Obsah (9)

§ 116§ 131§ 135§ 134§ 115§ 84§ 48§ 130§ 114

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2633 Haldusasi M-L.P kaebus Murru Vangl

§ 116lg 1) alates 01.12.2007.

4. Mõista Murru Vanglalt M-L.P (isikukood 37712015719) kasuks välja koondamishüvitis (

§ 131

lg 1 p 4) ühe aasta ametipalga ulatuses summas 216 000 (kakssada kuusteist tuhat) krooni. Vastavalt HKMS § 99 lg 1 p 1 kuulub otsus kahe kuupalga väljamõistmise osas viivitamatule täitmisele. 5. Mõista Murru Vanglalt M-L.P kasuks ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest

§ 135

lõike 2 alusel välja hüvitis kuue kuu ametipalga ulatuses summas 108 000 (ükssada kaheksa tuhat) krooni. 6. Mõista Murru Vanglalt M-L.P kasuks

§ 134

lõike 2 alusel välja hüvitis tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu ametipalga ulatuses summas 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni.

1. Mõista Murru Vanglalt M-L.P kasuks välja menetluskulud summas 1000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu 1 kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
2. M-L.P on esitanud taotluse Murru Vangla direktori 30.11.2007 käskkirja nr 1239-P (tlk 13) ja 03.01.2008 käskkirja nr 2-l-d (tlk 29-30) tühistamise nõuetes. Kaebuse esitaja taotleb lisaks talle koondamishüvitisena ühe aasta ametipalga, ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest kuue kuu ametipalga ja lõpparvega viivitamise eest 01.12.2007-03.01.2008 perioodil hüvitise väljamaksmist, samuti kantud menetluskulude hüvitamist vastustaja poolt.
3. M.-L.P asus Ämari Vangla teenistusse 19.11.
5. jaanuarist oli ta Ämari Vangla julgeolekuosakonna juhataja. Justiitsministri 04.06.2007 käskkirjaga nr 117 liideti 01.12.2007 Ämari Vangla Murru Vanglaga. Justiitsministri 28.09.2007 määruse nr 39 §-ga 2 tunnistati kehtetuks justiitsministri 14.04.2006 määrus nr 6 „Ämari Vangla teenistujate koosseis“. 24.10.2007 sai kaebuse esitaja kätte vastustaja 23.10.2007 teate (kiri nr. 2-4/5090, tlk 7) teenistusest vabastamisest koondamise tõttu

§ 116lõike 1 alusel alates 01.12.2007.

Ehkki teates puudus viide muu töö pakkumise kohta, oli kaebuse esitaja teenistussuhte lõpetamisega nõus ja ei soovinudki muul ametikohal jätkata.

1. 01.11.2007 tutvustati kaebuse esitajale Murru Vangla teatist (kiri 2-17/185, tlk 8) tema üleviimise kohta Murru Vangla vangistusosakonna peaspetsialistiks alates 01.12.
2. Ühtlasi loeti õigustühiseks Ämari Vangla 23.10.2007 teatis 2-4/
3. 09.11.2007 kirjaga 2-17/197 (tlk 9) tegi Murru Vangla kaebuse esitajale ettepaneku tema nimetamiseks alates 01.12.2007 julgeolekuosakonna peaspetsialistiks vanglaametnikuna. Kaebuse esitaja pakkumisega nõus ei olnud, mida kinnitas teatel oma allkirjaga.
4. 15.11.2007 kirjaga nr 2-4/5279 (tlk 10) edastas Ämari Vangla kaebuse esitajale järjekordse teate, milles loeti õigustühiseks Ämari Vangla direktori 23.10.2007 teade koondamise kohta; ühtlasi teatati teenistussuhte jätkumisest 01.12.2007 Murru Vangla vangistusosakonna peaspetsialisti ametikohal.
5. Ehkki juba eelnevatele kirjadele oli kaebuse esitaja vastanud suuliselt või allkirja andmisega oma keeldumisest teenistuse jätkumisel, esitas ta 23.11.2007 vastustajale kirjaliku avalduse (tlk 11), milles kinnitas veelkordselt oma nõustumist teenistussuhte lõpetamisega ja mittenõustumist teenistussuhet jätkata.
6. 26.11.2007 anti välja Murru Vangla direktori käskkiri nr 1207-P „Vanglaametnik M-L.P teenistuse jätkamine Murru Vangla koosseisus“ (tlk 12). 30.11.2007 käskkirjaga nr 1239-P „Vanglaametnik M-L.P üleviimine“(tlk 13) tühistati 26.11.2007 käskkiri, kuid sätestati kaebuse esitaja teenistussuhte jätkamine Murru Vanglas, tema palk ja staaž vanglaametnikuna ning kogustaaž avalikus teenistuses.
7. Vastavalt Ämari Vangla 23.10.2007 teatisele ja oma mittenõustumisele teenistussuhet jätkata ei täida kaebuse esitaja alates 01.12.2007 teenistusülesandeid.
8. Kaebuse esitaja leiab, et Murru Vangla direktori 30.11.2007 käskkiri nr 1239-P tema üleviimise kohta Murru Vangla vangistusosakonna peaspetsialisti ametikohale on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 3 tulenevalt tühine algusest peale. Kuivõrd Murru ja Ämari Vanglate ühinemine pidi toimuma 01.12.2007, ei olnud 30.11.2007 Murru Vangla direktoril volitusi kaebuse esitaja kui Ämari Vangla teenistuja osas otsustusi vastu võtta. Olukorras, kus kaebuse esitajale oli ette teatatud tema teenistusest 2 vabastamisest koondamise tõttu ning kus ta ei olnud andnud avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 130 lõike 3 kohast nõusolekut teenistuse jätkamiseks, ei saanud vastustaja teda ühepoolselt,

§ 115lõikele 2 ja vangistusseaduse (edaspidi Vang

S) §-le 128 viidates teisele ametikohale üle viia.

1. Kaebuse esitaja ei nõustu ka vastustaja viitega nimetatud käskkirjas. HMS § 59 lubab küll parandada kirjavea või muu ilmse ebatäpsuse, aga ilmselgelt ei saa kirjaveaks ega ilmseks ebatäpsuseks pidada Ämari Vangla direktori 23.10.2007 teadet kaebuse esitaja teenistusest vabastamise kohta koondamise tõttu. Nimetatud käskkirjast tulenevalt ei olnud kaebuse esitajal kohustust teenistust jätkata.
2. Murru Vangla direktori 03.01.2008 käskkirjast nr 2-l-d nähtub, et kaebuse esitajale on määratud distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest. Kaebuse esitajat süüdistatakse selles, et ta on jätnud teenistuskohustused süüliselt täitmata ning on lahkunud teenistusest omavoliliselt

§ 84punkti 1 tähenduses.

Kaebuse esitaja ei nõustu talle määratud distsiplinaarkaristusega, kuna puudus distsiplinaarsüüteo koosseis. Kaebuse esitaja vabastati teenistusest

§ 84

lõikes 1 sätestatud süüteo eest, milleks on teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. M.-L.P on seisukohal, et tal ei saanud Murru Vangla direktori 30.11.2007 seadusvastase käskkirja nr 1239-P alusel tekkida kohustust (st teenistussuhet ja teenistusülesandeid), mille täitmata jätmisega saanuks kaasneda distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Kaebuse esitaja teenistussuhe on lõppenud alates 01.12.2007 seoses tema koondamisega. Teenistussuhte ühepoolne loomine ei ole võimalik. Järelikult puudus distsiplinaarkaristuse määramise eelduseks olev teokoosseis: kaebuse esitajal puudus 03.12.2007 kehtiv teenistussuhe ehk puudusid teenistuskohustused, mida kaebuse esitaja oleks pidanud täitma või millest tulenevalt oleks kaebuse esitaja saanud omavoliliselt teenistusest lahkuda. Murru Vangla direktor on eiranud nii põhiseaduse §-s 29 kui ka

130 lõikes 3 ja

§-s 47 sätestatud põhimõtteid ning on kaebuse esitaja nõutava koondamise asemel ilma tema nõusolekuta viinud üle teisele ametikohale. 11.

§ 135

lõige 1 sätestab, et ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kaebuse esitaja taotleb ebaseaduslikult määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist ning teenistusest vabastamise aluse muutmist. Samuti soovib kaebuse esitaja seoses teenistusse ennistamisest loobumisega kuue kuu ametipalga suurust hüvitist. 12.

§ 134

lõige 1 kohustab ametiasutust andma ametnikule tööraamatu ja maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval. Kaebuse esitaja ei saanud kätte tööraamatut ega makstud talle lõpparvet välja ei 30.11.2007, kui tema teenistussuhe pidanuks lõpetatama

§ 116

alusel, ega ka 03.01.2008 kui anti välja seadusevastane käskkiri tema distsiplinaarkorras teenistusest vabastamise kohta alates 04.12.2007. Kaebuse esitajale maksti lõpparvena kasutamata puhkuse hüvitis välja alles 25.01.2008 (tl 31).

§ 134

lõike 4 järgi lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Eelnevast tulenevalt taotleb kaebuse esitaja talle lõpparve maksmisega viivitamise eest 1 kuu ametipalga väljamõistmist perioodi eest 01.12.2007 kuni 03.01.

1. VASTUSTAJA SEISUKOHT 3
2. Murru Vangla ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu ning palub see jätta rahuldamata.
3. Justiitsministri 04.06.2007 käskkirja nr 117 punkti 2 kohaselt liideti Ämari Vangla Murru Vanglaga alates 01.12.2007.

§115

lõikest 2 lähtudes ei ole asutuse reorganiseerimine, sealhulgas liitmine, ametniku vabastamise aluseks. 15. Vanglaametniku üleviimisel teisele ametikohale kehtib erinevalt

-is sätestatust erinorm. VangS § 128 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt otsustab vanglaametniku üleviimise tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Kui vanglaametniku üleviimisega kaasneb tema ametisse nimetamise õigust omavate isikute vahetumine, nimetatakse vanglaametnik ametisse senisele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kirjalikul nõusolekul. Selline erinevus vanglateenistuja puhul on põhjendatud lähtudes vanglateenistuse eripärast. Samuti on vanglateenistujal erinevad teenistuslikud garantiid. Kaebuse esitaja üleviimise otsustamise õigus lähtudes VangS § 128 lõikest 5 oli Murru Vangla direktoril, kuna muutus kaebuse esitaja ametisse nimetamise õigust omav isik. Seega oli Murru Vangla direktoril õigus välja anda 30.11.2007 käskkiri nr 1239-p. Ämari Vangla direktori sisuline nõusolek kaebuse esitaja üleviimiseks on antud 15.11.2007 teates nr 2-4/ 5279. 16. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-14-07 leidnud, et ametiasutuse juhil lasub kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine. Selleks peavad tal olema ka võimalused muudatuste tegemiseks teenistuse ümberkorraldamisel. Teenistuse ümberkorraldamisel on ametiasutusel õigus teha ametnike ümberpaigutusi. Vanglaametnike üleviimisel teisele ametikohale ei kohaldata

-i §-i 47, vaid VangS § 128 lõige 1 punkti 2, millest tulenevalt vanglaametniku üleviimine sama ametiastme piires on lubatav ametniku nõusolekuta. Võttes arvesse kaebuse esitaja varasemat teenistust ja korrektsiooni erialast haridust (tlk 52) ning meeskonnatöö koolitust (tlk 53) ei ole Murru Vanglal alust kahelda, et kaebuse esitaja on võimeline täitma teenistusülesandeid vangistusosakonna peaspetsialisti ametikohal. Käesoleval juhul otsustas kaebuse esitaja üleviimise teisele ametikohale Murru Vangla direktor. Määrav ei ole kaebuse esitajale edastatud 23.10.2007 koondamisteade, kuna koondamine on õigustatud juhtumitel, mil teenistuse ümberkorraldamisel ei ole teenistuse jätkumine enam võimalik. Käesoleval juhul oli kaebuse esitaja teenistussuhte jätkumine vajalik ning VangS § 128 alusel oli kaebuse esitaja üleviimine õiguspärane. Kaebuse esitaja üleviimist ei saa käsitleda põhiseaduse § 29 rikkumisena, kuna kaebuse esitaja on asunud vanglateenistusse omal soovil ja nõusolekuta üleviimine sama ametiastme piires ei ole samastatav ametisse nimetamisega kaebuse esitaja tahte vastaselt. 17. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et Murru Vangla direktori 03.01.2008 käskkirjaga nr 2-l-d määratud karistus on seadusevastane, kuna puudus seaduses sätestatud distsiplinaarsüüteo koosseis. Teenistussuhte lõpetamist ei saa seada sõltuvusse ametniku tõlgendusest, kas isik tuleb või ei tule teenistusest vabastada. Teenistusest vabastamise aluseks on pädeva isiku või asutuse korraldus või käskkiri. Käesoleval juhul saab teenistussuhte lõpetamise aluseks olla vangla direktori käskkiri. VangS § 128 lõike 1 punkt 2 alusel vanglaametniku nõusolekuta üleviimine ei ole samastatav

§-is 47 sätestatuga, milline lubab ametniku üleviimist üksnes viimase nõusolekul. 4

1. 30.11.2007 käskkirjas on viide VangS § 128 lõige 1 punktile
2. Seega kaebuse esitaja ei saanud asuda seisukohale, et tema teenistussuhe on lõppenud. Kaebuse esitaja ei ole teatanud

§ 48alusel korralduse teinud isikule või asutusele üleviimise ebaseaduslikkusest.

Kuna kaebuse esitaja lahkus omavoliliselt teenistusest, siis on Murru Vangla direktori 03.01.2008 käskkirjaga nr 2-l-d määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne toime pandud süüteoga. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaebuse esitaja menetluskulud tuleb vastustajalt tema kasuks osaliselt välja mõista.
2. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: kaebuse esitaja sai 24.10.2007 kätte teate tema koondamisest alates 01.12.2007; kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut tema üleviimiseks Murru Vangla vangistusosakonna peaspetsialisti ametikohale; kaebuse esitaja ei ilmunud alates 01.12.2007 tööle; kaebuse esitajale tasuti lõpparve tema arvelduskontole 25.01.2008; kaebuse esitajale ei ole tasutud Murru Vangla 01.11.2007 kirjas nr 2-17/185 (tlk 8) märgitud summat teisele ametikohale nõusolekuta üleviimisest etteteatamata aja eest; kaebuse esitajal on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta ja tema ametipalk seisuga 30.11.2007 oli 18 000 krooni kuus.
3. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas vastustaja oleks pidanud koondama kaebuse esitaja ametist 01.12.2007; kas vastustajal oli alus vabastada kaebuse esitaja 03.01.2008 ametist distsiplinaarkaristusena selle eest, et kaebuse esitaja ei ilmunud tööle; kas 30.11.2007 Murru Vangla direktori käskkiri nr 1239-P on tühine; kas esineb alus kaebuse esitajale taotletud mahus hüvitiste väljamaksmiseks.
4. Esmalt analüüsib kohus kaebuse esitaja 03.01.2008 teenistusest vabastamise käskkirjaga seonduvat. Kohus leiab, et kaebuse esitaja teenistusest vabastamine Murru Vangla direktori 03.01.2008 käskkirjaga nr 2-t-d on seadusevastane, kuna alltoodud põhjustel oleks kaebuse esitaja tulnud teenistusest vabastada juba
5. detsembrist 2007

§ 116lg 1 alusel. Põhimõtteliselt õige on vastustaja seisukoht, et Vang

S § 128 võimladab erandina

§-st 47 vanglaametniku samas piirkonnas teisele ametikohale üle viia ilma tema nõusolekuta. Samas on vaidluse esemeks mitte M-L.P üleviimine teisele ametikohale, vaid tema koondamata jätmine. Koondamise regulatsioon tuleneb ainult

-ist ja VangS-s selles osas mingeid erisätteid ei ole. 24.10.2007 sai kaebuse esitaja kätte vastustaja 23.10.2007 teate (kiri nr. 24/5090, tlk 7) teenistusest vabastamisest koondamise tõttu

§ 116lõike 1 alusel alates 01.12.2007.

Teate andmise aluseks oli

§ 130lõige 1.

Nimetatud sätte kohaselt teatatakse ametnikule ametniku koondamisest kirjalikult ette vähemalt üks kuu.

§ 130

lõike 3 kohaselt saab eelnimetatud (

§ 1301. ja 11.

lõike kohaselt etteteatatud) vabastamisest loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Seega on koondamisteade asutusele siduv, välja arvatud juhul, kui tehakse teenistujale ettepanek jätkata teisel ametikohal ja teenistuja selle aktsepteerib. Kaebuse esitaja teisele ametikohale üleviimise ettepanekut aktsepteerinud ei ole ja seega oli 23.10.2007 koondamisteade Murru Vanglale kui Ämari Vangla õigusjärglasele siduv.

1. Istungil üle kuulatud tunnistaja R.P ütluste osas leiab kohus, et need ei tugevda iseenesest ei kaebuse esitaja ega vastustaja positsiooni. R.P kinnitas, et kaebuse esitajale anti koondamisteade. See, kas selline teade anti ehk ennatlikult, väljub kaebuse esitaja ja Ämari Vangla (või tema õigusjärglase Murru Vangla) vahelisest teenistusõigusvaidlusest. 5
2. Kokkuvõtlikult oleks vastustajal olnud võimalik viia kaebuse esitaja ilma tema nõusolekuta VangS § 128 alusel üle teisele ametikohale, kuid kui juba alustati tema koondamise menetlust ja talle anti kätte koondamisteade, siis ei olnud võimalik koondamismenetlusest loobuda viitega VangS §-le
3. 25.

§ 130

lõike 3 kohaselt vabastatakse ametnik nõusolekust keeldumisel alusel, millest talle ette teatati, makstes käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud vastavat hüvitust. 23.10.2007 koondamisteates oli viidatud ametist vabastamise alusena

§ 116lõikele 1 (koondamine).

Seega oli kaebuse esitajal

§ 130

-st tulenevalt õigustatud ootus sellele, et ta koondatakse alates 01.12.2007 ametist. Koondamisteate mõte seisneb selles, et isik saaks hakata valmistama ette teisele töökohale asumist alates koondamisteates märgitud kuupäevast. Sellest tulenevalt ei pidanud kaebuse esitaja ka peale nimetatud kuupäeva teenistusse ilmuma ja seda isegi olukorras, kus kaebuse esitaja ei olnud saanud käskkirja koondamise lõpliku vormistamise kohta. Põhimõtteliselt oleks kaebuse esitaja võinud alates 01.12.2007 asuda tööle või teenistusse juba mujal, ootamata ära teenistusest vabastamise vormistamise käskkirja. Analoogia korras on ka teenistuja peale omal soovil ametist lahkumise avalduse esitamist (

§ 114

lg 1) sellega seotud ja ei saa nõuda asutuselt enda tööle jätmist (

§ 114lg 3).

1. Eeltoodu tõttu oli kaebuse esitaja õigustatud puuduma teenistusest alates 01.12.2007 ja tema 03.01.2008 distsiplinaarkorras karistamiseks selle eest, et ta ei olnud alates 01.12.2007 tööle ilmunud, puudus alus. Seetõttu on kaebuse esitaja teenistusest vabastamine 03.01.2007 distsiplinaarkaristuse tagajärjel seadusevastane.
2. Kohus märkis eelnevalt, et kaebuse esitajaga oleks pidanud lõpetatama teenistussuhte koondamise alusel nii, nagu koondamisteates oli märgitud. Seega loeb kohus käesolevaga ML.P teenistussuhte lõppenuks koondamise tõttu (

§ 116lg 1).

1. Koondamisteates oli märgitud koondamise päevaks 01.12.
2. Seega tuleb lugeda M-L.P teenistussuhe lõppenuks alates 01.12.
3. Teenistussuhe lõppes kaebuse esitajal Ämari Vanglaga ja Murru Vanglaga kaebuse esitajal teenistussuhet ei ole olnudki.
4. Kaebuse esitaja taotleb talle koondamishüvitisena ühe aasta ametipalga väljamõistmist. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele.

§ 130

lõike 3 kohaselt vabastatakse ametnik nõusolekust keeldumisel alusel, millest talle ette teatati, makstes

§-s 131 sätestatud vastavat hüvitust. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja teenistusstaaži pikkus on üle kümne aasta.

§ 131

lõike 1 punkti 4 kohaselt makstakse ametnikule teenistusest vabastamisel koondamise tõttu hüvitusena 12 kuu ametipalk. Kaebuse esitaja ametipalk seisuga 30.11.2007 oli 18 000 krooni, milles ei ole poolte vahel vaidlust ja mis nähtub otseselt ka haldusasja materjalide hulgas olevast 26.01.2007 Ämari Vangla direktori käskkirjast (tlk 65) ja Ämari Vangla väljavõttest „Isikukaardi töötasuandmed 2007“ (tlk 64). Seega mõistab kohus vastustajalt kaebuse esitaja kasuks

§ 131lõike 1 punkti 4 alusel koondamishüvitisena välja 12 x 18 000 = 216 000 krooni.

30. Samuti taotleb kaebuse esitaja talle vastustajalt

§ 135

lõike 2 alusel ebaseadusliku teenistusest vabastamise eest kuue kuu ametipalga väljamõistmist. Kohus leiab, et seegi taotlus tuleb rahuldada. Riigikohus on 31.01.2000 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-51-99 märkinud, et

§-s 135 lõikes 2 ettenähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega ning et

-st ei tulene, et § 135 lõikes 2 ette nähtud hüvitust saaks lugeda kaetuks teisel alusel makstud hüvitusega, sh koondamishüvitisega. Halduskohus märgib lisaks, et

§ lõikes 2 nimetatud hüvituse 6 väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine. Teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus 03.01.2008 käskkirjaga on leidnud kohtu poolt eespool tuvastamist. Kõnealune hüvitis on kohtu hinnangul alternatiivõue teenistusse ennistamisele. Käesoleval juhul aga kaebuse esitaja teenistusse ennistamine ei oleks võimalik, kuna tema teenistuskoht ei ole säilinud. Seega tuleb kuue kuu ametipalga hüvituse nõuet kui alternatiivnõuet lugeda lubatavaks ka juhul, kui teenistusse ennistamise nõudest ei ole mitte loobutud, vaid kui seda ei ole enam ka võimalik esitada. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebuse esitaja kasuks

§ 135lõike 2 alusel hüvitisena välja 6 x 18 000 = 108 000 krooni.

31. Veel taotleb kaebuse esitaja hüvitist ühe kuupalga ulatuses lõpparve tasumise ja tööraamatu üleandmisega viivitamise eest 01.12.2007-03.01.2008 perioodil hüvitise väljamaksmist. Ka see taotlus kuulub rahuldamisele.

§ 134

lõige 1 kohaselt on ametiasutus kohustatud maksma teenistujale lõpparve ja andma kätte tööraamatu teenistusest vabastamise päeval. Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja teenidussuhe lõppes 01.12.2007. Kaebuse esitajale maksti lõpparvena kasutamata puhkuse hüvitis välja alles 25.01.2008 (tlk 31).

§ 134

lõike 4 järgi on ametiasutus kohustatud lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga. Seega tuleb mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja

§ 134lõike 2 alusel ühe kuu ametipalk summas 18 000 krooni.

1. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles kajastatakse esindajale makstud kulusid summas 17 107 krooni ja 50 senti. Taotlusele on lisatud õigusabiteenuse osutamise eest esitatud arved. Vastustaja istungil menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu ei vaielnud.
2. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 5 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Esiteks esitas kaebuse esitaja kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus vähendab väljamõistetavat õigusabikulu selle arvelt ühe tunni (700 krooni + käibemaks = 826 krooni) võrra. Teiseks ei kuulu vastustajalt väljamõistmisele kaebuse käiguta jätmise määrusele vastamiseks kaebuse täpsustamise kulu, mis nähtuvalt arvest nr 27319 (tlk 69, spetsifikatsioon tlk 70) on 7965 krooni. Kolmandaks kestis kohtuistung tegelikkuses 1,5 ja mitte 2,5 tundi, nagu on arvestatud arvel nr 27338 (tlk 74, spetsifikatsioon tlk 75). Kohus vähendab väljamõistetavat õigusabikulu ka selle arvelt ühe tunni (700 krooni + käibemaks = 826 krooni) võrra. Seega on arvestuslik õigusabikulu 17 107,5 – 826 - 7965 – 826 = 7490,50 krooni. Kaebuse esitaja töötas ligi neli aastat julgeolekuosakonna juhatajana ja tema teenistusülesanneteks olid muuhulgas teenistusküsimuste lahendamised. Seda asjaolu arvestades leiab kohus, et põhjendatuks tuleb lugeda õigusabikulu summas 4000 krooni.
3. HKMS § 92 lõige 10 võimaldab kohtul jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistetud hüvitiste suurust leiab kohus, et õiglane ja mõistlik on mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks kantud õigusabikulude hüvitisena vaid 1000 krooni. Kadriann Ikkonen Kohtunik 7 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2633 Haldusasi M-L.P kaebus Murru Vangla direktori 30.11.2007 käskkirja nr 1239-P ja 03.01.2008 käskkirja nr 2-t-d tühistamise ja hüvitise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – M-L.P, esindaja Thea Rohtla Vastustaja – Murru Vangla, esindaja vandeadvokaat Reet Saks Murru Vangla apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamine Tallinna Halduskohtu 20.03.2008 otsus
5. oktoober 2008 RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2008 otsus osaliselt punktide osas, mis käsitlevad kaebuse rahuldamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja kaebaja koondamist alates 01.12.2007 ning hüvitise väljamõistmist tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest (resolutsiooni punktid 1, 3 ja 6) ning teha selles osas uus otsus.
7. Rahuldada M-L.P kaebus osaliselt. Muuta Murru Vangla direktori 03.01.2008 käskkirjas nr 2-t-d M-L.P teenistusest vabastamise alus ja lugeda teenistussuhe lõppenuks koondamise tõttu (

§ 116lg 1).

1. Jätta rahuldamata M-L.P taotlus hüvitise saamiseks seoses lõpparve kinnipidamisega.
2. Täiendada Tallinna Halduskohtu 20.03.2008 otsust ja tühistada Murru Vangla direktori 30.11.2007 käskkiri nr 1239-P.
3. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kohtunikud Kaire Pikamäe Silvia Truman 8 Viive Ligi