Obsah (8)

§ 218§ 411§ 475§ 477§ 217§ 215§ 243§ 241

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Jelena Zubtsova Kohtumääruse tegemise aeg 30.04. 2008.a., Rakvere Kohtuma

§ 218lg.

1 p. 5 korras A M , isikukood xxxx. Puudutatud isik: kohtutäitur Viktoria Šabass, isikukood xxxx, Tiimani 18C-117, Narva 21005, Ida-Virumaa. I Š , elukoht rahvastikuregistri järgi välismaal, tegelik elu- ja asukoht kohtule teadmata. V Š , isikukood xxxx, elukoht xxxx Kohtistungi toimumise aeg 02.04.2008.a. Istungil osalesid avaldaja ja tema esindajad, V Š . Resolutsioon

1. A M ’i kaebus kohtutäitur Viktoria Šabass’i tegevuse peale rahuldada.
2. Tunnistada kohtutäitur Viktoria Šabass’i toimingud Narva Linnakohtu 05.03.2001.a. tagaseljakohtuotsuse täitmisel täitemenetluse algatamisel ja A M ile kuuluva garaaži garaažihoone žihoone asukohaga Vestervalli 29a 29a Narvas arestimisel ja enampakkumisel müümisel seadusevastaseks.
3. Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 30.04.2008.a. kell 12.00, kohtumääruse ärakiri toimetatakse kätte kätte menetlusosalistele ja resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 15 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamise kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. 1 I. Asjaolud ja asja asja kohtulik menetlus. menetlus. Kaebus on Narva Linnakohtule saabunud 23.08.2001.a. Tsiviilasja varasemad numbrid ka 2-2147/01, 2-1188/02, 2-2149/
5. A.M ’i kaebuse kohaselt tegi Narva Linnakohus 05.03.2001.a. tsiviilasjas nr. 2-1123 tagaseljaotsuse, mille täitmiseks kohtutäitur arestis kaebajale kuuluva vallasvarana hoone Narvas Vestervalli 29a ja 16.07.2001.a. müüs hoone kordusenampakkumisel. 16.03.2001.a. Narva Linnakohtu 06.08.2001.a. määrusega menetlus tsiviilasjas taastati. 13.08.2001.a. pöördus A.M kohtutäituri poole palvega annulleerida enampakkumise käigus tehtud müügitehing, sest täitur võttis täitmiseks jõustumata kohtulahendi. Kohtutäitur A.M ’i nõuet ei täitnud. 23.08.2001.a. esitas A M Narva Linnakohtule kaebuse, milles palub 1) tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus Narva Linnakohtu 05.03.2001.a. otsuse täitmisel ning 2) tunnistada enampakkumine ebaseaduslikuks põhjusel, et kohtutäitur võttis täitemenetlusse linnakohtu 05.03.2001.a. otsuse, mis ei olnud jõustunud ega kuulunud seega täitmisele. Kaebusele on lisatud avaldus hagi tagamiseks. Narva Linnakohtu 19.01.2006.a. eelistungil esitas A M kohtule taotluse tsiviilasjas nr. 2-02-326, milles ta nimetab ennast hagejaks ja täiturit kostjaks ning lähtudes TsÜS § 66 lg. 2 ja 3 nõudeist palub tunnistada kohtutäituri tegevus vallasvara arestimisel ja Vestervalli 29a hoone müümisel ebaseaduslikuks, müügitehing tühiseks algusest peale ja tunnustada A M ’i omandiõigust hoonele Vestervalli 29a Narvas. 16.03.2006.a. kohtuistungil esitas A M tsiviilasjas 2-02-326 avalduse nõude suurendamiseks 23.08.2001.a. kaebuses kohtutäitur Viktoria Šabass’i toimingute (keeldumise) peale täitemenetluses V-
6. Avalduses palub kaebaja TMS §-de 49 lg. 4 ja 647 ning TsÜS § 87 alusel tunnistada kohtutäitur V.Šabass’i toimingud hoone aadressil Vestervalli 29a Narvas arestimisel ja enampakkumisel müümisel ebaseaduslikuks ning eelnimetatud hoone müügitehing tühiseks algusest peale. 27.06.2003.a. täiendas A M oma kaebust TMS § 77 alusel ja palus seoses sellega, et Narva Linnakohtu otsus ei olnud jõustunud, tunnistada 16.07.2001.a. täitemenetluses toimunud müük ebaseaduslikuks. Täiendusele on lisatud koopia Narva Linnakohtu 23.08.2001.a. määrusest tsiviilasjas nr. 2-1123, mille kohaselt on hagi tagamiseks keelatud mis tahes tehingud ja tegevus hoonega aadressil Vestervalli 29a Narvas kuni kohtuotsuse jõustumiseni D M ’i avalduses kohtutäituri tegevuse peale ja 16.07.2001.a. hoone müümise annulleerimise kohta. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 14.01.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja nr. 2-02-326 A M ’i kaebuses kohtutäitur Viktoria Šabass’i tegevuse peale menetlusse hagita asjana Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, määras korraldada kohtuistung, kutsus kohtuistungile kaebuse esitaja ja puudutatud isikuna kohtutäituri ning hoiatas menetlusosalisi

§ 411järgi, et kui nad kohtuistungile ei ilmu, vaadatakse asi läbi ilma nendeta..

Tegemist on hagita asjaga

§ 475lg.

1 p. 15 järgi.

§ 477lg.

1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477lg.

2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt kui kohus peab hagita asja läbivaatamiseks kohtuistungi, siis kohtuistungile kutsutud isikute puudumine ei takista asja läbivaatamist ja lahendamist, kui kohus ei määra teisiti. Kohtutäitur V.Šabass on ametist vabastatud omal soovil 02.02.2007.a. Tallinna kohtutäitur T.Tšapis, kellele olid üle antud V.Šabass’i toimikud, kohtuistungile ei ilmunud. Avaldaja ja tema esindajad kohtuistungil paluvad kaebus rahuldada. A.M selgitab, et neil on mitu asja kohtus ja Viru Ringkonnakohus on eraldanud need iseseisvasse menetlusse ja seal on ka enampakkumise tühistamise asi. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur ei teinud seadusega sätestatud toiminguid ega andnud võimalust võlgnevust vabatahtlikult tasuda. Selle asemel täitur kohe arestis hoone ja müüs selle, kuigi täitur poleks tohtinud seda teha, sest tegemist oli võlgniku majandustegevuseks vajaliku varaga ja seda poleks TMS §-de 49 kohaselt enampakkumisel müüa võinud. 2 Puudutatud isik V.Šarkov teatab, et tema ostis hoone teistkordsel enampakkumisel ja tema poolt mingeid rikkumisi polnud, mistõttu ta kavatseb oma õiguste eest võidelda. II. II Kohtu tuvastatud asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Kohus, tulenevalt kaebusest ja kaebaja selgitustest kohtuistungil ning hinnates toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, tuvastas: 1. Narva Linnakohtu 05.03.2001.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr. 2-1123/01 mõisteti A M ’ilt välja I Š kasuks 13 250 krooni põhivõla ja 1 050 krooni riigilõivu katteks. 16.03.2001.a. saabus posti teel Narva Linnakohtusse A M ’i avaldus menetluse taastamiseks ja linnakohtu 06.08.2001.a. määrusega menetlus taastati. 10.04.2001.a. algatas Narva kohtutäitur Viktoria Šabass täitemenetluse linnakohtu 05.03.2001.a. otsuse täitmiseks I.Š 10.04.2001.a. avalduse alusel. 16.05.2001.a. arestis kohtutäitur A.M ’ile kuuluva garaaži asukohaga Vestervalli 29a Narvas. Arestimise aktis märgiti hinnaks 50 000 krooni. 21.06.2001.a. määratud vallasvara enampakkumine nurjus. 16.07.2001.a. toimunud kordusenampakkumisel arestitud vallasvara müüdi hinnaga 25 000 krooni Vladislav Šarkov’ile. Enampakkumise kuulutused avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 10.08.2001.a. esitas A M ’i esindaja D M kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada A M ’i vara arestimise ja 16.07.2001.a. enampakkumise põhjusel, et linnakohtu 05.03.2001.a. tagaseljaotsus tsiviilasjas nr. 2-1123/01 ei ole jõustunud ning seega puudub täitmisele kuuluv kohtulahend. Kohtutäituri 16.08.2001.a. kirjaga jäeti kaebus rahuldamata põhjusel, et täitemenetlus toimus kooskõlas Täitemenetluse seadustikuga. Seega kirjaliku vastuse vormis oli kohtutäituri otsus asjas olemas. 23.08.2001.a. esitas A M Narva Linnakohtule kaebuse, milles palus 1) tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus Narva Linnakohtu 05.03.2001.a. otsuse täitmisel ning 2) tunnistada enampakkumine ebaseaduslikuks põhjusel, et kohtutäitur võttis täitemenetlusse linnakohtu 05.03.2001.a. otsuse, mis ei olnud jõustunud ega kuulunud seega täitmisele. Seega oli ka A.M i vara müümine 16.07.2001.a. kordusenampakkumisel ebaseaduslik. Kaebusele oli lisatud avaldus hagi tagamiseks. Narva Linnakohtu 24.09.2001.a. määrusega jäeti rahuldamata D M ’i kaebus kohtutäituri tegevuse peale. A M i esindaja D.M ’i erikaebus tagastati Viru Ringkonnakohtust 04.02.2002.a. põhjusel, et A M ’i kaebus kohtutäituri tegevuse peale oli lahendamata. Narva Linnakohtu 18.04.2002.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-1188/02 lõpetati menetlus D M ’i kaebuses kohtutäituri tegevuse peale

§ 217p.1 alusel, et asi ei kuulu kohtu pädevusse.

D M esitas kohtutäiturile ja kohtule avalduse enda nimel, mitte kui A M i lepinguline esindaja. Erikaebus tagastati D M ’ile. Narva Linnakohtu 18.04.2002.a. määrusele esitas erikaebuse A M , mis aga Narva Linnakohtu 20.05.2002.a. määrusega tagastati A M ’ile, kuna viimane ei ole protsessiosaline. Viru Ringkonnakohtu 11.09.2002.a. määrusega A M ’i erikaebus rahuldati, Narva Linnakohtu 20.05.2002.a. määrus tühistati ja erikaebus võeti Viru Ringkonnakohtu menetlusse. Viru Ringkonnakohtu 24.10.2002.a. määrusega tühistati Narva Linnakohtu 18.04.2002.a. määrus tsiviilasjas nr. 2-1188/02 täies ulatuses ja asi saadeti samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Seega oli seisuga 01.11.2002.a. A M ’i kaebus kohtutäituri tegevuse peale lahendamata.

1. 27.06.2003.a. täiendas A M oma kaebust TMS § 77 alusel ja palus seoses sellega, et Narva Linnakohtu otsus ei olnud jõustunud, tunnistada 16.07.2001.a. täitemenetluses toimunud müük ebaseaduslikuks. Täiendusele on lisatud koopia Narva Linnakohtu 23.08.2001.a. määrusest tsiviilasjas nr. 2-1123, mille kohaselt on hagi tagamiseks keelatud mis tahes tehingud ja tegevus hoonega aadressil Vestervalli 29 Narvas kuni kohtuotsuse jõustumiseni D M ’i avalduses kohtutäituri tegevuse peale ja 16.07.2001.a. hoone müümise 3 annulleerimise kohta. Samas Narva Linnakohtu 23.08.2001.a. määrusest nähtub, et hagi tagamine ei ole toimunud tsiviilasjas nr. 2-02-326 (sama asja varasemad numbrid 2147/01, 21188/02, 2-2149/02), vaid Narva Linnakohtu 23.08.2001.a. määrus hagi tagamise kohta on tehtud tsiviilasjas nr. 2-1123/01 (I Š hagi A M ’i vastu võla nõudes, hilisemad numbrid 22009/01, 2-1528/02). Samas tsiviilasjas on 10.12.2001.a. tehtud määrus, millega on menetlus lõpetatud ja ka hagi tagamine tühistatud. Seega on hagi tagamine tühistatud selles tsiviilasjas, milles see on seatud.
2. Narva Linnakohtu 10.10.2003.a. määrusega on protsessi kaasatud sissenõudjana Ig Š ja 16.10.2003.a. määrusega on jäetud A M ’i hagi tagamise taotlus rahuldamata. Narva Linnakohtu tegevuse tulemusena on välja selgitatud, et I.Š on Eestist lahkunud elama mujale 25.07.2001.a., mistõttu temale ei ole õnnestunud kaebuse materjale üle anda.
3. 19.01.2006.a. eelistungil esitas A M kohtule taotluse tsiviilasjas nr. 2-02-326, milles ta nimetab ennast hagejaks ja täiturit kostjaks ning lähtudes TsÜS § 66 lg. 2 ja 3 nõudeist palub tunnistada kohtutäituri tegevus vallasvara arestimisel ja Vestervalli 29 hoone müümisel ebaseaduslikuks, müügitehing tühiseks algusest peale ja tunnustada A M i omandiõigust hoonele Vestervalli 29a Narvas. 16.03.2006.a. kohtuistungil esitas A M tsiviilasjas 2-02-326 avalduse nõude suurendamiseks 23.08.2001.a. kaebuses kohtutäitur Viktoria Šabass’i toimingute (keeldumise) peale täitemenetluses V-
4. Avalduses palub kaebaja TMS §-de 49 lg. 4 ja 647 ning TsÜS § 87 alusel tunnistada kohtutäitur V.Šabass’i toimingud hoone aadressil Vestervalli 29a Narvas arestimisel ja enampakkumisel müümisel ebaseaduslikuks ning eelnimetatud hoone müügitehing tühiseks algusest peale. Seega on A.M senises hagita menetluses äkki esitanud hagi, mida aga hagita menetluses lahendada ei saa, sest tegemist on erinevate menetlustega ning müügitehing eeldab nõuet tehingupoolte vastu hagimenetluses. Järelikult saab kohus lahendada asja lähtuvalt kohtule 23.08.2001.a. esitatud kaebusest ja hagita menetluses.
5. 14.06.2006.a. on Viru Maakohtu Narva kohtumajale tsiviilasjas 2-2149/02 saabunud OÜ Gradiens juhatuse liikme A Š ’i taotlus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse astumiseks

§ 215alusel.

Taotluse kohaselt on 17.08.2001.a. lepingu allakirjutamisel läinud Narvas Vestervalli 29a asuva garaaži omandiõigus üle läinud OÜle Gradiens. Narva Linnakohtu 23.08.2001.a. määrusega on hagi tagamiseks keelatud tehingud ja toimingud hoonega aadressil Vestervalli 29a kuni kohtulahendi jõustumiseni D M ’i kaebuses kohtutäituri tegevusele ja hoone enampakkumise müügi annulleerimiseks. Viru Maakohtu 14.01.2008.a. määrusega jäeti taotlus kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata ning hagi tagamise tühistamine läbi vaatamata, kuivõrd OÜ Gradiens viidatud hagi tagamine on toimunud teises tsiviilasjas. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi tagamise taotlus on lahendanud 16.10.2003.a. määrusega. 23.08.2001.a. kohtumäärust pole vaidlustatud. Samas on Narva Linnakohtu Viru Maakohtu menetluses alates 01.03.2002.a. ka OÜ Gradiens hagi A M ’i varade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, mis on registreeritud tsiviilasjana nr. 2-1322/02 ja kannab praegu numbrit 2-02-

1. Menetlus selles tsiviilasjas on Narva Linnakohtu 06.03.2003.a. määrusega peatatud kuni tsiviilasjade nr. 1-1528/02, nr. 22149/02 ja nr. 2-1556/02 tehtud lahendite jõustumiseni.
2. Viidatud tsiviilasjas nr. 2-1528/02 (numbrid veel 2-1123/01 ja 2-2009/01) on olemas jõustunud kohtulahend, millega on I Š hagi A M ’i vastu võla summas 13 250 krooni väljamõistmiseks jäetud läbi vaatamata, A M ’i vastuhagi I Š vastu tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul tehtuks tunnistamises ja võla 13 250 krooni ning riigilõivu 1 050 väljamõistmiseks, mis oli A.M ’ilt välja mõistetud, jäetud täies ulatuses rahuldamata. Tegemist on Narva Linnakohtu 03.06.2003.a. kohtuotsusega, mida pole vaidlustatud. Kohtuotsus 4 muutub täitedokumendiks, kui see on jõustunud või kui seda saab viivitamata täita. Kui täitemenetlus on algatatud jõustumata kohtulahendi alusel, ei ole takistusi sama lahendi täitmiseks esitamisel, kui see on jõustunud või kuulub viivitamatule täitmisele. 03.06.2003.a. kohtulahendist tuleb järeldada, et 05.03.2001.a. tsiviilasjas nr. 2-1123/01 tehtud tagaseljaotsus ei jõustunud ega saanudki jõustuda, sest lõplik kohtulahend tagaseljaotsuse aluseks olnud vaidluses tekkis alles Narva Linnakohtu 03.06.2003.a. kohtuotsusega ja sellega on jäetud nõue võlgniku vastu läbi vaatamata. Järelikult polegi samas asjas rahalist nõuet võlgniku vastu ega otsust mida võlgniku suhtes uuesti täita.
3. Kehtinud

§ 243kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist.

Täitemenetluses täidetavateks lahenditeks on TMS § 1 lg. 1 p. 1 järgi ka kohtuotsused ja määrused tsiviilasjades. Täita saab seega

§ 243lg.

1 kohaselt aga üksnes jõustunud kohtuotsuseid, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus tuleb seadusest tulenevalt või kohtulahendi kohaselt viivitamata täita. Viivitamata täitmise juhud on sätestatud

§-s 244. Vaidlusalusel otsusel sellekohane viide puudub. Seega sai 05.03.2001.a. otsust täita üksnes otsuse jõustumisel. Jõustumismärke võib otsuse teinud esimese astme kohus otsusele teha

§ 241lg.

10 järgi pärast otsuse jõustumist. Täiendavalt jõustumismärke tegemise korda ja tähendust seaduses ei reguleerita. Vaidlusalusel 05.03.2001.a. kohtuotsusel on jõustumismärge 26.03.2001.a. kuupäevaga ja kohtutäituri märge „tagastatud täitmisega 01.08.2001.a.“ Seega võttis täitur täitmisele jõustumismärkega kohtuotsuse ja täitis selle veel enne, kui menetlus 06.08.2001.a. asjas uuendati. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-152-04 selgitanud, et kolleegiumi arvates loob jõustumismärge kohtuotsusel küll kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita, kuid ei muuda jõustumata otsust jõustunuks. Kohtutäituri poolt täitmisele võetud otsus ei saanud olla jõustunud, sest tegemist oli tagaseljaotsusega, millele võidi esitada kaja. Kaja ka esitati ning pärast määruste vaidlustamisi menetlus asjas jätkus Seega on õige kaebuse esitaja väide, et kohtutäitur on võtnud täitmisele jõustumata kohtulahendi ja et täitur on teinud täituritoimingud ilma õigusliku aluseta. 8. Kohtutäituri tegevuse peale edasikaebamise korra sätestas TMS § 77, mille lg. 1 kohaselt kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib kohtutäituri otsuse peale kümne päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. TMS § 78 lg. 1 kohaselt, kui kohtutäitur rikub vara arestimisel seadust, mis on aresti tühistamise aluseks sõltumatult sellest, kas vara kuulub võlgnikule või teistele isikutele, vaadatakse avaldus aresti tühistamise kohta läbi kui kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS §-s 77 sätestatud korras. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri otseselt olukorda, kus täitemenetlus toimub kohtulahendi alusel, mis ei ole jõustunud. Sellisel juhul ei ole kohtuotsuse täitmine võimalik, sest jõustumata kohtuotsuse täitmine on vastuolus

§ 243lg.

1 sätestatuga. Kuna avaldaja omandis olnud Vestervalli 29a asuva hoone arestimine ja enampakkumine toimus jõustumata kohtulahendist lähtuvalt, siis puudus arestimisel ja vara enampakkumisel müümiseks seaduslik alus. Riigikohus oma lahendis 3-2-1-152-04 on selgitanud, et „Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kohtutäitur täitis jõustumismärkele tuginedes heauskselt lahendit, kuid hiljem tuvastatakse, et lahend siiski ei olnud jõustunud, ei saa kohtutäiturit lugeda oma ametikohustusi rikkunuks ega teha teda vastutavaks täitetoimingutega tekitatud kahju eest. Kohtutäitur ei ole heauskne eelkõige siis, kui tal peab asjaolude kohaselt tekkima kahtlus otsuse jõustumismärke õigsuse osas (näiteks dokumendi võltsituse kahtlus, kohtutäiturile dokumendi esitamine, mille kohaselt otsus ei ole jõustunud vms). Siiski tähendab täitemenetluse algatamiseks õigusliku aluse puudumine seda, 5 et täitetoimingud on tehtud õigusliku aluseta ning võlgnikul tekib õigus nõuda tagajärgede kõrvaldamist, muuhulgas näiteks täitemenetluses tasutud raha tagastamist, enampakkumise kehtetuks tunnistamist jne.“ Järelikult on põhjendatud kaebus rahuldada ja täituri toimingud Narva Linnakohtu 05.03.2001.a. tagaseljaotsuse täitmisel täitemenetluse algatamisel, vara arestimisel ja arestitud vara enampakkumisel müümisel tunnistada seadusega vastuolus olevaiks. 9. Kuna täitetoimingud toimetati ilma õigusliku aluseta, siis kohus siinjuures ei pea vajalikus hinnata eraldi seda, kas Vestervalli 29a hoone kuulus asjade hulka, millel TMS § 49 kohaselt võis või ei võinud pöörata sissenõuet. 10. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Avaldus on saabunud Narva Linnakohtule 26.01.2001.a. Vastavalt kehtinud

§-le 60 lg. 12 hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja. Kohus juhindus TMS §-de 1, lg. 1 p. 1,23 lg. 1, 77-78,

§-de 475 lg. 1 p. 15, 477, 661 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent S.Tooming I.Golubev Kohtumäärus jõustus 29. detsembril Viru Ringkonnakohtu määrusega Nooremreferent I.Golubev 6