← Eesti

2-08-10561/19

Obsah (9)§76§401§402§ 145§186§397§94§65§113

2-08-10561 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-10561 Otsuse kuupäev Jõhvi, 24. november 2008.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Balti Investeerin

§76

, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1,§ 142, § 145, § 158 lg 1, § 402, § 416 lg 1 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 148 252,21 krooni, s.h tagastamata krediidisumma 108 921,36 krooni, intress 10 726,08 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 5 420,50 krooni, leppetrahv 21 784,27 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1 400 krooni. Samuti palus hageja välja mõista kostjatelt alates 20.03.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 23,71% tagastamata krediidisummalt aastas ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 23,71% viivist tagastamata intressi summalt aastas. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. KOSTJATE VASTUSED HAGIAVALDUSELE

  2. mail 2008.a esitatud vastuses kostja M. S. hagi ei tunnistanud, põhjendusel, et kohustuste täitmise eest peab vastutama põhivõlgnik O. B., kes töötab. Kostja (käendaja) on invaliid ja saab pensioni 1 474 krooni kuus. Sellepärast tal ei ole võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi täita.
  3. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostja O. B.`le eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Seoses sellega, et kostja tegelik asukoht oli teadmata, kutsuti kostja kohtuistungile kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadaannetes
  4. septembril 2008.a. Kohtukutses selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 2

(5)2-08-10561 KOHTUISTUNG
  2. novembri 2008.a kohtuistungil hageja esindaja palus tsiviilasja ilma kaaskostja O. B. osavõuta sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada. Esindaja nõustus kompromissi sõlmimisega tingimusel, kui kostjad tasuvad põhivõlgnevuse. Sellisel juhul hageja on nõus ümber vaatama oma kõrvalnõuded. Kohtukulude kindlaksmääramise avalduse esitab hageja hiljem.
  3. Kostja M.S. nõustus hagiga, tunnistades, et tõepoolest allkirjastas käenduslepingu. Kostja ei tea, milleks O. B. laenu võttis. Kostja teatas, et on pärast hagiavalduse saamist võttis O. B.`ga ühendust ning O. B. lubas võlgnevuse tasuda.
  4. Kaaskostja O. B. kohtuistungile ei ilmunud, kostjale on kohtukutse edastatud kohtukutse avaldamisega väljaande Ametliku Teadaanded kaudu, seega loetakse kohtukutse kätte toimetatuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  6. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna 15.05.2008.a tõendi kohaselt kaaskostja O. B. ei ela aadressil xxx ja tema elukoht on politseile teadmata. Sellepärast kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostja O. B. kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, asja sisuliselt lahendamise hoiatusel. TsMS §345 tulenevalt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta kohtule sellest õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kaaskostja O. B. ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest. Kohtuistungil hageja esindaja on taotlenud tsiviilasja ilma ilmumata jäänud kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. TsMS §199 lg1 p3 ja p4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Arvestades, et kaaskostja, olles kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et ta ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
  7. Hageja ja kostja O. B. vahel 23.11.2005.a sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt sai kostja hagejalt krediidi 10 000 krooni intressimääraga 29.49% aastas. Laen kanti kostja arveldussarvele nr
  8. Kostja kohustus tagastama laenu 17.12.2007.a (t.lk. 12-14). Hageja ja O. B. vahel 22.05.2007.a sõlmitud kokkuleppe nr. 2 kinnitas kostja, et tal on täitmata kohustused hageja ees summas 228 940,51 krooni, s.h krediidisumma 73 448,06 krooni ja intress 155 492,45 krooni. Kokkuleppega nr 2 intress annulleeriti täielikult, suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 36 000 võrra ning alates 22.05.2007.a loeti uueks intressimääraks 23,71%. Kostja kohustus lagastama krediidi koos intressiga kokku 369 964.93 krooni maksegraafiku alusel igakuiselt 3 076.40 krooni kuni 29.05.2017.a (t.lk.31-37). 3
(5)2-08-10561
  1. Hageja ja kostja M. S. sõlmisid 23.11.2005.a käenduslepingu ja 29.05.2006.a kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta, mille kohaselt kohustus käendaja vastutama laenusaaja kohustuste täitmise eest kokku summas 328 033 krooni ulatuses (t.lk. 27-29).
  2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et tema nõudeõigus ja kostjate täitmiskohustused tulenevad tehingutest. Poolte vahel on tekkinud võlaõigusseaduse (

) §2 lg1 ja §3 lg1 p 1, §142 lg1, §401 lg1, §402, §416 sätestatud lepingutest tulenevad võlasuhted ehk tarbijakrediidi- ja käenduslepingud.

§401

lg1 alusel krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 16. Hagiavalduse ja hageja esindaja seletuste kohaselt pole kostjad tarbijakrediidi- ja käenduslepinguga võetud kohustusi täitnud. 13.11.2007.a, 05.12.2007.a ja 12.12.2007.a teatas hageja kostjatele, et neil on täitmata kohustused hageja ees ja palus võlgnevused tasuda. Kostjad ei ole hageja nõudekirjadele reageerinud, mistõttu 16.01.2008.a teatas hageja kostjatele lepingute ülesütlemisest ja palus 142 845,90 krooni, s.h 108 921,36 krooni tagastamata krediidisumma, 10 726,08 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 784,27 krooni leppetrahv, 14,19 krooni viivis ja 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud tasuda ühe nädala jooksul. Kostjatel ei ole vaidlust lepingute sõlmimise, lepingute alusel krediidi saamise üle ega hageja nõude suuruse üle. Kohtuistungile ilmunud kostja on võtnud hagi õigeks. 17.

§ 145sätestab käendaja vastutuse, mille 1.

lõike kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi

  1. lõike järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
  2. Kostjate tegevusetus ei ole kooskõlas

§76

lg1 sätestatuga, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§186

p1 alusel võlasuhe lõpeb muu hulgas ka kohase täitmisega.

§397

lg1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§94

lg1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi. Kuna kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, siis vastavalt

§65

lg1, §145 lg1, lg2, § 396 lg1 tuleb hagi rahuldada solidaarselt mõlema kostja arvelt kogu haginõude 148 252,21 krooni ulatuses, s.h tagastamata krediidisumma 108 921,36 krooni, intress 10 726,08 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 5 420,50 krooni, leppetrahv 21 784,27 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 1 400 krooni. 19.

§113

lg1 kolmanda lause alusel on põhjendatud viivise väljamõistmine 23.71% ulatuses tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni või kuni sissenõutavaks muutunud intressi täieliku tasumiseni. 4

(5)2-08-10561 Menetluskulud
  1. Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis vastavalt TsMS §162 lg1, lg2, §165 lg1, lg3 jätab kohus kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, §440 lg1, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.