6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 09.04.2002.a. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Hagiavalduse kohaselt kostja, olles alaealine, sõitis 09.08.2001.a. kella 14.30 paiku jalgrattal ette hageja tütrele, mille tulemusena sõitis hageja tütar kostja jalgratta tagumisse rattasse, kaotas tasakaalu ning kukkus. Kukkumine põhjustas N T ’le peapõrutuse, millele järgnesid peavalud, samuti ninaselja põrutushaava, näo, puusa ja parema põlveliigese marrastused. Terviskahjustused põhjustasid hagejale ravikulutusi summas 2 393 krooni ja 70 senti ning ninaselja operatsiooniks 4 413 krooni ja 20 senti ning moraalset kahju. Kostja vanemad hüvitasid hagejale 1 060 krooni, mistõttu ravikulude kahju nõudeks jääb 1 820 krooni ja 70 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku N T ravikulude katteks 1 820 krooni ja 70 senti, ninaselja operatsiooniks 4 413 krooni ja 20 senti, moraalse kahju katteks 1 250 krooni ning juriidilise abi eest 2 500 krooni. Hagi on esitatud TSK §-de 454 ja 469 alusel. 18.04.2008.a. kohtule saabunud hagiavalduse nõuete muutmise avalduses on hagejateks märgitud O T ja N T ning kostjateks O M ja A M . Hagejad paluvad kostjatelt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista ravikulude katteks 1 820 krooni ja 70 senti, kosmeetilise raviga seotud kulutused ning moraalne kahju 15 000 krooni. Haginõuete aluseks on TSK §-d 448, 454, 461, 463,
järgi on igal isikul õigus 2 oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse.
3 kohaselt on alaealise tsiviilprotsessivõime piiratud. Tulenevalt
§-st 84 piiratud protsessivõimega füüsilist isikut esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Seega hagi piiratud tsiviilprotsessivõimega N T ’le tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ei saa tema ema kui N T seaduslik esindaja PKS § 50 tähenduses enda nimel esitada. N.T nimel kohtusse hagi esitatud ei ole. Lapsevanem lapse seadusliku esindajana ei ole õigustatud nõudma lapsele tekitatud moraalse kahju hüvitamist, vaid oleks saanud sellise nõude esitada lapse huvides tema seadusliku esindajana. Alaealiste A.M ja N.T jalgrataste kokkupõrke fakti suhtes oli O.T avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus KrK § 107 lg. 1 järgi ettenähtud kuriteo tunnustel. Hageja nõuded tulenevad 09.08.2001.a õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest. Õigusvastane kahju tuleneb õigusvastasest teost. Narva vanemprokuröri M.Hütti määrusega oli kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 5 lg. 1 p. 2 järgi kuriteo ehk õigusvastase teo koosseisu puudumise tõttu. Vastavalt
§-le 94 lg. 3 olid jõustunud kriminaalasja kohtuotsus või kohtuotsus haldusmenetluses kohustuslikud kohtule, mis vaatab läbi tsiviilõiguslikke tagajärge, nendes küsimustes, kas selle isiku poolt toimepandud tegevus leidis aset või mitte. Lähtudes jalgratturite kokkupõrke ajal kehtinud TSK § 448 mõttest hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja teo, põhjusliku seose, kahjutekitanu teo õigusvastavuse ja kahjutekitanu süü. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja tõkestas jalgrattal sõitva N.T teed tahtlikult, s.t. kahju tekitamise eesmärgil. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et A.M poolt oli toime pandud lapse vallatus. Seega kriminaalmenetluse lõpetamisega kuriteo koosseisu puudumise tõttu on ühemõtteliselt tuvastatud, et A.M tegudes ei olnud hagejale kahju tekitamisel süüd. Lisaks sellele hageja ei tõendanud põhjuslikku seost kostja toimingute ja hagejal tekkinud tagajärgede vahel, kuna N.T ise samuti osales kokkupõrkes ja samamoodi nagu kostjagi pidi järgima olukorda teel ning võtma kasutusele abinõud kokkupõrke ja ebameeldivate tagajärgede vältimiseks. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei ole näha meditsiinilist ettekirjutust N.T taastusmassaaži läbimiseks. Massaaži läbimine jaanuaris 2002.a. ehk viie kuu möödumisel ei väljenda põhjuslikku seost 09.08.2001.a. traumaga. Esitatud tšekkidest ravimite soetamise kohta ei nähtu, et ravimeid osteti arsti ettekirjutusel. Hageja väited, et ninaselja piirkonnas armi eemaldamiseks on vaja operatsiooni, on välja mõeldud ja räägivad vastu ekspertiisiaktile, millele hageja ise viitab. Eriravi meetmed ei tähenda operatsiooni tegemist. Pealegi hüvitamisele kuuluvad kantud, mitte oletatavad kulud. Seoses sellega ei saa hageja poolt esitatud tõend N.T võimaliku oletatava kosmeetilise ravi kohta olla hageja poolt kantud kulude tõendiks. Hageja põhjendab moraalse kahju 1 250 krooni hüvitamise nõuet sellega, et pärast tütre traumat tema on võtnud rahusteid ja südameravimeid, kuna tütre tervise seisund tekitas temas hirmu. Vastavalt kehtinud TsÜS § 26 sätteile võis isik seaduses sätestatud juhtudel nõuda moraalse kahju hüvitamist. TsÜS § 172 lg. 2 sätestas, et isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele, ning vastavalt §-le 172 lg. 3, kui isiku õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. PS § 25 alusel moraalse kahjuna kuulub hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Ühtegi tõendit hagejal olulise psüühika või närvitegevuse häire olemasolu kohta pole esitatud. Lapse tervise eest muretsemine on iga vanema normaalne seisund, millega ei kaasne mingeid õiguslikke tagajärgi. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. III. Asja kohtulik arutelu. 3 Kohtuistungil hagejad loobuvad 02.08.2008.a. nõude muutmise avalduses esitatud taotlustest, jäävad oma nõude juurde ja paluvad kostjatelt solidaarselt välja mõista materiaalse kahju katteks 10 542 krooni ja 80 senti, transpordikulu katteks 300 krooni, moraalse kahju katteks 15 000 krooni ning kõik kohtukulud nagu on märgitud hagiavalduses. Hagejad selgitavad, et N on siiani neuroloogi juures arvel, ka peavalud on endiselt olemas, kuigi ta on saadud erinevaid protseduure, vaja on võtta ravimeid. Kostja A on nendes tagajärgedes süüdi ja kuna ta oli kahju tekitamise ajal alaealine, siis vastutab ka tema seaduslik esindaja. Kostjatelt tuleb kahju välja mõista solidaarselt N kasuks mittevaraline kahju summas 15 000 krooni ja mõlema hageja kasuks, kes ise jagavad, kellele mingi summa jääb, materiaalne kahju 10 542 krooni ja 80 senti ning 300 krooni sõidukulud. Kosmeetilise operatsiooni kulude nõudest hagejad loobuvad. Kostja volitatud esindaja kohtuistungil jääb kostja kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde ja kordab, et pole tuvastatud kostja süüd, mis on TSK § 448 kohaldamise eelduseks. Peab olema tuvastatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. See oli laste mäng, kellel olid omavahel head suhted. Tegelikult oli N ka võimalus teelt kõrvale sõita, siis poleks kokkupõrget toimunud. Kostja ei mõista, kuidas saab solidaarset nõuet esitada või seda solidaarselt hüvitada. Hagi esitamise ajal tulnuks hagi esitada alaealise nimel, aga seda tegi tema seaduslik esindaja enda nimel. Moraalse kahju väljendumine N on tõendamata. Esindaja palub jätta hagi rahuldamata. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused.
1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt
ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tulenevalt hagiavaldusest ja selle muutmise avaldustest, kuulanud ära poolte selgitused ning hinnanud esitatud kirjalikke tõendeid, tuvastas: 1) nõude on algselt esitanud N T ema O T enda nimelt A M ’i vastu hagi hinnaga 9 983 krooni ja 90 senti, millest materiaalse kahju nõue 6 233 krooni ja 90 senti, õigusabikulu 2 500 krooni ja moraalne kahju 1 250 krooni. 2) vaidlust pole selles, et N T ja A M , olles üks 14-aastane ja teine 13-aastane, sõitsid jalgratastel maja taga kruusasel teelõigul ratastega kokku, mille tulemusena N kukkus. 3) vaidlus on selle üle, kes on hagejad ja kes kostjad ning kas kostja A on süüdi N kukkumise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuses ja sellega hagejate vara rikkumises ning materiaalse ja moraalse kahju kahju tekkimises hagejatele. Lähtuvalt nõudeist kohus leidis, et pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud seaduste sätteid, sest juhtunu toimus 2001.a. augustikuus. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. 1. Õige on kostja volitatud esindaja väide, et O T lapsevanemana ei saanud pöörduda enda nimel lapsele tekitatud väidetava mittevaralise või varalise kahjuhüvitise saamiseks kohtusse. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-55-97, mille kohaselt asjaolu, et lapsevanem on lapse seaduslik esindaja, ei anna lapsevanemale õigust esitada lapsele kuuluvaid nõudeid enda nimel ega nõuda lapsele maksmisele kuuluva hüvitise väljamõistmist endale. Seega juhul, kui hagejale teadaolevalt tekkis lapsel materiaalse või moraalse kahju nõue, tulnuks hagejal esitada hagi lapse nimel. Riigikohus on oma lahendis 32-1-71-99 selgitanud, et
1 p. 1 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja 4 avalduse alusel. Antud asjas saaks olla isikuks, kes nõude esitab, laps, kelle seaduslik esindaja PKS § 50 lg. 2 järgi on ema. Seaduslik esindaja võib asjaajamise edasi volitada lepingulisele esindajale, kuid nii seaduslikul kui lepingulisel esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ehk last. Kuna O T on hagi mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamise nõudes esitanud enda, mitte lapse nimel, temale moraalse kahju tekkimine ei ole tõendatud, siis tuleb O T hagi morralse kahju nõudes jätta rahuldamata. 2. Hageja viidatud ja kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 448 lg. 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Selle sätte alusel materiaalse kahju tuvastamine eeldab nelja tingimuse olemasolu: kannatanul peab olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Ühegi neist puudumisel nõuet rahuldada ei saa. TsK § 448 lg. 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei tekkinud tema süül. Seega lasub süü puudumise tõendamine kostjal. Kohus leidis, et asjas on piisavalt tõendatud, et kostja ei ole rikkunud ühtegi kohustust ega pannud toime õigusvastast tegu või tegevusetust. Narva Prokuratuuri 11.02.2002.a. kriminaalasja lõpetamise määrusest selgub, et A M ’il puudus tahtlus N mingeid kehavigastusi tekitada. Tegutsedes lapselikust vallatusest püüdis ta N segada jalgrattaga sõitmisel, mille tulemusena sõitis viimane Andrei rattasse sisse. Kriminaalmenetlus asjas on lõpetatud seoses kuriteo koosseisu puudumisega. Poolte endi seletused kohtuistungil tunnistavad sama. N ei välista, et tegemist oli mänguga. Samuti kinnitab N , et ta sai alles uue jalgratta ja see oli tema esimene sõit selle rattaga, kuigi ta oli varem jalgrattaga sõitnud küll. A hüüdis küll tagant, et pidurda, kuid tema ei pidanud seda vajalikuks ning nii sõitiski A rattasse sisse. Teelõigult, millel sõideti, oli tal võimalik kõrvale haljasalale sõita, kuid seda ta ei suutnud. Seega võib järeldada, et N puudus veel osavus just selle jalgrattaga sõitmiseks ja tegemist oli tahtmatu õnnetusega. Kuna jalgrattaga sõitmine ei ole õigusvastane tegevus ning puudub A.M i teo õigusvastasus ja tema süü, siis ei vastuta ta kahju tekkimise eest ja hagi tuleb jätta rahuldamata. 3.
1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva
§-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Materiaalse kahju summa ja kulutused pole tõendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud varalise kahjuna spordikostüümi 560 krooni, jalgratta remondi 100 krooni, transpordikulud 27 krooni ja ravikulud 2 393 krooni ja 70 senti. Ravikulusid tõendavad talong konsultatsioonidele ja abikabinettidesse suunamiseks aastaarvu ei kanna, seda ei nähtu ka füsioteraapia ravikaardilt. Kes või millal või kellele osutatud 10 protseduuri eest on maksnud 150 krooni, pole tuvastatav. Arve-müügitšekilt notropili ostmise kohta ei nähtu, et see oleks ostetud N T raviks. Seost kauba kasutaja ja kauba vahel ei nähtu ka lisatud 11.12., 15.12.2001.a. väljastatud arve-müügitšekkidest. Seega oleks hagiavalduses väidetav ravikulu ja materiaalne kahju dokumentaalselt tõendatud summas 1005.90 + 560 + 100 krooni = 1 665.90 krooni, millest poolte kinnitusel on kaetud kostja vanemate poolt tasutud 1 060 krooni sees. Hagiavalduses märgitud summa 4 413 krooni ja 20 senti on eeldatav summa ega väljenda tegelikku kahju, mistõttu pole aluseks nõudesummale. Usaldatav ega asjakohane pole Narva Taksokeskuse kviitung, millel aastarv on ülekirjutatud ega ole seega teada, mis ajast see pärineb ja millal või kellele see on väljastatud. Seega on kostja õigusvastane tegu ja süü ning materiaalne kahju tõendamata ning hagi materiaalse kahju nõudes tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 5
§-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kohus leidis, et kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb jätta poolte tehtud kohtukulud nende endi kanda. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas kehtinud TSK § 448, TsÜS § 172 sätteid ja juhindus
§-de 230, 438-439, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 29. detsembril 2008.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.