← Eesti

3-07-916/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Kaire Pikamäe ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-916 Haldusasi Clear Channel Estonia OÜ kaebus Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise Tallinna Kesklinna Valitsuse komisjoni 11. aprilli 2007. a otsuse ja Tallinna Kesklinna vanema 20. aprilli 2007. a korralduse nr 405 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Clear Channel Estonia OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Clear Channel Estonia OÜ Vastustaja – Tallinna Kesklinna Valitsus Kolmas isik – Prisma Meedia OÜ RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2007. a otsus muutmata. 2. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 7000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Kesklinna vanema 20. oktoobri 2006. a korraldusega nr 1139 kuulutati välja Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumine (konkurss) ja kuulutus selle kohta avaldati Tallinna linna veebilehel 23. oktoobril 2006. Tallinna Kesklinna vanema 27. novembri 2006. a korraldusega nr 1240 täpsustati ja muudeti pakkumise tingimusi ja see avaldati Tallinna linna veebilehel 29. novembril 2006. Tallinna Kesklinna vanema 4. detsembri 2006. a korraldusega nr 1251 3-07-916 pikendati pakkumiste esitamise tähtaega ja see avaldati Tallinna linna veebilehel 7. detsembril 2006. Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise Tallinna Kesklinna Valitsuse komisjoni 11. aprilli 2007. a koosoleku protokollilise otsusega tunnistati parimaks pakkumiseks Prisma Meedia OÜ pakkumine ja otsustati teha linnaosa vanemale ettepanek osaühinguga ehitise pinna üürilepingu sõlmimiseks. Tallinna Kesklinna vanema 20. aprilli 2007. a korraldusega nr 405 volitati Tallinna Kesklinna vanema asetäitjat sõlmima üürilepingut ja vormistama lepingu lisasid läbirääkimistega pakkumisel parimaks tunnistatud Prisma Meedia OÜ-ga. 2. Clear Channel Estonia OÜ esitas kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada Tallinna Kesklinna Valitsuse komisjoni 11. aprilli 2007. a otsuse ja Tallinna Kesklinna vanema 20. aprilli 2007. a korralduse. Kaebust põhjendati järgmiselt:

  1. a)Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt avaldatud konkursi tingimustes ei ole märgitud mitte ühtegi nõuet seoses reklaamkandjate valmistamisel kasutatava materjali, disaini praktilise otstarbekuse või funktsionaalsusega. Kaebaja esitas 22. novembril 2006 ja 7. detsembril 2006 Tallinna Kesklinna Valitsusele päringud parima pakkumise väljaselgitamise kriteeriumide ja disainilahenduste hindamise kohta, kuid Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt esitatud vastustes ei kajastatud ühtegi sellist kriteeriumi ega põhimõtet, millele viidati komisjoni otsuses. Tallinna Kesklinna Valitsuse peaspetsialisti 21. detsembri 2006. a vastusest nähtub samuti, et Tallinna Kesklinna Valitsus selgitas kaebuse esitajale vaid seda, et ta soovib oma territooriumil näha reklaamikandjaid, mille kujundus vastab kõikidele õigusaktidega kehtestatud normidele ning mida ei ole varem kesklinna territooriumil eksponeeritud, mis on valmistatud vastupidavatest materjalidest ja mis vastavad tänapäeva nõuetele.
  2. b)Konkursi tingimuste p-s 1.4.4 on üheselt määratletud, et reklaamkandjate hooldus ning korrashoid on konkursi võitja, mitte aga korraldaja kohustus, mistõttu ei saa kergem hooldatavus kuidagi olla hindamiskriteeriumiks. Kaebaja esitas konkursile kaks reklaamikandja disainilahendust, millest ühe puhul kasutati mittekaetud betooniga alumist osa ja teise puhul kaetud betooniga osa. Läbirääkimiste käigus valis komisjon ise välja sobivama variandina kaebuse esitaja poolt esitatud mittekaetud betoonist alumise osaga versiooni. Betooni kasutamine on igati põhjendatud ja õigustatud valik. Betooni kasutamine reklaamikandja alumise osana täidab muuhulgas ka konkursi tingimuste p-s 1.1.1 sätestatud tingimust reklaamikandjate lihtsamaks teisaldamiseks. Alternatiivina kasutatakse betoonalusele reklaamikandjate poltidega kinnitamist, mis omakorda kahjustab ehitisi ning mille teisaldamine on tunduvalt keerulisem ja aeganõudvam. Lisaks on betoon linnakujunduses üheks põhilisemaks materjaliks, sh sama konkursi objektiks olnud kultuurireklaami kandjate materjaliks. Komisjoni hinnang reklaamikandjate katuse funktsionaalsusest ja ilmastikukindlusest jääb kaebuse esitajale arusaamatuks, kuivõrd seda oleks võimalik hinnata eelkõige juba valmis kandjaid (prototüüpe) katsetades, mitte aga joonistega tutvudes. Komisjoni hinnangust visuaalse vormi harmoneerumisest linnaruumis paiknevate väikevormidega ning samas pakkumises linna poolt esitatud nn kultuurireklaami kandja kujuga jääb arusaamatuks, millistele väikevormidele komisjon on viidanud ja kuidas seda harmooniat hinnati. Protokolli põhjal võib järeldada, et JCDecaux Eesti OÜ ja Prisma Meedia OÜ disainilahendusi ei võrreldud omavahel üldse.
  3. c)Komisjoni otsus on vastuolus Tallinna linna huvidega. Kuivõrd disaini osas olid kõigi läbirääkimistele lubatud isikute pakkumised võrdsed, pidi määravaks saama vara kasutusse saamise eest pakutud tasu. Otsusest nähtub, et kõrgeima hinnapakkumise tegi kaebuse esitaja, seega oleks konkursi võitjaks pidanud tunnistatama kaebuse esitaja. Asjaolu, et tegelikult oligi konkursi tähtsaimaks tingimuseks pakutav hind, kinnitab ka Tallinna linna ametlikes teadaannetes 25. aprillil 2007 avaldatud kuulutus, milles on välja toodud pinna kasutusse andmise ainsa tingimusena vaid tasumisele kuuluv hind. 2

(10)3-07-916
  1. d)Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 73 kinnitatud „Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise korra“ (reklaami kord) p-le 29 peab linnaosa vanem enne korralduse andmist hindama, kas komisjoni seisukoht (otsus) on õiguspärane ja põhjendatud. Kuigi komisjoni otsusest nähtub selgelt selle ebaõigsus ja põhjendamatus, otsustas Tallinna Kesklinna vanem 20. aprilli 2007. a korraldusega nr 405 sõlmida üürilepingu Prisma Meedia OÜ-ga. Kuivõrd vaidlustatud korralduse aluseks olev haldusakt on õigusvastane, on õigusvastane ka Tallinna Kesklinna vanema korraldus ning see tuleb samuti tühistada. 3. Tallinna Halduskohtu 19. oktoobri 2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
  2. a)Kaebaja ja teiste pakkumisel osalenute reklaamikandjate joonised olid kooskõlastatud konkursi tingimuste p-de 1.6.1-1.6.3 kohaselt. Kaebuse esitaja pakkumine oli nõuetele vastav ja kaebaja kutsuti läbirääkimistele. Komisjoni pädevuses on pakkumiste hindamine ja parima pakkumise üle otsustamine, lähtudes kaalutlusõigusest ja konkursi tingimustest. Kaebaja tegi kõrgeima hinnapakkumise. Konkursi tingimustest tulenevalt ei saanud see asjaolu aga olla ainumääravaks parima pakkuja väljaselgitamisel. Konkursi tingimuste p 6 kehtestas, et parima pakkuja väljaselgitamisel on hind ja reklaamkandjate disainilahendused võrdse tähtsusega ning võimalike vaidluste korral sobivuse küsimuses lähtutakse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arvamusest. Käesoleval juhul nähtub komisjoni 14. aprilli 2007. a otsusest, et komisjonis ei ole vaidlusi tekkinud ja ta on üksmeelselt tunnistanud parimaks pakkumiseks Prisma Meedia OÜ pakkumise.
  3. b)Nii reklaami korras kui konkursi tingimustes on nõutud, et välireklaamkandja peab olema valmistatud ilmastikukindlast materjalist ning oma välisilmelt linnapilti ja otseselt antud paika sobiv, eelkõige sobima arhitektuursesse keskkonda ja ajaloolisesse konteksti, samuti võimaldama tagada välireklaamkandja ja välireklaami korrashoidu ning hooldust. Komisjoni 11. aprilli 2007. a koosoleku protokollist nähtub, et komisjon on reklaami korra p 28 kohaselt hinnanud nii pakutud hinda kui reklaamkandjate disainilahendusi. Komisjoni otsuses märgiti, et otsuse langetamisel sai määravaks reklaamkandja disaini praktiline otstarbekus, sealhulgas konstruktiivne ja funktsionaalne põhjendatus. Komisjon on otsuses leidnud, et kuna reklaamkandjad paigaldatakse suurte liiklussõlmede ja intensiivse kasutusega teede äärde, peab kandjate konstruktsioon olema kergesti hooldatav ja vastupidav. JCDecaux Eesti OÜ ja Prisma Meedia OÜ pakutud reklaamikandjate alumine osa on kergemini hooldatav, kui Clear Channel Estonia OÜ poolt pakutud betoonist alumise osaga reklaamikandja. Betoon on libeduse ja lumetõrje kemikaalide kasutamisel kergesti amortiseeruv. Komisjon leidis, et JCDecaux Eesti OÜ ja Prisma Meedia OÜ pakutud reklaamikandjate katus on funktsionaalsem ja ilmastikukindlam. Reklaamkandjate visuaalne vorm harmoneerub stiililiselt linnaruumis paiknevate väikevormidega ning samas pakkumises linna poolt esitatud nn kultuurireklaami kandja kujuga. Komisjon leidis, et JCDecaux Eesti OÜ ja Prisma Meedia OÜ pakutud reklaamkandja disain on võrdväärne. Asja materjalidest nähtuvalt on Prisma Meedia OÜ pakkunud JCDecaux Eesti OÜ pakutud hinnast kõrgema hinna. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et lahenduse kooskõlastamine linnaplaneerimise ametis ei tähenda, et see on parim. Komisjon ei kinnita linnaplaneerimise ameti kooskõlastust vaid valib parima. Kaebuse esitaja reklaamkandja ustel on vajalikud ventilatsiooniavad olemas, kuid avad ei ole kaetud. Reklaamplakatid saavad vihma korral märjaks ja kaotavad välimuse. Märgi ja kortsunud plakateid ei vahetata tõenäoliselt iga päev välja. Katus on horisontaalne ja tähendab seda, et sademed jäävad katuse peale võimalikku roostet tekitama. Prisma Meedia lahendusel on lamekooniline katus, kust sademed valguvad maha. Katuse servad on eenduvad ja vihmavesi ei tekita reklaamplakati märgumist. Prisma Meedia OÜ disainilahendus on parem, puuduvad avad, kustkaudu vihmavesi saaks sisse minna. Ajaloolist disaini tuleb hinnata. Arvestatud on sellega, et kultuurireklaami kandaja väline vorm oleks kooskõlas uue pakutava lahendusega. Prisma Meedia OÜ poolt pakutud la3
(10)3-07-916 hendusel on see tingimus täidetud, ent kaebaja poolt pakutud lahendusel ei ole see täidetud. Komisjon lähtus otsuse langetamisel nii reklaami korrast kui konkursi tingimustest, eriti selle p-st 1.4, kus oligi nõutud, et välireklaamkandja peab olema valmistatud ilmastikukindlast materjalist, peab olema oma välisilmelt linnapilti ja otseselt antud paika sobilik, eelkõige sobima arhitektuursesse keskkonda ja ajaloolisesse konteksti ning võimaldama tagada välireklaamkandja ja välireklaami korrashoidu ning hooldust.
  1. c)Komisjoni otsuses on reklaami korra p 28 kohaselt kajastatud kõik pakkumised ja põhjus, miks peeti Prisma Meedia OÜ pakkumist parimaks. Otsuses on märgitud kaalutlused, millest komisjon otsuse tegemisel lähtus. Seega on komisjoni otsus kooskõlas avaldatud konkursi tingimustega ja reklaami korraga. Tallinna Linna ametlikes teadaannetes 25. aprillil 2007 avaldatud informatsioon konkursi tulemusel üürilepingu sõlmimise kohta Prisma Meedia OÜ-ga kui läbirääkimistega pakkumisel parimaks tunnistatud pakkujaga, lepingu kestus ja hind, ei näita kuidagi, et konkursi tähtsaimaks tingimuseks oli pakutav hind. Avaldatud informatsioonil ei ole seost komisjoni kaalutlusõiguse teostamisega pakkumiste hindamisel. Komisjoni 11. aprilli 2007. a protokollist nähtub, et Tallinna Kesklinna vanem on viibinud lõplike pakkumiste avamiste juures, seega oli ta komisjoni tegevusega ja selle tulemusega kursis. Tallinna Kesklinna vanem on nõustunud komisjoni otsusega ja andnud 20. aprillil 2007 korralduse, millega volitati Tallinna kesklinna vanema asetäitjat sõlmima üürilepingut ja vormistama lepingu lisasid läbirääkimistega pakkumisel parimaks tunnistatud Prisma Meedia OÜ-ga. Kuivõrd Tallinna Kesklinna vanema 20. aprilli 2007 korraldus tugineb õiguspärasele komisjoni otsusele, on korraldus õiguspärane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Clear Channel Estonia OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada järgmistel põhjustel:
  2. a)Vastustaja poolt 23. oktoobril 2006 välja kuulutatud Tallinna linnale kuuluva ehitise pinna reklaamialaseks tegevuseks kasutusse andmise läbirääkimistega pakkumise kuulutuse p 1.7.2 kohaselt pidid pakkumises osalejad esitama oma pakkumises Tallinna kesklinnas füüsiliselt varem mitte kasutuses olnud reklaamkandjate joonised, mille disainilahendust ei ole Tallinna Kesklinnas kasutatud ning mis on nii vormilt kui materjalilt uudsed. Kuivõrd väljakuulutatud tingimused ei olnud piisavalt selged ega üheselt arusaadavad, pöördus kaebaja korduvalt vastustaja poole palvega tingimusi täpsustada ja selgitada. Vastustaja hoidus igasuguste täpsemate ja üksikasjalikemate selgituste andmisest ja piirdus ainult üldise informatsiooniga. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja mõista vastustaja tegevust kuidagi teisiti kui et vastustajal puuduvad ükskõik millised eelistused ja soovid seoses reklaamkandjate disaini, materjali, vormi jms osas. Konkurss toimus kahe reklaamkandja tüübi kasutuselevõtuks: – püstise vormi ja ühtse disainiga välireklaamkandjad, mida on võimalik vajadusel teisaldada; – olemasoleva disainiga nn vanalinna tüüpi kultuurireklaami kandjad. Kohtuistungil selgitas vastustaja, et konkursi võitja selgitamisel oli üheks oluliseks kriteeriumiks välireklaamkandjate osas väljapakutava disaini võimalikult lähedane sarnasus nn kultuurireklaami kandjale. Vastustaja poolt välja kuulutatud tingimused ega kaebajale antud informatsioon ei viidanud kordagi sellele, et tegelikult sooviti nn kultuurireklaami kandjate disaini kopeerimist uute reklaamkandjate disainis. Samuti ei selgitatud, et reklaamkandja materjalina ei ole betoon üldse soovitatav, vaid pigem puudus. Juhul, kui kaebajale oleks selgitatud vastustaja eelistusi materjalide valikul, disaini suhtes jne, oleks kaebajal olnud võimalus neid ka pakkumise koostamisel ja tegemisel arvestada. Aus haldusmenetlus tähendab muuhulgas seda, et isikut ei tohi üllatada ootamatult langetatavate ebasoodsate otsustega ja et haldusorgan peab andma isikule teda puudutavas menetluses asjakohast teavet (Riigikohtu 18. novembri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-33-04 ja 5. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-102-06). Vastustaja on varjanud kaebaja eest asjaolusid, mida ta ise pidas konkursi läbiviimisel oluliseks. 4
(10)3-07-916
  1. b)Olukorras, kus asjakohaste ametkondade poolt oli juba tuvastatud kõigi reklaamkandjate disainide vastavus välireklaamkandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtetele, puudus konkursi läbiviimise komisjonil õigus hakata vastavat asjaolu ümber hindama ning reklaamkandjate disaini järjestama. Sellest tulenevalt pidi komisjon, lähtudes reklaami korra p-st 28, tunnistama parimaks pakkumiseks kaebaja poolt tehtud pakkumise, mis vastas kõigile lisatingimustele ning sisaldas endas kõrgeimat hinnapakkumist.
  2. c)Arusaamatuks jäävad põhjendused reklaamkandjate disaini ja materjali eelistuste osas. Kuigi vastustaja on ühelt poolt selgitanud betooni kui materjali mittevastupidavust, valmistatakse kõik kultuurireklaami kandjad vastustaja enda soovil ja nõudmisel just betoonist. Lisaks sellele analüüsiti uue reklaamkandja disaini vihma ligipääsetavuse seisukohast, kuid unustati ära, et kultuurireklaami kandjate puhul ei kaitsta reklaame vihma eest üldse. Lähtudes Prisma Meedia OÜ poolt esitatud reklaamkandja katuse suurusest ning kujust ja asjaolust, et sademed ei lange üldjuhul kunagi otse, ei saa vastustaja eelistusena välja toodud katus omada sisuliselt mingit kaitsvat funktsiooni.
  3. d)Arusaamatuks jäävad väited seoses Prisma Meedia OÜ reklaamkandjate harmoneerumisega teiste väikevormidega, täpsemalt silindrilise vormiga prügikastidega. Prügikastide väikevormidena on Tallinna kesklinnas kasutusel eelkõige neljakandilised prügikastid, mis ei saa aga kuidagi harmoneeruda reklaamkandjate silindrilise kujuga. Lisaks sellele olid kõigi pakkujate poolt pakutud uute reklaamikandjate disainid (sealhulgas ka kaebaja oma) oma vormilt silindrilised. Vastustaja hindas kõrgemalt sellist disaini, mis oli tegelikult kõige vähem uudne ning lähedasem juba olemasolevale ja kasutuses olevale disainile.
  4. e)Tegemist oli läbirääkimistega pakkumisega, mis tähendab seda, et pärast esimese pakkumise tegemist algasid konkursi korraldaja ja pakkumise esitaja vahel läbirääkimised, mille käigus oli vastustajal võimalik esitada kaebajale küsimusi ja omapoolseid ettepanekuid või nõudmisi reklaamkandja materjali ja disaini osas, informeerida kaebajat oma eelistustest, tuua välja puudusi jne, kuid kogu läbirääkimiste ajal ei teatanud vastustaja kaebajale mitte kordagi ühestki sellisest puudusest või probleemist, millele hilisemas kohtumenetluses on viidatud. Paljud vastustaja seisukohad seoses reklaamkandjate disaini eelistustega esitati vastustaja poolt alles kohtuistungil, mitte vaidlustatud haldusaktis. Tallinna Halduskohtus vastustaja eelistusi põhjendanud nõustaja ei ole üldse osalenud vaidlustatud konkursimenetluses ega pakkumiste hindamises. 5. Tallinna Kesklinna Valitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgitakse järgmist:
  5. a)Kuigi Tallinna Kesklinna vanema 20. oktoobri 2006. a korraldusega väljakuulutatud konkursi tingimused olid määratletud piisava selgusega, täpsustati kaebaja taotluse alusel konkursitingimusi ja pikendati konkursi tähtaega kahel korral. Kõik juhised, sh kultuurireklaami kandjate disainiga harmoneerumise nõue tulenesid väljakuulutatud konkursi tingimustest. Vastustaja ei välistanud betooni reklaamikandja materjalina, kuid leidis, et sellest on ka paremaid materjale. Konkursi tingimustes ega ka vastuses kaebajale ei olnud võimalik koostada materjalide paremusjärjestust, kuivõrd võib esineda ka mõni uus materjal, millisest vastustaja ei ole teadlik. Kaalutlusotsus parima disaini väljaselgitamiseks ei tugine ainuüksi materjali vastupidavuse aspektile, vaid eelkõige reklaamikandja visuaalsele sobivusele. Olukorras, kus linn otsib uut disainilahendust, ei olegi võimalik määrata konkursitingimusi detailitäpsusega. Juhul, kui oleks olnud selge visioon soovitavast disainilahendusest, oleks vastustaja reklaamkandja ise välja töötanud, mitte selgitanud välja parimat ideelahendust avaliku pakkumise teel.
  6. b)Läbirääkimistega pakkumise menetlusvorm ei tähenda, et läbirääkimiste tulemusena võiks pakkuja muuta oma disainilahendust sedavõrd, et see erineks kardinaalselt algselt pakutavast disainilahendusest. Olukorras, kus on tegemist konkurentsiga, ei saa suunata läbirääkimistel pakkujaid endale meelepärases suunas. Läbirääkimised saavad toimuda üksikute disainilahenduse detailide osas või selgitada välja esitatud disainilahenduste eeldatava tootmisaja, valgus5
(10)3-07-916 tatavate reklaamikandjate arvu ja asukohad ning selleks pakkuja poolt tehtud toimingud jms. Viidatud põhimõte järgib pakkujate võrdse kohtlemise printsiipi ja seega välistab võimaluse, et komisjonil oleks võimalus kedagi pakkujatest soosida.
  1. c)Prisma Meedia OÜ poolt pakutud disainilahendus harmoneerus kultuurireklaamikandja disainilahendusega, kuid see ei teinud võitnud disainilahendust vähem uudseks. Prisma Meedia OÜ disainilahendus harmoneerus visuaalselt ja stiililt ajaloolise disainilahendusega paremini kui Clear Channel OÜ poolt pakutu. Sellise tingimuse täitmine tulenes ka otseselt konkursi aluseks olevatest õigusaktidest. 6. Prisma Meedia OÜ vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  2. a)Kaebuse lisad 9 ja 10 kinnitavad, et järelepärimistele on vastatud ja on põhjendatud, et komisjoni seisukoht võrdub komisjoni liikmete enamuse seisukohaga ning vormistatakse komisjoni otsusega. Samuti on vastustaja selgitanud, et komisjoni otsuses peavad olema kajastatud kõik pakkumised, komisjoni liikmete võimalikud eriarvamused ja põhjus, miks peeti teatud pakkumist parimaks. Vaidlustatud haldusakt vastab kõigile eelmärgitud kriteeriumitele ja head haldustava ei ole rikutud. Kriteeriumid, millest lähtuti pakkumiste hindamisel, olid toodud Tallinna Kesklinna vanema 20. oktoobri 2006. a korralduses ning Tallinna Linnavalitsuse 23. detsembri 2002. a määruses nr 137, millega kinnitati reklaamikandjate paigutuse ja kujunduse põhimõtted Tallinnas. Komisjoni pädevuses oli pakkumiste hindamine ja parima pakkumise üle otsustamine lähtudes kaalutlusõigusest ja konkursi tingimustest. Kõiki pakkumisi on hinnatud lähtuvalt konkursi tingimustest ja lisatingimustest.
  3. b)Pakkumiste hindamine toimus selleks moodustatud komisjoni poolt. Seetõttu ei olnudki vastustaja ametnikel võimalik edastada apellandile eelnevalt informatsiooni selle kohta, kuidas eelmärgitud komisjoni liikmed teostavad kaalutlusõigust ning hindavad esitatud pakkumisi.
  4. c)Väide, et nõustaja ei osalenud vaidlustatud konkursil ega pakkumiste hindamisel, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Nõustaja andis haldusakti põhjenduste kohta vaid täiendavaid selgitusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus peatub esmalt kaebaja poolt väidetud info varjamise (I), seejärel reklaami korra p 28 kohaldamise (II) ning reklaamkandjate disaini valiku põhjendatuse probleemil (III). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse suhtes seisukoha ning ja põhjendab menetluskulude jaotust apellatsiooniastmes (IV). I 8. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus ei käsitlenud kaebaja väiteid seoses informatsiooni varjamisega enne pakkumiste esitamist. Kaebaja etteheide ei ole põhjendatud. Halduskohus on selgitanud (otsuse p 34), miks ta leidis, et konkursi tingimustest ja konkursi aluseks olnud õigusaktidest tulenes piisav informatsioon pakkumise esitamiseks. See, et kaebaja halduskohtu põhjendustega ei nõustu, ei anna alust kõneleda HKMS § 25 lg 5 ja TsMS § 442 lg 8 rikkumisest. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks põhjalikumalt analüüsida kaebaja taotlusi teabe saamiseks ja linnaosavalitsuse poolt antud selgitusi. 9. 22. novembri 2006. a elektronkirjas (tl 19) palus kaebaja linnaosavalitsusel iseäranis selgitada, kuidas toimub reklaamkandjate disaini hindamine, kuidas seda võrreldakse rahalise pakkumisega ja kuidas moodustub lõpptulemus, samuti mida tuleb mõista „nii vormilt kui materjalilt uudse ja kaasaegse disainilahendusega reklaamkandja“ all. 7. detsembri 2006. a (tl 21) 6
(10)3-07-916 elektronkirjas kordas kaebaja küsimust rahalise pakkumise ja disainilahenduse võrdlemise kohta ning palus saata üksikasjaliku nägemuse sellest, millist disaini soovib kesklinna valitsus oma territooriumil näha.
  1. detsembri
  2. a elektronkirjas (tl 25) palus kaebaja täpsustada, kas pakkumise läbiviimise komisjonil puuduvad ükskõik millised hindamiskriteeriumid disaini ja hinna võrdlemiseks.
  3. detsembri
  4. a vastuses (tl 38) viitas linnaosavalitsus linnavolikogu
  5. detsembri
  6. a määruse sätetele (p 27, 28 ja 29). Samuti selgitati, et pakkumise tingimuste p 1.7.
  7. uue sõnastuse kohaselt peavad pakutavad reklaamkandjad olema Tallinna kesklinna jaoks uued nii disainilt, materjali kasutuselt kui ka füüsilise toomisaja mõttes.
  8. detsembri
  9. a elektronkirjas (tl 40) selgitas vastustaja komisjoni istungi protokollimise, hääletamise ja protokolliga tutvumise korda. Samuti märkis vastustaja, et ta soovib oma territooriumil näha reklaamkandjaid, mille kujundus vastab kõikidele õigusaktidega kehtestatud normidele ning mida ei ole varem kesklinnas eksponeeritud, mis on valmistatud vastupidavast materjalist ja mis vastavad kõikidelt parameetritelt tänapäeva nõuetele. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja ei saanud eelpooltoodu kohaselt vastustajalt küll selgitust reklaamkandjate disaini sisulise hindamise täiendavate kriteeriumide kohta, kuid selle teabe esitamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks, kui sellekohane teave vastustajal puudus. Seega tuleb järgnevalt selgitada, kas vastustajal oli olemas teave täiendavate kriteeriumide kohta.
  10. Kaebaja väitel oli linnaosavalitsusel juba enne pakkumiste esitamise tähtpäeva selge nägemus, millistele tingimustele reklaamkandjate disain peab vastama. Selle kinnituseks viitab kaebaja vastustaja nõustaja poolt halduskohtu istungil antud selgitusele, mille kohasel oluliseks kriteeriumiks konkursil oli reklaamkandjate sarnasus nn kultuurireklaami kandjatele. Samuti selgus, et betoon on reklaamkandja ühe materjalina ebasoovitav. Kaebaja leiab, et vastavad selgitused oleks tulnud talle anda enne pakkumiste tegemise tähtpäeva ning vastupidiselt talitades on vastustaja rikkunud õigust heale haldusele (PS § 14). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide selle kohta, et vastustajal oli juba eelnevalt selge nägemus reklaamkandjate disainist, ei ole tõendatud. Tõendid, millele kaebaja oma väite rajab (komisjoni istungi protokoll, vastustaja selgitused kohtuistungil), pärinevad kõik pakkumiste avamisele järgnenud ajast. See, et vastustajal või komisjoni liikmetel olid pakkumiste võrdlemise hetkel tekkinud kaalutlused reklaamikandjate disaini ja materjalikasutuse eelistuste suhtes, ei kinnita iseenesest, et need oli olemas juba enne pakkumiste esitamist. II
  11. Kaebaja heidab järgnevalt halduskohtule ette reklaami korra p 28 esimese lause ebaõiget kohaldamist. See lause sätestab, et pakkumise parimaks tunnistamisel arvestab komisjon nii kehtestatud lisatingimusi kui pakutud hinda, millest tulenevalt asub komisjon seisukohale, et teatud pakkumine on parim või et läbirääkimistega pakkumine on nurjunud. Kaebaja on seisukohal, et käesoleva pakkumise lisatingimused tulenesid reklaami korra p-st 14 ja Tallinna Linnavalitsuse
  12. detsembri
  13. a määrusest nr 137 ning tema pakkumise vastavus nendele nõuetele oli konkursi tingimuste p 1.6 kohaselt tuvastatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Transpordiameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt, kes andsid pakkumisele oma kooskõlastused. Kaebaja leiab, et olukorras, kus asjakohaste ametkondade poolt oli juba tuvastatud kõigi reklaamkandjate disainide vastavus lisatingimustele, puudus konkursi läbiviimise komisjonil õigus hakata vastavat asjaolu ümber hindama ning 7
(10)3-07-916 reklaamkandjate disaini järjestama. Sellest tulenevalt pidanuks komisjon tunnistama parimaks kaebaja pakkumise, mis vastas kõigile lisatingimustele ning sisaldas endas kõrgeimat pakkumist.
  1. Halduskohus kaebaja käsitlusega ei nõustunud. Kaebaja esitab apellatsioonkaebuses uuesti oma tõlgenduse reklaami korra p 28 kohaldamise suhtes, selgitamata, miks seda tõlgendust tuleks pidada õigemaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Kaebaja tõlgendus on vastuolus pakkumismenetluse eesmärgiga ja reklaami korra p 28 sõnastusega. Kõnealune lause nõuab nimelt erinevate pakkumiste võrdlemist muuhulgas lisatingimuste valguses. Pakkumismenetluse ja reklaami korra p 28 eesmärk ei ole tunnistada parimaks igal juhul rahaliselt soodsaim pakkumine, kui see vastab teatavatele miinimumnõuetele, vaid valida välja soodsaim pakkumine rahalise väärtuse ja lisatingimuste koosmõjus. See eeldab pakkumiste järjestamist ka lisatingimuste alusel. III
  2. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas vastustaja on õigesti teostanud kaalutlusõigust erinevate pakkujate vahel valimisel. Kui valik tugineks olulisele diskretsiooniveale, kuuluks vaidlustatud haldusaktid tühistamisele. Kaalutlusõiguse teostamise kontrollimiseks tuleb ennekõike hinnata kaalutlusotsuse põhjenduste ratsionaalsust.
  3. Kaebaja ei nõustu vastustaja järgmiste motiividega konkurentide pakkumiste eelistamisel: – kaebaja poolt üheks reklaamkandja materjaliks valitud betoon ei ole vastupidav libeduse ja lume tõrje vahenditele; – kaebaja reklaamkandjad on ligipääsetavad vihmaveele, sest reklaamkandja uste ventilatsiooniavad ei ole kaetud, ning kaebaja reklaamkandjate katus on lame, samas kui konkurentide reklaamkandjatel on kooniline eenduv katus, mis kaitseb reklaami vihma eest; – Prisma Meedia OÜ reklaamkandjad harmoneeruvad nn kultuurireklaami kandjate ja väikevormidega, täpsemalt silindriliste prügikastidega.
  4. Pakkumiste läbivaatamise komisjoni koosoleku protokolli (tl 27) p 2.2 esimeses lõikes on esitatud järgmine motiiv: „Kuna reklaamkandjad paigaldatakse suurte liiklussõlmede ja intensiivse kasutusega teede äärde, peab kandjate konstruktsioon olema kergesti hooldatav ja vastupidav. JCDecaux Eesti OÜ ja Prisma Meedia OÜ pakutud reklaamkandjate alumine osa on kergemini hooldatav kui Clear Channel Estonia OÜ poolt pakutud betoonist alumise osaga reklaamkandja. Betoon on libeduse ja lumetõrje kemikaalide kasutamisel kergesti amortiseeruv. Näitena võib tuua murenevad betoonjalustega pargipingid ja betoonprügikastid.“ Kaebaja väitel on vastustaja rahulolematus betooni kasutamisega arusaamatu, sest vastustaja enda soovil ja nõudmisel valmistatakse linnaosas nn kultuurireklaami kandjad just betoonist ning enne pakkumiste hindamist ei viidanud vastustaja kordagi sellele, et betoon reklaamikandja ühe materjalina ei ole soovitav. Vastustaja väitel ei ole ta betooni välistanud, kuid on leidnud, et sellest on paremaid materjale. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole teinud diskretsiooniviga, eelistades muid materjale betoonile. Vastustaja ei ole tõepoolest betooni materjalina välistanud ning seetõttu ei saanud ta ka konkursi tingimustes betooni kasutamist keelata. See aga ei tähenda, et kõiki materjale tulnuks pakkumiste kaalumisel lugeda võrdseks. Konkursi tingimustest tulenes selgelt, et pakkumiste hindamisel arvestatakse ka materjali vastupidavust. Kaebaja ei ole senises menetluses ümber lükanud vastustaja väidet, et betoon on libeduse tõrje vahendite suhtes vähem vastupidav kui alternatiivsed materjalid, ega ole selgitanud, miks sellele asjaolule vaatamata tuleks 8
(10)3-07-916 betooni materjalina eelistada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust vastustaja kaalutlust vigaseks lugeda.
  1. Protokolli p 2.2 teises lõikes on muuhulgas esitatud motiiv „JCDecaux Eesti OÜ ja Prisma Media OÜ pakutud reklaamkandjate katus on funktsionaalsem ja ilmastikukindlam“. Halduskohtu istungil täpsustas vastustaja nõustaja, et kaebaja reklaamkandja katuse puuduseks on vee kogunemine selle horisontaalsele pinnale, põhjustades roostet ja plakatite märgumist, sest läbi katmata ventilatsiooniavade pääseb vihmavesi reklaamkandja sisemusse. Samas valgub konkurentide reklaamkandjate katuste lamekooniliselt pinnalt vesi maha tänu eenduvale katusele ilma reklaame kahjustamata. Kaebaja hinnangul on kaalutlus vihmavee ligipääsust reklaamile läbi reklaamikandja uste ventilatsiooniavade põhjendamatu. Ta märgib, et kultuurireklaami kandjaid ei kaitsta Tallinna kesklinnas üldse vihmavee eest. Vastustaja viited reklaamikandja katuse suurusele ja kuju funktsionaalsusele on asjakohatud, sest sademed ei lange üldjuhul otse, mistõttu reklaamkandja katus ei saa omada sisuliselt mingit kaitsvat funktsiooni. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja on teinud ennatliku järelduse, et kaebaja reklaamkandjad on katuse kuju tõttu vähem ilmastikukindlad. Olukorras, kus tänaval paiknev reklaamkandja on pidevalt eksponeeritud sademetele, ei saa määravat tähtust olla sellel, kui kiiresti valgub reklaamkandja katuselt ära vihm. Ilma täpsema asjatundja arvamuse või ekspertiisita ei ole alust pidada lamekatust koonilisest katusest vähem ilmastikukindlaks. Sellega on vastustaja teinud kaalutlusvea. Küsimusel, kas see viga mõjutas otsuse lõpptulemust, peatub ringkonnakohus allpool, käesoleva otsuse motiivide IV osas. Kaebaja reklaamkandjate ventilatsiooniavade puudustele ei ole komisjoni istungil protokollis tähelepanu juhitud. Seega ei saa sellega seonduv mõjutada hinnangut vastustaja kaalutlusotsuse õiguspärasusele. Järelikult puudub ringkonnakohtul vajadus seda küsimust lähemalt puudutada.
  2. Komisjoni protokolli p 2.2 teises lõikes on JCDecaux ja Prisma Meedia OÜ reklaamkandjate kohta esitatud ka motiiv, et nende „visuaalne vorm harmoneerub stiililiselt linnaruumis paiknevate väikevormidega ning samas pakkumises linna poolt esitatud nn. kultuurireklaami kandja kujuga“. Kaebaja väidab, et Tallinna kesklinnas on kasutusel eelkõige neljakandilised prügikastid, mis kuidagi ei saa harmoneeruda reklaamkandjate silindrilise kujuga. Ka kaebaja reklaamkandjate disainid olid oma vormilt silindrilised. Vastustaja hindas kõige kõrgemalt sellist disaini, mis oli tegelikult kõige vähem uudne ning lähedasem juba olemasolevale ja kasutuses olevale disainile. See on vastuolus konkursi tingimuste p-s 1.7.2 sätestatuga. Samas märgib kaebaja, et vastustaja poolt välja kuulutatud tingimused ega vastustaja poolt kaebajale antud informatsioon ei viidanud kordagi sellele, et vastustaja soovis tegelikult nn kultuurireklaami kandjate kopeerimist uute reklaamikandjate disainis. Vastustaja kinnitusel on kesklinnas ka hulgaliselt silindrilisi prügikaste ning ainuüksi harmoneerumine olemasolevate kultuurireklaami kandjatega ja muude linnakujunduselementidega ei muuda disainilahendust vähem uudseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja vastustaja väidet väikevormide ja kultuurireklaami kandjatega harmoneerumise kohta ümber lükanud. Asjaolu, et linnaosas on silindriliste prügikastide kõrval ka neljakandilisi, ei kummuta komisjoni kaalutlust. Samuti ei ole põhjust ka9
(10)3-07-916 helda vastustaja selgituses, et uudse vormiga reklaamkandja võib samaaegselt sobituda traditsioonilises stiilis arhitektuursete väikevormidega (vt tl 161). Harmoneerimine olemasolevate linnaruumi kujunduselementidega on põhjendatud kaalutlus ning sellekohane nõue tulenes konkursi tingimuste p-st 1.4.1, reklaami korra p-st 14 ja Tallinna Linnavalitsuse
  1. detsembri
  2. a määruse nr 137 p-st
  3. Seega ei ole vastustaja kõnealuse põhjendusega teinud kaalutlusviga.
  4. Ringkonnakohus nõustub, et vastustajal puudus läbirääkimistel kohustus suunata kaebajat tema pakutavat lahendust kardinaalselt muutma. Kaebaja pakkumises sisaldunud disainilahendust oleks komisjoni kaalutluste valguses tulnud pakkumise võitmiseks oluliselt muuta. Selliselt oleks kaotanud mõtte reklaami korra p 28, mille kohaselt pakkumise võitjaks tunnistatakse nii hinnalt kui disainilt parim pakkumine. IV
  5. Komisjoni poolt ühe kaalutluse puhul tehtud diskretsiooniviga ei mõjutanud ringkonnakohtu hinnangul pakkumismenetluse lõpptulemust. Komisjoni koosoleku protokollist (tl 27) nähtub, et kaebaja pakkumise disainile on määratud 2 punkti enam kui konkurentide pakkumistele (võitjaks tunnistati vähim punkte saanud pakkumine). Punktijaotuse kohta toodi eelnevalt põhjendused protokolli p 2.
  6. kahes lõikes (tl 27 lõpus). Viimane lõige sisaldas küll vigast põhjendust (funktsionaalsus ja ilmastikukindlus), kuid ka põhjendatud motiivi (visuaalne harmoneerumine). Seega puudub ringkonnakohtul HKMS § 19 lg 6 valguses alus väita, et komisjon ei oleks tohtinud hinnata kaebaja pakutud disainilahendust 3 punktiga. Halduskohus võib kontrollida üksnes kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust, mitte asendada oma kaalutlusi haldusorgani kaalutlustega.
  7. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda. Kaebajalt tuleb välja mõista nii vastustaja kui kolmanda isiku tõendatud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 92 lg-d 1 ja 7). Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 12 251,23 kr. Advokaaditasu maksmine on tõendatud. Õigusabi mahtu ja eelnevas menetluses juba esitatut arvestades peab ringkonnakohus menetluskulu põhjendatuks 7000 kr ulatuses. Lilianne Aasma Kaire Pikamäe Ivo Pilving 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.