega tegelev majandusüksus, mis on seadustes ettenähtud korras tunnistatud juriidiliseks isikuks. Põhikirja p 1.7 kohaselt oli Pärnu Turismiarendus iseseisval bilansil olev juriidiline isik ja tal on oma nimetusega pitsat, nurgatempel ning majandusliku tegevuse korraldamiseks vajalikud pangaarved (tl 16). Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 2 paragrahvi lg 2 kohaselt loeti ettevõtluseks igasugune majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise või teenuste osutamisega. Geodeesiafondi põhikirja p 3.5 kohaselt tegutseb munitsipaalettevõte põhikirja märgitud valdkondades lepingulise alusel ja isetasuvuse põhimõttel ning on kasumit taotlev ettevõte. Põhikirja p 3.6 alusel on teenib ettevõte kasumit ja majandustegevuse eesmärgiks tulu saamine ka tema juurde moodustatud allüksustelt (tl 19). Kooskõlas ettevõtteseaduse § 4 lg 1 oli üheks ettevõtte liigiks munitsipaalettevõte ning lähtudes ettevõtteseaduse § 18 lg 1 reguleeriti ettevõtte suhted riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitega seaduste ja lepingutega. Riigi või kohaliku omavalitsusüksuse ainuomanduses oleva ettevõtte tegevust reguleeriti ka kõrgemalseisva organi korraldustega. Ettevõtte suhted riigija kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega reguleeriti kooskõlas viidatud paragrahvi lg 2 Eesti Vabariigi maksuseadusega. Lähtudes käsitletud paragrahvi lg 4 ja lg 5 reguleeritakse ettevõtte suhted riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusi esitavate organitega lepingutega ning teiste ettevõtete ja kodanikega seaduste ja lepingutega. Pärnu Turismiarenduse põhikirja 3 ptk kohaselt oli ettevõte oma majandusliku tegevuse arendamisel ja korraldamisel iseseisev ning lähtudes põhikirja p 2.7 sõlmis lepingud Pärnu Turismiarenduse nimel selle direktor (tl 17, 18-19). Ettevõtteseaduse §-s 19 oli sätestatud ettevõtte juhtimise korraldamine. Paragrahvi lg 1 kohaselt määrati ettevõtte juhtorganite moodustamise kord ja kompetents ning juhtimise korraldus kindlaks ettevõtte põhikirjas. Munitsipaalettevõtte moodustati Pärnu Linnavalitsuse poolt. Ettevõtte kõrgemal seisvaks organiks oli Pärnu Linnavalitsus, kelle pädevuses oli põhikirja p 2.2 alusel ettevõtte juhatuse valimine ja kinnitamine. Põhikirja p 1.7 kohaselt oli ettevõte iseseisval bilansil olev juriidiline isik (tl 14), mida juhtis põhikirja p 2.6 kohaselt direktor, kes lähtudes põhikirja p 2.7 tegutses ettevõtte nimel ja huvides ilma volitusteta (tl 17). Ettevõtteseaduse § 20 lg 1, lg 2 kohaselt toimus töötamine ettevõttes kas töölepingu või liikmelisuse alusel ning töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid ettevõtte ja töötaja vahel reguleeriti Eesti Vabariigi tööseadusandlusega. Ettevõtte majandustegevuse põhimõtted olid sätestatud seaduse § 21, mille kohaselt rajanes ettevõtte majandustegevus isemajandamisel ning ettevõte realiseeris oma toodangut ja vara ning osutas teenuseid omal äranägemisel, Toodangu ja teenuste hinna määras kas ettevõte ise või kokkuleppel teise poolega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 4 3-08-147 Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest töötas kaebaja iseseisva majandustegevusega munitsipaalettevõttes ning ei olnud Pärnu Linnavalitsuse teenistuses. Lähtudes EV ettevõtteseaduse sätetest ja munitsipaalettevõtte Pärnu Turismiarendus põhimäärusest polnud munitsipaalettevõtte põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine, vaid majandustegevus põhikirjas märgitud ülesannete täimiseks ning seetõttu ei saa munitsipaalettevõtet Pärnu Turismiarendus käsitleda linnavalitsuse struktuurüksusena. Seega ei olnud munitsipaalettevõte Pärnu Turismiarendus asutus, kelle ülesandeks oli avaliku võimu teostamine ning tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei saa kaebaja töötamist munitsipaalettevõttes lugeda teenistuseks kohalikus omavalitsusüksuses. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta kohtukulud kaebaja kanda. Annika Vendik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.