3-08-1231/25

3-08-1231 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. novembril 2008.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses läbi K. O nõude tuvastada avalik-õiguslik suhe – tema töötamine jootja ja kuumtinatajana Hiiumaa Kolhooside Ehituskontoris (a-st 1988 Hiiumaa Kooperatiivne Ehituskoondis) perioodil 22.08.1983 kuni 08.05.1992 isikuna, kes elektroonikadetailide monteerimisel joodab ja tinatab tooteid joodisega, mis sisaldavad pliid,
2. ja
3. ohuklassi aineid või kantserogeene kui vajalikku eeldust soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Taotleja arvates töötamine nimetatud perioodil (22.08.1983-08.05.1992) täistööajaga Hiiumaa KEK’is elektroonikaaparatuuri monteerijana kaheksa aasta kahe kuu ja 16 päeva ulatuses tuleb arvesse võtta soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. Seda seetõttu, et takistite, dioodide, kondensaatorite, trafode jms jootmine ja tinatamine oli tervistkahjustav töö; avaldajale nähti ette lisapuhkus, piim ja mahl, eririietus. Kollektiivlepingu kohaselt selliseid töökaitsealaseid meetmeid rakendati tina ja tinaühenditega kokkupuutuvate raadiodetailide monteerijatele. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 (edaspidi Kord) § 28 kohaselt võib pensioniõiguslikku staaži tõendada kohtu kaudu, kui ei ole säilinud dokumente. Antud juhul puuduvadki monteerija töö üksikasju kajastavad dokumendid. Ka tööraamatus ja töölepingus ei kajastu vajaliku täpsusega andmed töö iseloomu kohta. Seepärast taotleb avaldaja pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtus. Pärnu Pensioniamet oma kirjalikes vastustes selgitab õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni, mis on Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 1 alusel isikul, kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a. määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 (edaspidi: loetelu nr 1) loetletud töödel. Sellisel juhul on isikul õigus pensionile kümme aastat enne Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lg 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. K. O jõudis seaduses ettenähtud vanusesse 17.03.2007.a. SVPS § 42 kolmanda lõigu kohaselt naisel, kellel on
4. aasta
5. jaanuariks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni
6. aasta
7. detsembrini kehtinud 1 pensionistaaži nõuete alusel. Kuni 31.12.2006 oli soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks nõutud soodusstaaž naisel loetelu nr 1 järgi seitse aastat ja kuus kuud. Pensioniamet osundab, et loetelu nr 1 alajaotus XIII Ühiskutsed koodide 16456 ja 13417 alusel arvatakse soodusstaaži hulka töötamine vastavalt jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodisega, mis sisaldavad pliid,
8. või
9. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Kaebaja poolt esitatud dokumentaalsete tõendite: tööraamatu, Hiiu Maa-arhiivi 29.07.2008 teatise nr 18-7-5.2/4793 ja 30.03.2007 teatise nr 18-7-5.2/11449 alusel on tõendatud K. O töötamine Hiiumaa KEK’is perioodil 22.08.1983 kuni 08.05.1992 kokku 8 aastat 8 kuud ja 16 päeva eksperimentaaltsehhis elektroonika aparatuuri monteerijana. Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiivi 09.10.2006 arhiiviteatise nr 18-7-5.2/7868 kohaselt kajastus kollektiivlepingus, et töökaitsealased meetmeid (lisapuhkus, eririietus, piima ja mahla andmine) rakendati tina ja tinaühenditega kokkupuutuvate raadiodetailide monteerijate suhtes. Pensioniamet on seisukohal, et K. O’l on täidetud soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži nõue, kui ta tõendab, et töötas Hiiumaa KEK alates 22.08.1983 kuni 08.05.1992.a. täistööajaga loetelus nr 1 nimetatud ametikohal. SVPS § 4 esimese lõigu alusel määratakse ja makstakse soodustingimustel vanaduspensioni pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõppemist. K. O on oma avalduses märkinud, et töötas ajavahemikul 06.05.2003 – 01.07.2007 sooduspensionile õigust andval, loetelus nr 1 nimetatud kutsealal AS-s I kuni 02.07.2007.a. kuid jätkas seejärel alates 02.07.2007 a. tööd samas asutuses grupijuhina. Korra § 28 kohaselt kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Pensioniamet nõustub K. Oi poolt nimetatud tunnistajate A. K ja N. U ülekuulamisega, ning märgib, et nimetatud isikud on juba tuvastanud oma pensioniõigusliku soodusstaaži Tallinna Halduskohtu kaudu (asjad nr 3-07-978 ja 3-07-1444), olles seisukohal, et asjas kogutud dokumentaalsetest tõenditest ja tunnistajate ütlustest K. O nõude rahuldamiseks piisab. Kohtu seisukoht SVPS § 1 punkti 1 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Kooskõlas SVPS –ga 42 naisel, kellel on
10. aasta
11. jaanuariks soodustingimustel vanadusepensioni saamiseks nõutud pensionistaaž, tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni
12. aasta
13. detsembrini kehtinud pensionistaaži nõuete alusel (15 aastat üldstaaži millest seitse aastat ja kuus kuud nimekirjast 1 loetletud töödel). Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on naisel õigus pensionile kümme aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. 2 Loetelu nr 1 XIII peatüki (ühiskutsed) järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus jootjal ja kuumtinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid,
14. või
15. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene (koodid nr 16456, 13417). Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse „Soodustingimustel vanaduspensioni rakendamise kohta“ p 5 kohaselt arvatakse SVPS § 1 p 2 alusel pensionile õigust andva staaži hulka ka töötamine tervisele eriti kahjulike ja eriti raskete töötingimustega tööde või kahjulikes ja rasketes tingimustes enne nimetatud seaduse jõustumist. Kaebaja soovib kohtu kaudu tõendada tunnistajate ütlustega fakti, et ta töötas perioodidel 22.08.1983 kuni 08.05.1992 Hiiumaa KEK’is elektroonikaaparatuuri monteerijana, kelle töö sisuks oli elektroonikadetailide (takistid, dioodid, kondensaatorid, trafod jms.) jootmine ja tinatamine (montaažiblokkide valmistamisel) ning jootmine ja tinatamine toimus joodistega, mis sisaldasid pliid,
16. või
17. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene ja see töö kestis kogu tööpäeva. Avaldaja K. O tööraamatu sissekande nr 10-12 kohaselt võeti ta 22.08.1983.a. tööle Hiiumaa KEK’i elektroonikatsehhi raadiodetailide monteerija õpilaseks. 16.12.1983 omistati talle raadiodetailide monteerija teine järk ning 08.05.1992 vabastati töölt administratsioonidevahelisel kokkuleppel seoses üleviimisega AS-i L. (tl 11-12). K. O’i enda kaebuses toodu kohaselt jootis ja tinatas ta mitmesuguseid elektroonikadetaile ning kuna tegemist oli tervistkahjustava tööga, anti töötajatele lisapuhkust, eririietus ning 0,5 liitrit piima või mahla (tl 5-6). Avaldaja seletust, et ta töötas perioodil 22.08.1983 kuni 08.05.1992 Hiiumaa KEK’i elektroonikatsehhis elektroonikaaparatuuri monteerijana kinnitavad tööraamatu väljavõte ja Rahvusarhiivi Hiiu Maa-arhiivi 29.07.2008 arhiiviteatis nr 18-7-5.2/4793 (tl. 11-12; 18-19). Samas märgitakse, et Hiiumaa rajooni Hiiumaa KEK koondfondi 1983-1992.a. arhiividokumentides puuduvad eksperimentaaltsehhi toimikud, mis kajastaksid elektroonikatsehhis elektroonika aparatuuri raadiodetailide monteerijate tööd; samasugust seisukohta väljendab ka Pensioniameti poolt tõendina esitatud teatis nr 18-7-5.2/11449 (tl 26). Nimetatud arhiiviteatise juures olevatest lisadest nähtub siiski, et pooljuhtide ja siiditrükis embleemidega tegelevatel eksperimentaaltsehhi töölistel tuli käia regulaarsetel meditsiinilistel läbivaatustel, neile anti tasuta piima (elektroonikutele hiljem puuviljamahla) ja vastavalt kollektiivlepingule said tasulist lisapuhkust 22 kutseala töötajat (tl 21, 26, 30, 38, 88). Seega tööraamatu, arhiiviteatiste ja arhivaalide ärakirjades toodud andmete alusel on tõendatud K.O töötamine perioodil 22.08.1983 kuni 08.05.1992 Hiiumaa KEK’i elektroonikatsehhis elektroonikaaparatuuri monteerijana, kuid üheski lisatud dokumendis ei ole konkreetset viidet sellele, et K. O oleks kasutanud Hiiumaa KEK’is elektroonikaaparatuuri monteerimisel tina või tinaühendeid. Kaebaja töötamist Hiiumaa KEK’i eksperimentaaltsehhis elektroonikaaparatuuri monteerijana vaadeldaval perioodil ning kokkupuutumist pliid sisaldava joodisega kinnitavad oma ütlustega tunnistajad A. K ja N. U (tl 136-140). N. U ja A. K ütluste kohaselt töötasid nad K. Oiga Hiiumaa KEK’i eksperimentaaltsehhis alates 05.05.1983 kuni 08.05.1992 koos ühes ruumis, kus nad ka ise olid elektroonikaaparatuuri monteerijad. Igapäevasteks tööülesanneteks oli takistitite, dioodide, kondensaatorite, trafode jms jootmine ja tinatamine. Töövahenditena kasutati jootekolbi, tange, pintsette, testrit ning spetsiaalset jootevedelikku ja pliiühenditega tina, samuti liime ja lakke. Töötajatele, sealhulgas ka K. O’le anti eririietus, lisapuhkust 12 päeva, piima ja mahla. 3 Tööpäev oli 8 tundi, mõnikord kui vaja oli, ka kauem. Pliid sisaldava joodisega tuli joota kogu päeva jooksul. Regulaarselt pidi käima arstlikus kontrollis. Alates 02.07.2007 töötab K. O AS-s I grupijuhina (tl. 47-76). Esitatud grupijuhiameti juhendist nähtuvalt on K. O soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal töötamise lõpetanud. Pärnu Pensioniamet ei vaidlustanud kaebaja poolt esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud kaebaja väiteid tema poolt tehtud töö iseloomu ja töötingimuste osas töötamisel Hiiumaa KEK’is. Vastustaja kinnitas kaebaja väidet selle kohta, et kaebuses märgitud elektroonikaseadmete monteerimine kokkupuutes joodisega, mis sisaldavad pliid,
18. või
19. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, annaks aluse lugeda avaldaja poolt soovitud periood pensioni soodusstaaži hulka. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5, § 31 lg 1 kohus otsustas:
20. Tuvastada juriidiline fakt – K. O`i täistööajaga töötamine alates 22.08.1983 kuni 08.05.1992 Hiiumaa Kolhooside Ehituskontoris (a-st 1988 Hiiumaa Kooperatiivne Ehituskoondis) jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodisega, mis sisaldavad pliid,
21. või
22. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel halduskohtunik 4