Obsah (4)

§ 71§ 180§ 179§ 183

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Määruse tegemise aeg aeg ja koht 29. detsember 2008. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviil

§ 71lg.

1 kohaselt seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte.

§ 71lg.

2 kohaselt, kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. TsMS § 601 lg. 1 kohaselt, kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. TsMS § 606 lg. 1 kohaselt käesolevas peatükis nimetatud määrused jõustuvad kättetoimetamisega juriidilisele isikule. Justiitsministri 28.08.

1. a määrus nr. 56, kohtu registriosakonna kodukord § 262 lg. 1 kohaselt, kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina «Äriseadustiku» §-s 71 rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Registriasjad vaadatakse läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg. 1 p. 10) ja nende menetluse erisused on sätestatud TsMS
2. peatükis, kus muuhulgas on sätestatud ka trahvi määramine (TsMS § 601). TsMS ei sätesta registriasjades ilma hoiatuseta trahvi määramise võimalust. Määruskaebuse esitaja leiab, et seadusandja eesmärgiks on sundida konkreetset isikut soovitud tegu sooritama määratud tähtaja jooksul, seega võib „trahvi" käsitleda sunnirahana, arvestades kõiki asjakohaseid tingimusi (hoiatus, korduvus jne). PS § 113 mõistes tuleb trahviks lugeda ka sunniraha. Kuigi sunniraha ei ole otseselt karistus, on sellel siiski mõjutusvahendi iseloom ja seetõttu vastab see olemuslikult kõige enam trahvi mõistele. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg. 1 kohaselt on sunniraha hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille adressaat peab tasuma, kui ta ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. TsMS § 314 lg. 2 alusel võib menetlusdokumendi kätte toimetada elektrooniliselt saaja üldiselt või kohtule teatavaks tehtud elektronposti aadressil, kuid TsMS § 314 lg. 4 alusel loetakse dokument lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja tagastab kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse omal valikul kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ja kinnituse peab allkirjastama saaja või tema esindaja. Määruskaebuse esitaja ei ole eelnevalt kätte saanud trahvihoiatusi. Juhul kui trahvihoiatus oleks kätte toimetatud, oleks kaebuse esitaja kohustuse täitnud ja poleks olnud vajadust trahvi määrata. Kaebuse esitaja sai trahvimäärusest teada 24.10.2008.a läbi äriregistri teabesüsteemi ja majandusaasta aruande esitas 27.10.2008.a. Majandusaasta aruande esitamata jätmine õigeaegselt oli tingitud osaühingu raamatupidaja vahetumisest, mille tagajärjel jäid õigeaegselt üle andmata osaühingu dokumendid. Juhul kui trahvihoiatus oli tehtud, siis ei olnud seda eelnevalt kätte toimetatud ning määruskaebuse esitajal ei olnud võimalik sellele reageerida. Selle tulemusel on jäänud täitmata trahvihoiatuse eesmärk, sundida konkreetset isikut soovitud tegu sooritama hoiatuses märgitud tähtaja jooksul trahvi määramise sunnil. Kaebuse esitaja jäi ilma õigusest hoiatuses määratud tähtaja jooksul täita kohustus. Sellisel juhul poleks määruskaebuse esitajale trahvi määratud. Samas äriregistri kohaselt oli osaühing Tiinaraam eelmise aasta kasum 4 121 krooni, seega ületab määratud rahatrahv majandusaasta kasumi 2 summa. Määruskaebuse esitaja peab trahvi määramist põhjendamatuks, seda enam, et kohustus on täidetud kolme päeva jooksul peale seda, kui määruskaebuse esitaja trahvimäärusest teada sai. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Viru Maakohtu kohtunikuabi 21.10.2008.a trahvimäärus registriasjas nr Ä 10386/M3 ja vabastada ta trahvi tasumisest. Juhul kui kohus leiab, et trahvi määramine on õigustatud, palub kaebuse esitaja vähendada trahvi määra 500 kroonini. 16.12.2008.a. võttis kohtunikuabi määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja andis üle kohtunikule TsMS § 663 lg. 6 alusel. Kohtuniku menetlusse jõudis määruskaebus 19.12.2008.a. Viidatud TsMS § 663 lg. 6 kohaselt, kui kaevatava maakohtu määruse tegi kohtunikuabi, võib ta määruskaebuse ise rahuldada ja teha uue määruse. Kui ta määruskaebust viie päeva jooksul kaebuse esitamisest alates täielikult ei rahulda, annab ta kaebuse edasi pädevale kohtunikule, kes võib samuti kaebuse rahuldada ja uue määruse teha. IV. Kohtumääruse põhjendus. Kohtunik, määruskaebuse läbi vaadanud, leidis, et kohtunikuabi on õigesti jätnud määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebus trahvist vabastamiseks ei ole põhjendatud järgmistel asjaoludel: 1.

§ 180lg.

1 ja 2 kohaselt esindab ja juhib osaühingut juhatus, millesse võib kuuluda üks või mitu liiget.

§ 179lg.

4 sätestab, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.

§ lg. 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega äriühingu juhatuse liige on see õigustatud ja kohustatud isik, kes vastutab äriühingu tegevuse eest, saab teha ja peab äriühingu nimelt tegema seaduses sätestatud toimingud.

§ 183

kohaselt korraldab raamatupidamist osaühingus juhatus, ka majandusaasta aruande (

§ 179lg.

4) esitab kinnitatud kujul juhatus koos vastava kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega mitte hiljem kui kuue möödumisel majandusaasta lõpust. Trahvimäärusest ja avaldaja enda määruskaebusest nähtuvalt pole äriühingu juhatus temale

§ 179sätestatud nõudeid täitnud.

Kuna raamatupidaja vahetumine ei ole põhjuseks, miks aruanne on õigel ajal esitamata, siis trahvist vabastamine sel põhjusel pole seaduspärane. 2. Kuna äriseadustik ja raamatupidamisseadus sätestavad nõuded äriühingute tegevusele ja dokumentatsioonile, siis on juba seadusest tulenevalt äriühingu juhatus kohustatud tagama õiged andmed registris ning registripidaja ei peagi pidevalt hoiatusi saatma ega kohustama äriühinguid esinevaid puudusi kõrvaldama. Registrikeskus jälgib andmesisestuse korrektsust. Vastavad andmed ehk aruande oli kohustatud registripidajale esitama juhatus seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning andmete esitamata jätmisel on registripidajal õigus trahvi määrata.

§ 71lg.

2 kohaselt võib registripidaja määrata ettenähtud andmete esitamata jätmise eest trahvi ka selleks eelnevalt hoiatusmäärust tegemata. 3. Äriühingutele kohaldatakse äriseadustiku sätteid või vajadusel äriseadustikus sätestatud seaduste sätteid, mistõttu on asjakohatu määruskaebuse esitaja tuginemine Põhiseadusele või asendusraha ja sunniraha seadusele. Seega on trahvimine põhjendatud ning Osaühingu Tiinaraam trahvist vabastamisest tuleb keelduda ning määruskaebus jätta selles osas rahuldamata. 4.

§ 71lg.

1 kohaselt võib seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise korral trahvi määrata kõigile andmete esitamiseks kohustatud isikutele. 21.10.2008.a. määrusega on trahvitud osaühingut. Avaldaja väited tema suhtes trahvi määramise põhjendamatusest 3 selletõttu, et hoiatust pole äriühingule kätte toimetatud, on alusetud. Osaühingu registriandmete väljatrükist nähtub, et osaühingu aadressiks on postkast

1. Seega peab äriühing tagama, et sellest postkastist ta posti ka võtab. Kui osaühingu juriidilisel aadressil saadetud post on jäetud vastu võtmata, vastutab selle eest osaühing ise. Järelikult ei ole see asjaolu, et pole trahvihoiatust kätte saanud, ei põhistatud ega ka tõendatud.
2. Kuna määruskaebuse esitaja peab võimalikuks, et kohus võib pidada trahvimist põhjendatuks, siis palub ta trahvimäära vähendada. Kohus leidis, et lähtuvalt määruskaebuses viidatud osaühingu tulust ja kaebuse esitaja taotlusest on võimalik määruskaebuse esitaja taotlus rahuldada ja osaühingule määratud trahvisummat vähendada 500 kroonile. Seega kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja jätab TsMS § 663 lg. 7 kohaselt määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule edastamata. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik,kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 601 lg. 7 kohaselt trahvi määramisel jätab kohus määruses ka menetluskulud asjaosaliste kanda. Seega jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Kohus juhindus

§-de 71, 179-180, 183 sätteist, TsMS § 475 lg. 1 p. 10, § 477 lg. 2, § 601, §-de 464-465, § 663 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 29. destembril 2008. a. Nooremreferent Lea Herne 4 5