2-06-8672/11

2-07-276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. veebruar 2008.a. Tsiviilasja number 2-06-8672 Tsiviilasi O.M.i hagi I.M. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja O.M. (isikukood xxx, elukoht xxx), kostja I.M. (isikukood xxx, elukoht xxxx), tema esindaja jurist Aleksandr Otsalu esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 29.jaanuar
2. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja O.M., tema nõustaja Sergei Postnikov, kostja I.M. ja tema esindaja jurist Aleksandr Otsalu RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Välja mõista I.M.lt 75 750 (seitsekümmend viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni O.M.i kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Poolte abielu registreeriti 22.11.1984.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas ja lahutati samas 08.07.1996.a. 07.04.1995.a. abikaasad erastasid 3-toalise korteri asukohaga xxx, xx. Korteri näol oli tegemist abikaasade ühisvaraga. Abielu lahutamisel pooled ühisvara ei jaganud. Hageja lahkus ja kostja jäi elama korterisse. 1997.a. müüs kostja korteri. Nõusoleku korteri müügiks andis hageja. Korteri müügist saadud raha tuli poolte vahel jagada võrdselt, kuid pooled leppisid kokku, et hagejale kuuluv summa läheb hageja laste ülalpidamiskohustuse katteks. Kokkulepet kirjalikult ei vormistatud ja kostja kokkuleppest kinni ei pidanud, vaid esitas kohtusse hagi alimentide nõudes. Samas ei ole kostja nõustunud maksma hagejale kompensatsiooni korteri müügist. Nõustub, et pärast lahutust jäi temale ühisvaraks olnud sõiduauto Toyota ja sellest tulenevalt taotleb kostjalt kompensatsioonina välja mõista 75 750 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Väidab, et hageja nõustus korteri jätma kostjale, seepärast andis ka nõusoleku korteri müügiks. Seda tõendavad asjaolud, et hageja korteri müümisel mingeid tingimusi ei esitanud ning ostis endale uue korteri. Leiab, et korteri müügist saadud osa rahast läks üürivõla katteks, mida kostja oli sunnitud üksi tasuma, kuigi korter oli ühine. Peale lahutust jäi hagejale poolte ühisvaraks olnud auto. Hagi rahuldamisel ja kohtukulude väljamõistmisel palub arvestada, et 2007.a. on kostjal tuvastatud raske puue ja töövõimekaotus 100% ulatuses. Kohtu põhjendused ja järeldus Poolte ühisvaraks oli poolte abielu ajal erastatud xxx asuv 3-toaline korter. Korter oli hooneregistris registreeritud kostja, I.M., nimele. Kostja müüs korteri pärast abielu lahutamist 17.07.1997.a. 156 000 krooni eest. Korteri müügiks nõusoleku andis hageja notari juures. Kostja korteri müügist saadud raha hagejale ei andnud. Kuu pärast korteri müüki andis kostja kohtusse hagiavalduse elatise nõudes, kohus rahuldas hagi ja käesolevaks ajaks on hagejal kostja ees elatise võlgnevus 95 000 krooni. Abielusuhete lõppemise ajal oli poolte ühisvaraks sõiduauto Toyota, väärtusega 4500 krooni. Auto jäi hageja kasutusse. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korter asukohaga xxxx ja sõiduauto Toyota, olid soetatud abielu ajal ja moodustasid seega abikaasade ühisvara. PkS § 18 lg 1 võimaldab ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Poolte abielu lahutati 08.07.1996.a., abielu lahutamisel abikaasad ühisvara ei jaganud. Korter jäi kostja kasutusse ja sõiduauto Toyota hageja kasutusse. Aasta pärast abielulahutust pooled 3 müüsid korteri ja müügist saadud raha 156 000 krooni jäi kostja omandisse. Korteri müümisel hageja andis notari juures korteri müümiseks järgmise sisuga nõusoleku: „Käesolevaga annan nõusoleku oma abikaasa I.M.le meie abielu kestel ühiselt omandatud korteri nr.xx, asukohaga xxx, võõrandamiseks olenemata hinnast ja tingimustest.“ Kostja väidab, et selle nõusolekuga hageja loobus oma osast korteri väärtuses, sest ei esitanud mingeid tingimusi. Kohus leiab, et viidatud nõusolek tõendab, et hagejal ei olnud vastuväiteid ühisvaraks oleva korteri võõrandamiseks, olenemata müügilepingu tingimustest, kuid ei tõenda, et hageja oleks loobunud korteri müügist saadud ja talle seaduse kohaselt kuuluvast müügihinna osast. Kostja väited, et ta saadud rahaga kattis ühiseid võlakohustusi on paljasõnalised ja tõendamata. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks ja lg 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Pooled on kohtuistungil jõudnud vara väärtuse osas ühisele seisukohale, mille kohaselt korteri väärtuseks oli selle müügihind 156 000 krooni ja hagejale jäänud sõiduauto Toyota väärtuseks 4500 krooni. Seega ühisvara koguväärtuseks on 160 500 krooni ja kummagi abikaasa osa selles 80 250 krooni. Kuna I.M.le jäänud vara väärtus 156 000 krooni on suurem tema osast ühisvaras, tuleb temalt välja mõista rahaline hüvitus hageja taotletud suuruses s.o. 75 750 krooni. Kostja viited raskele tervislikule seisundile, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 sätestab kulude sellest erineva jagamise võimaluse, kuid arvestades kostja tervislikku seisundit ei pea kohus vajalikuks selle rakendamist. Kohtunik