← Eesti

2-06-11282/15

Obsah (4)§ 48§ 60§ 61§ 70

1 2-06-11282 Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-11282 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi NŠ hagi AŠ

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni, 2007.a. kehtinud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.krooni. KŠ ja AŠ sünnitunnistustest (t.l. 61, 63) nähtub, et NŠ ja AŠ on KŠ ja AŠ vanemad. KohtlaJärve Linnakohtu xx.xx.xx kohtuotsuse (tl. 60) kohaselt on kostjalt välja mõistetud elatis alaealiste laste KŠ ja AŠ ülalpidamiseks summas 550.- krooni kuus lapse kohta, kokku 1 100.krooni. Rahvastikuregistri 24.10.2008 väljavõtte kohaselt elavad KŠ ja AŠ hageja NŠ juures. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kostja hagiga ei nõustunud (t.l. 70), kuid samas ei ole kostja esitanud tõendeid, et esineks

§ 61

lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole esitanud hagimenetluse käigus tõendeid oma sissetulekute kohta (kostja esitas töötasutõendi maksekäsu kiirmenetluse raames, tl. 23), mis tõendaksid, et kostjal puudub võimalus elatis maksmiseks seadusega ettenähtud määras. 4 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatise väljamõistmise kostjalt alla

§ 61lg 4 nimetatud suuruse.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, esitades 17.10.2008 avalduse (tl.103) kohtuistungi edasilükkamiseks seoses töölähetusega. Hageja poolt 20.10.2008 kohtuistungil esitatud avalduse (tl. 104) kohaselt töötab kostja Valgas. Kohus on seisukohal, et pidevat töötamist teises Eesti Vabariigi linnas, käesoleval juhul Valgas, ei saa arvestada töölähetusena. Kuna kostja on kohtukutse kätte saanud 20.06.2008 isiklikult, siis leiab kohus, et kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud. Kostjal oli piisavalt aega (4 kuud), et lahendada tööandjaga küsimus kohtuistungile ilmumise võimalikkuse kohta.

§ 70

mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 30.03.2006.a. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis tütre KŠ(sünd. xx.xx.

  1. xx)ülalpidamiseks alates 30.03.2006.a. kuni 31.12.2006.a. summas 1 500.- krooni kuus ning alates 01.01.2007.a. summas 1 800.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni KŠ täisealiseks saamiseni, s.oxx.xx.xxa. ja poja AŠ (sündinud xx.xx.
  2. xx)ülalpidamiseks alates 30.03.2006.a. kuni 31.12.2006.a. summas 1 500.- krooni kuus, alates 01.01.2007.a. kuni 31.12.2007.a. 1 800.krooni kuus ning alates 01.01.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni AŠ täisealiseks saamiseni, s.o. xx.xx.xx.a. TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitati kohtule 30.03.2006. a. TsMS § 129 lg 2 alusel seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse nõude üle on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kui mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva 9 kuu eest saadav summa. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 17 100 krooni (3000-1100=1900; 1 900 x 9=17100). RLS § 22 lg 1 p 2 alusel hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele 1 250.- krooni riigilõiv riigituludesse. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud, et muuta Kohtla-Järve Linnakohtu xx.xx.xx kohtuotsusega nr. xx välja mõistetud elatise suurust. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 61, § 70 lg 1, Ts

MS § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.