KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-53463 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi O M hagi K M vastu elatise väljamõ
) § 49 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
§ 50
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.
§ 60
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. 10.
§ 61
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised kulutused 5376,24 krooni, mille puhul ühe vanema tavaline ülalpidamiskohustus oleks 2838,12 (5376,24/2) krooni. Hageja nõuab kostjalt elatiseks 3165 krooni tasumist, mis ületab 50 %-list ülalpidamiskohustust 326,88 krooni võrra (3165-326,88). Tõendeid lapse ülalpidamiskulude põhjendamiseks hageja ei esitanud.
- Kirjalikus vastuses nõustus kostja maksma lapse ülalpidamiseks elatist 700 krooni kuus, kohtuistungil 1500 krooni kuus. Kostja põhjendas oma võimetust maksta elatist hageja poolt soovitud suuruses sellega, et ta on osaliselt töövõimetu, tema pension on 1913 krooni ja kõik tema sissetulekud lähevad korteriomandi, kus ta elab koos uue elukaaslasega, soetamiseks võetud laenu tasumiseks ja kommunaalkulude katmiseks. Kostja poolt esitatud tõendite elab ta alates 28.08.2006 aadressil xxx koos N J , A J ja P J-ga (tl 16). Kostja on võtnud nimetatud korteriomandi ostmiseks ja renoveerimiseks 15.03.2007 AS-lt Hansapank laenu 50377,49 eurot (tl 25-27) ning on seadnud AS Hansapank kasuks nimetatud korteriomandile hüpoteegi (tl tl 2831). Kostja võlgnevus kortriomandi xxx kommunaalkulude eest seisuga 28.08.2008 oli 13538,10 krooni (tl 32). Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt saab kostja alates 14.08.2007 töövõimetuspensioni ning alates 01.04.1008 on pensioni suuruseks 1913 krooni kuus (tl 17-18) Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta ajavahemikul 15.01.2008 kuni 05.08.2008 tasunud hagejale alimente kokku 9000 (470+1030+1500+2000+2000+2000) krooni, so keskmiselt 1125 (9000/8) krooni kuus (tl 19-23).
- Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud lapse ülalpidamiskulude põhjendamiseks summas 5376,24 krooni tõendeid, tuleb ülalpidamiskulude suuruse kindlakstegemisel lähtuda seaduses kehtestatud elatise miinimummäärast.
§-s 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). Elatise miinimumsumma 2175 krooni kuus tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid
§ 61lg 5 ja lg 6 alusel.
13.
§ 61
lg 5 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla miinimumsuuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
§ 61
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimumsuuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3
(4)14. Kostja on põhjendanud lapsele elatisraha väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üheltpoolt oma osalisest töövõimetusest tingitud vähese sisetulekuga (pension 1913 krooni) ja teiseltpoolt suurte kuludega korteri laenu teenindamiseks ning kommunaalkuludeks. Kohus loeb nimetatud põhjendustest asjakohaseks ainult kostja osalise töövõimetuse (
§ 61lg 6 p 1).
Kohtu hinnangul asjaolud, et teise perekonna juurde läinud kostja on enda kanda võtnud uue elamispinna soetamiseks võetud pangalaenu teenindamise ja elamispinna kommunaalkulud, ei vabasta kostjat lapsele elatise maksmisest. Kohus nõustub samuti hageja seisukohaga selles osas, et kostjal on vajadusel võimalik suurendada oma sissetulekuid talle kuuluva sõiduki Mercedes realiseerimise teel, seda enam, et kostja sõidukit ise ei vaja ja on andnud selle tasuta teise isiku kasutusse.
- Kohus leiab, et kostja osalist töövõimetust ning kostja varanduslikku seisundit arvesse võttes on kostjalt väljamõistetavat elatusraha võimalik vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumi, kuid mitte enam kui 175 krooni. Sellest lähtuvalt peab kostja maksma lapsele elatist alates hagi esitamisest kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni 2000 krooni kuus.
- Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Viktor Brügel Kohtunik 4
(4)