KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-17546 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi N A’i hagi KÜ Põhja vastu 23. novemb

). Kohus ei hakka üle kordama

1. mail 2007
2. augusti 2006 üldkoosoleku otsuse tühistamise kohta tehtud kohtuotsuse põhjendusi. Kohus lähtub käesoleva otsuse tegemisel hageja soovist tuvastada tühiseks
3. novembri 2003 korteriühistu koosolek ja 01.10.2003 korteriühistu juhatuse koosolek ning tugineb vaidlustatavate otsuste vastuvõtmise ajal kehtivatele seaduste:

§ 24lg 1 ja 2, § 10 lg 3; Ts

ÜS § 86 ja 128 lg 1.

§ 24

´ lg 1 seadusesäte üldkoosoleku ja seal vastu võetud otsuse vastuvõtmise ajal ei kehtinud, mistõttu kohus leiab, et hageja ei saa nimetatud seadusesättele oma nõudes tugineda. Mittetulundusühingute seaduse § 24 ´ sätted jõustusid 01.01.2006.a. 4 Korteriühistu üldkoosoleku otsuseid ja teisi mittetulundusühingute organite otsuseid sai 01.10.2003 ja 23.11.2003 kehtetuks tunnistada tollel ajal kehtiva

§ 24

järgi.

§ 24

lg 1 kohaselt võis kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Hageja esitas kohtule oma nõude ligi kaks aastat hiljem, so. 29.09.2005. Seega hagejal puudub nõude esitamise õiguslik alus. Üldkoosoleku 23.11.2003.a. otsuse oli kinnitanud KÜ Põhja üldkoosolek uue otsusega 11.08.2006, mis on tänaseni kehtiv. Kuigi korteriühistu üldkoosoleku otsus, mis võeti vastu 11.08.2006, on kinnitatud sellel ajal kehtiva

§ 24

lg 2 alusel, milline säte oli jõustunud 01.01.2006.a., ei tähenda see seda, et taoline kinnitus ei või kehtida korteriühistu otsustele, mis on tehtud enne nimetatud seadusesätte jõustumist. Antud juhul oli korteriühistu üldkoosoleku otsus tehtud

1. novembril 2003.a. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg 2 ei sätesta kinnitamisele esitatud otsustele ajapiiri, millistest varasemaid otsuseid uue otsusega kinnitada ei tohi. Hagiavalduse terviktekstis ning kohtuistungil
2. oktoobril 2008 on hageja väitnud, et 23.11.2003 üldkoosolekul ei võetudki vastu otsust kinnitada juhatuse otsust maksta 1000 krooni isikliku auto kasutamise eest. Sellise otsuse vastuvõtmine on kantud hiljem võltsinguna üldkoosoleku otsuse protokolli. Kohus lähtub antud avaldusele (milles korteriühistu protokolli nimetatakse võltsinguks) hinnangu andmisel asjaolust, et
3. augustil 2006 on KÜ Põhja võtnud vastu otsuse, mille kohaselt otsustati kiita heaks tuhande kroonise autokulu kohta 23.11.2003 KÜ Põhja üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus. Kui seda otsust ei oleks olemas olnud, ei saanuks
4. augusti 2006.a. korteriühistu üldkoosolek seda ka heaks kiita (kinnitada). Heakskiitvas (kinnitavas) otsuses on konkreetselt väljendatud, millise sisuga e. missugust otsust heaks kiidetakse. Hageja viited tunnistajate ütlustele (E. B toimiku lk 153, L`S toimiku lk 194) ning korteriühistu originaalprotokollile „kui võltsingule“ (toimiku lk 299pöördel) ei oma siinkohal tähtsust. Korteriühistu juhatuse 01.10.2003 otsuse vastuvõtmise kohta ütleb hageja, et nimetatud otsuse tegemine ei ole juhatuse pädevuses. Kohtule esitatud KÜ Põhja põhikirja (toimiku lk 13-18) p 4.15 alapunkt 4 on juhatuse pädevuses „maja juhtimine ja majandamine“. Kuna transpordikulud on samuti ühistu majandamise kulud, ei pea kohus hageja seisukohta õigeks. Seetõttu leiab kohus, et juhatuse poolt vastuvõetud otsus on tehtud küsimuses, mis on kuulunud juhatuse pädevusse ning see on kehtiv. Hageja soovib tuvastada koosoleku otsuse tühisust tuginedes ka mittetulundusühingute seaduse § 10 lg
5. Nimetatud seadusesäte käsitleb mittetulundusühingute registrisse kantud andmete muutmisel tehtavat juhatuse avalduse lisasid, mitte mittetulundusühingute koosoleku otsuste tühisuse temaatikat. Seetõttu ei saa kohus nimetatud seadusesätet hagi õigusliku põhjendusena arvestada. 5 Kohus tuvastas, et korteriühistu üldkoosolek ja juhatuse koosolek ei ole teinud TSÜS § 86 mõistes tehingut, mis on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev ning tühine. Korteriühistu majandamine võib olla seotud transpordi kasutamisega korteriühistu huvides, mistõttu otsustes puudub vastuolu ka korteriühistu liikmete huvidega ning ühistu liikmete huve see ei riku. Asjakohatu on hageja viide ka TSÜS § 128 lg
6. Nimetatud säte käsitleb esindusõiguseta isiku ühepoolset tehingut ning on seaduse üldnorm. Hageja ei selgita arusaadavalt sätte puutumust tema poolt esitatud nõuetega. Nii üldkoosolek kui juhatus olid otsustusvõimelised ning pädevad lahendama otsustega nende pädevusse antud küsimusi. Kohtul puuduvad tõendid üldkoosoleku otsustusvõimetusest ja juhatuse pädevuse puudumisest. Ka korteriühistu üldkoosolek
7. august 2006 on kinnitanud vaidlustatavate otsuste teinud organite otsustusvõimet ja pädevust olles kinnitanud samasuguse otsuse, mille võtsid vastu 01.10.2003a. korteriühistu juhatus ja mille kinnitas
8. novembri 2003.a. korteriühistu üldkoosolek. Kui õigussuhte reguleerimiseks on välja antud erinorm (

), mille järgi hagejal nõude esitamise õiguslik alus puudus, siis ei ole hageja poolt millegagi põhjendatud seaduse üldnormide kasutamine hagi õigusliku alusena. Eelnimetatud põhjustel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 29.09.2005. Tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama seadustiku § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kostja on esitanud kohtule õigusabikulude tasumise kohta arved 036/07 14.11.2007 summas 1000 krooni ning arve 016/08 04.04.2008 summas 2400 krooni, mis mõlemad on makstud arvega, samuti kaks maksekorraldust: 18.06.2008 summas 700 krooni ning 21.08.2008 summas 1200 krooni. Kohus leiab, et õigusabikulud, mille on teinud kostja, on vajalikud ja põhjendatud kulud. Seega on õiguslik alus nende välja mõistmiseks. Kokku mõistab kohus hagejalt kostjale välja 5300 (viistuhat kolmsada) krooni õigusabikulude katteks. Marge Tamme kohtunik 6