TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 28. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2- 02- 257 Elli Laustam ( surnud ) õigusjärglane

§-st 448 lg 1, TsMK §-dest 139 lg 7, 155, 156 ja 60, palub hageja kostjalt OÜ-lt Valmap Grupp välja mõista Elli Laustami kasuks tekitatud kahju 102 721 krooni. Kohtukulud panna kostja kanda. Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Tegemist on mittevastava kostjaga. Hageja saaks võimaliku nõudmise, vastava aluse esinemise korral, uuesti esitada peatöövõtja AS EMV vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt on peatöövõtja juba hüvitanud 34 585 krooni. Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel esitatakse ükskord juba hüvitatud kahjunõue uue kostja, nüüd hoopiski alltöövõtja AS Valmap Grupp vastu. Hagiavalduses puuduvad kõik andmed

1. aprill 2001 toimunud kahju hüvitamise kohta (kahju hindamise akt, võimalik kirjalik kokkulepe kahju hüvitamiseks jne.). Kuna meid pole nende materjalidega tutvustatud, pole võimalik oma seisukohta välja öelda. Kahju hüvitamisega on AS EMV tunnistanud oma süüd kahju tekkimises (tekitamises). Hagiavaldus esitatud kujul on ka teiste oluliste puuetega: tõendamata on väidetava kahju olemasolu, selle suurus. ülevaatuse akt kahju hindamiseks on jäänud kas tegemata või esitamata. kinnistamisotsusest
3. 1999 nähtuvalt: maa ostu - müügileping koos asjaõiguslepinguga esitati kinnistamisavaldusega
4. oktoobrist
5. aastast kinnistusametile. Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel maa omanik (omandiõigus
8. aastast) esitab hagi tagasiulatuvalt, kahju hüvitamiseks, mis väidetavalt tekkis aasta varem, enne maale omandiõiguse tekkimist, pealegi alltöövõtja vastu. Maa ostu - müügilepingu kohaselt maa omanik oli Eesti Vabariik ( müüja), kui väidetav kahju maale tekkis. Aiakultuurid ja saamata jäänud tulu on hagejale hüvitatud AS EMV poolt. Esitatud kahju hüvitamise hagi loogikast saab kostja aru, et võib järgneda hagide ahel buldooserijuhtide, kopameeste, labidameeste jne. vastu. Hageja refereerib meelevaldselt AS Viljandi Veevärgi ja AS EMV vahelist lepingut, viidates lepingu punktile 19.
9. Osundatud lepingupunkt käsitleb peatöövõtja AS EMV vastutust ka kolmandate isikute ees, mitte alltöövõtja võimalikku vastutust. Kostja lõpetas alltöövõtjana töö kaevu juures nr. 5, mis on akteeritud ja tellija poolt vastu võetud. Edasise töö jätkamiseks tehti uus riigihange Viljandi Veevärgi poolt, leping lõpetati AS EMV ga, kes lõpetas omakorda alltöövõtja AS - ga Valmap Grupp.(Ehitise ülevaatuse inventariseerimise akt
10. september 1998.a.). Kostja lõpetas enne krundile Köstri 25 külgnevale maa-alale jõudmist kõik kaevetööd ja leping lõpetati. 3 Lepingu lõpetamise protokolliga
11. november
12. aastast tõendame, et pooled leppisid kokku lõpetada AS EMV ja AS Valmap Grupp vaheline leping ( alltöövõtuleping), mille punkt l osundab eelnimetatud
14. 1998.a. aktile. AS Valmap Grupp palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. Tegemist on mittevastava kostjaga. Hageja saaks võimaliku nõudmise, vastava aluse esinemise korral, uuesti esitada peatöövõtja AS EMV vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt on peatöövõtja juba hüvitanud 34 585 krooni. Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel esitatakse ükskord juba hüvitatud kahjunõue uue kostja, nüüd hoopiski alltöövõtja AS Valmap Grupp vastu. Hagiavalduses puuduvad kõik andmed
15. aprill 2001 toimunud kahju hüvitamise kohta (kahju hindamise akt, võimalik kirjalik kokkulepe kahju hüvitamiseks jne.). Kuna meid pole nende materjalidega tutvustatud, pole võimalik oma seisukohta välja öelda. Kahju hüvitamisega on AS EMV tunnistanud oma süüd kahju tekkimises (tekitamises). Väidetava kahju hageja Elli Laustam Köstri 25 krundil 1997 - 1998.a. sai tekitada töövõtja AS EMV, aastatel 1998 - 1999 järgmine riigihanke jätkaja AS K&H. Hageja pole kolme aasta jooksul põhjendanud, miks oma süüd tunnistanud ja osaliselt kahju heastanud AS EMV ei sobi kostjaks. Aiakultuuride väärtuse ja saamata jäänud tulu on hagejale hüvitatud AS EMV poolt. Kostja on korduvalt palunud hagejat esitada eelnimetatud kahju hüvitamise kohta dokumendid. Hageja peab suutma kõrvaldada kostja kahtlustuse, et püütakse juba hüvitatud kahju uuesti sisse nõuda teiselt kostjalt, paraku küll mittevastavalt. Võimaliku kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise kohustust lõpuaktiga AS -le Valmap Grupp"ile pole pandud, ilmselt seetõttu, et töö eest jäeti osaliselt tasumata. Seetõttu AS EMV poolt hagejale tekitatud kahju hüvitatigi. Saamata jäänud tulu nõuet pole hageja kolme aasta jooksul esitanud ega rahas välja toonud. Peale hagieseme kolmandat muutmist on nüüd lisandunud juurde 32000.-krooni nõue, mis on paljasõnaline ja tõendamata. Rahaline nõue on paisutatud kordades üle. Puud on endiselt alles, kuigi üle 8 aasta vanad, kogu metall, mida kirjeldatakse, on alles, aiavõrk rullis, sõnnikut krundil pole olnudki. AS Valmap Grupp palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. Kolmanda isiku seisukohad Hageja on esitanud kohtule hagi kostja poolt tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõudes summas 167 485 krooni. Kostja taotlusel on kohus Skanska EMV AS-i kaasanud protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kohustus tõendada kahju olemasolu ja suurust lasub hagejal. Samuti peab hageja tõendama põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kahju tekitaja õigusvastase käitumise vahel. Hageja on esitanud kohtule hulgaliselt hinnapakkumisi tööde ja materjalide kohta, millised oleksid ilmselt vajalikud temale kuuluva aiamaa viimiseks teatud seisukorda. Samas ei ole hageja seni millegagi tõendanud, kas nimetatud kulutused on asjakohased ja milline oli temale kuuluva aiamaa esialgne olukord, mille taastamiseks ta on nõude hagiavalduses näidatud suuruses esitanud. Samuti on hageja poolt täielikult põhistamata nõue saamata jäänud tulu olemasolu ja selle suuruse osas. Skanska EMV AS (endise nimega AS EM V; edaspidi "kolmas isik") ja AS Valmap Grupp (edaspidi: kostja) sõlmisid 14.10.1997 ehituse töövõtulepingu (edaspidi: Leping) Viljandi linna Kosti Heitvete pumpla survetorustiku ja isevoolse torustiku ehituse I etapi, isevoolse reo- ja sadevete torustike ehitamiseks. Leping põhineb muuhulgas ka Ehituse Töövõtulepingu Üldistel Tingimustel (kinnitatud EV Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga nr 108,11.11.1993; edaspidi "ETÜT"). Lepingu kohaselt kohustus kostja tegema isevoolse kanalisatsiooni montaažtööd, heakorrastustööd ja asfaldi taastamise (Lepingu punkt 5.1.), samuti tähistama töötsooni hoiatuslintidega ja kindlustama pideva ülejääva materjali (pinnase) äraveo (Lepingu punkt 5.2.). 4 Lisaks Lepingus sätestatule tulenesid kostja kohustused ja vastutus ka ETÜT-is sätestatust, milles muuhulgas punkti 2.4.
16. kohaselt: "Töövõtja juhatab Tööd ja korraldab ülevaatusi, käsutades selleks kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi, oskusi ja kogemusi ning häirimata seejuures Tellija enda ja teiste töövõtjate Tööd Ehitusplatsil"; punkti 2.7.
17. kohaselt: "Töövõtja järgib kõiki kehtivaid seadusi, juhendeid ja reegleid ning norme, mis käsitlevad inimeste vara kaitsmist hävingu, vigastuste ja kahjustuste vastu"; punkti 2.7.
18. alapunkti c) kohaselt: "Töövõtja võtab tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et tagada ohutus ja kaitse hävingu, vigastuste ja kahjustuste vastu muule varale Ehitusplatsil või sellega piirneval alal, kaasa arvatud puud, põõsad, muru, kõnniteed, teed, ehitised ja tarad, mille lammutamine või asendamine Tööde käigus pole ettenähtud" ning punkti 2.8.
19. kohaselt: "Töövõtja vastutab kõigi Lepingusse lülitatud kohustuste täitmise eest. Ta vastutab ainuisikuliselt kõigi Töös käsutatavate vahendite, meetodite, tehnika, järjekordade ja protsesside eest, aga samuti Töö koordineerimise eest Lepingu raames." Eeltoodud viited Lepingule ja Lepingule lisatud ETÜT-le näitavad üheselt, et kolmas isik oli sõlminud kostjaga täisvastutusega töövõtulepingu, mille kohaselt kostja oli vastutav ehitamise korraldamise, tehnoloogiate valiku ja ka ehitamise käigus tekitatud võimaliku kahju hüvitamise eest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vaidlust ei ole selles, et kostja Lepingu alusel töid tegi, samuti ei ole kostja välja toonud mistahes vastutust välistavaid asjaolusid. Kahju peab hüvitama selle tekitaja, kui ta ei tõenda, et kahju tekkis mitte tema süü läbi.

§ 448

kehtestas tsiviilõigusrikkumise koosseisuna kahju esinemise, kahjutekitava käitumise õigusvastasuse, põhjusliku seose esinemise on hageja poolt täielikult põhistamata nõue saamata jäänud tulu olemasolu ja selle suuruse osas. Kostja on pidanud vajalikuks Skanska EMV AS-i kaasamise protsessi kolmanda isikuna ja on esitanud kohtule väite, et kahju tekitajaks oli kolmas isik, kuid ei ole nimetatud väidet millegagi põhistanud. Kolmanda isiku arvates on meelevaldne kostja poolt tehtud järeldus, et hageja nõude, mis oli esitatud enne hagi esitamist, osalise rahuldamisega raha maksmise teel on kolmas isik tunnistanud hagi ning et eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et kahju tekitajaks oli kolmas isik, kes olevat ka oma süüd tunnistanud. Oleme seisukohal, et ei saa tuvastada kellegi süüd, kui puudub kahjutekitav õigusvastane käitumine s.t. tegu üldse. Nii hageja kui kostja poolt tsiviilasjas esitatud materjalidest ei nähtu, milline oli kolmanda isiku poolt kahjutekitav õigusvastane käitumine. Kohtu põhjendused Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. Kohus tuvastas, et

1. oktoobril 1997.a. AS Viljandi Veevärk ja AS EMV vahel sõlmiti töövõtuleping Viljandi linna Kösti heitvee pumpla, survetorustiku ja isevoolse torustiku I etapp – isevoolse ja sademetevete torustiku ehitus. AS EMV sõlmis
2. oktoober 1997 töövõtulepingu ( tlk. 95 ) alltöövõtjaga AS Valmap Grupp. Tööde käigus AS Valmap Grupp 1988.a. kevadel tungis omavoliliselt oma ehitustegevusega Köstri tn. 25 krundile. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et AS Valmap Gruppile oleks antud kellegi poolt luba ehitusekäigus minna Köstri tn. 25 krundile. Tunnistaja Elli Laustami poja ütluste kohaselt ei olnud ka tema emaga keegi eelnevalt rääkinud, et on vajalik kasutada ema aeda. Aeda oli kaevatud suur auk ja sellest august võetud muld oli pandud aeda hunnikusse. Traataed oli maha võetud ja terve aed segi masinatega tallatud. Seda traati ei ole võimalik enam kasutada ja ka metallkaared olid katki ja kõverad. Piirimärgid olid kadunud. Segi pöörati umbes 1000 m2 aiast. Aias ei olnud enam mulda, oli ainult savi. Emale lubati aed korda teha. Ema kasvatas aias maasikaid, kurke , tomateid. Tunnustaja Elli Laustami naabrid Urve Saar ja Jüri Lubi seletused kinnitavad asjaolu, et Elli Laustamile kuuluv aed rikuti ehitajate tegevuse tõttu. Urve Saar kinnitas, et Elli Laustam müüs maasikaid, kurke , tomateid ja lilli. Elli Laustam esitas kahjunõude taotluse
3. novembril 2000.a. AS Viljandi Veevärgi vastu. Ta oli nõus aiakultuuride ja kolme aasta saamata jäänud tulu rahalise hüvitisega ja muus osas soovis aia 5 taastamist. AS EMV hüvitas Elli Laustamile aiakultuuride hävitamise eest ja 3 aasta saamatajäänud tulu eest kokku 34 585 krooni. ( tlk. 38 ). Käesoleva ajani on aed korda tegemata. Hageja ei soovi enam kahju tekitaja poolt aia taastamist, vaid soovib rahalist kompensatsiooni summas 193 787 krooni. ( tlk. 190- 191 ). Kahju nõude suuruse tõendamiseks on hageja esitanud UV Haljustuse OÜ hinnapakkumise ( tlk. 185 – 186 ). Kahjunõudes on veel saamata jäänud tulu summas 32 000 krooni nelja aasta eest peale eelmist kahju hüvitamist AS EMV poolt. Saamata jäänud tulule suurusele aastas 8000 krooni, ei ole hageja vastu vaielnud. Kostja poolt tekitatud varalise kahju ulatus hagejale on alljärgnev: Kostja kaevates hageja aiamaale liigveetiigi augu, rikkus 800 m2 suuruse viljakandva aiamaa pinna

448 lg 1 isiku varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Selleks peab esinema kahju, põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus, kahju tekitanu süü. Kahju all mõistetakse seadusega kaitstavate hüvede hävimist või vähenemist, mida on võimalik ümber hinnata ja hüvitada rahas (varaline kahju). Süü seisneb selle, kas kohustise rikkuja teadis või pidi teadma missuguseid tagajärgi kutsub esile tema õigusvastane tegu. Õigusvastaste tegude all mõistetakse kahjutekitanu sellist käitumist, millega rikuti seaduses sätestatud käitumisnorme.

§-s 448 lg 1 sätestatud kahju täies ulatuses hüvitamise põhimõttest tuleneb kahju hüvitamise eesmärk - luua isikule olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks õigusvastaselt kahju tekitatud (Kohtuasi nr. 3-2-1-54-00). Vastavalt

§ 461

kohus, kes mõistab välja hüvise kahju eest, kohutab vastavalt asjaoludele kahju eest vastutavat isikut hüvitama kahju natuuras või hüvitama täielikult tekitatud kahju (

§ 222). Hüvise suurus ei sõltu kahjutekitanu süü (tahtlus, ettevaatamatus) astmest.

Vastavalt

§ 222

lg 2 kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Saamata jäänud tulu tähendab kreeditori vara suurenemist, mis ta oleks aset leidnud, kui kohustise täitmine oleks toimunud. Eeltooduga leidis kohtus tõendamist, et kostja rikkus Elli Laustami aiamaa pinnase ja hävitas hagejale kuuluva vara Samuti jäi hagejal kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu saamata tulu. Kostja väide, et ta on vale kostja ja vastutama peaks peatööettevõtja, ei ole õige. Tegemist on lepinguvälise kohustusega ning sellisel juhul vastutab kahju tekitamise eest see, kes selle põhjustas. Kohus nõustub kolmanda isiku arvamusega, et on meelevaldne kostja poolt tehtud järeldus, et hageja nõude, mis oli esitatud enne hagi esitamist, osalise rahuldamisega raha maksmise teel on kolmas isik tunnistanud hagi ning et eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et kahju tekitajaks oli kolmas isik, kes olevat ka oma süüd tunnistanud. Oleme seisukohal, et ei saa tuvastada kellegi süüd, kui puudub kahjutekitav õigusvastane käitumine s.t. tegu üldse. Nii hageja kui kostja poolt tsiviilasjas esitatud materjalidest ei nähtu, milline oli kolmanda isiku poolt kahjutekitav õigusvastane käitumine. Kohtus leidis tõendamist, et kahju tekitaja oli AS Valmap Grupp oma õigusvastase tegevusega. AS Viljandi Veevärk ja AS EMV (käesolevasse protsessi kaasatud kolmanda isikuga), kes oli peatöövõtja sõlmisid ehituse töövõtulepingu „Viljandi linna Kösti heitvee pumpla, survetorustiku ja isevoolse torustiku ehituse I-etapi isevoolse reo- ja sademetevete torustike ehituseks“. AS EMV sõlmis omakorda nimetatud töö tegemiseks kostjaga

1. oktoober 1997.a. ehituse töövõtulepingu. 7 ( tlk. 95 ). Nimetatud lepingu p. 8.
2. lähtuvalt kohustus kostja töö tegema kaevust K1 kuni K1-15 Vabriku tänaval, sadevete kanalisatsioon 400 m pikkune lõik, kaevust K2 kuni olmevete kaevuni K1-15 Vabriku tänaval. Lähtuvalt
3. september 1998.a. ehitise ülevaatuse-inventariseerimise aktist ( tlk. 198 ) kostja oli alltöövõtja nimetatud objektil, see tähendab isikuks kes reaalselt töid teostas. 1998.a. kevadel, kui õiguseelneja Elli Laustam koju tuli avastas, et kogu tema aiamaa oli segi kaevatud, peenarde asemel oli suur auk, millesse pumbatud vesi juba elamu alla voolama hakkas, maja juures oli suur segipaisatud mulla ja savi hunnik (milles olid eeldatavasti hageja aiataimestik, võib-olla ka kadunud metallist kandekaared, tsingitud veetorud), kadunud oli peenarde kiletunnelite jaoks maasse pandud metallist kandekaared ja peenarde vahel kileservade kinnitamiseks olnud tsingitud veetorud., samuti aed ja hävitatud piirimärgid jne. Lähtuvalt AS Viljandi Veevärk juhataja Kaido Pitkäärt 09.07.1999.a. kirjast AS-le EMV lepingujärgsete tööde lõpetamisest ( tlk. 111 ) katkestati ehitustöö alltöövõtjate ebarahuldavast korraldusest tööde teostamisel ja koostati
4. september 1998.a. ehitise ülevaatuseinventariseerimise akt ( tlk. 25 ), kus fikseeriti osa lepingujärgsetest töödest, mis olid selleks kuupäevaks valminud. Nimetatud dokumendist nähtuvalt
5. oktoober 1998.a. koostati lepingu lõpetamise protokoll ning samal kuupäeval anti ehitajale üle akt osaliselt valminud ehitise üleandmise-vastuvõtu kohta. Antud aktis kohustati töövõtjat
6. oktoobriks 1998.a. sõlmima kokkulepped nende kruntide valdajatega, kelle piiridesse oli ehituse käigus mindud ning tekitatud seal kahju puude, põõsaste ning istandike välja juurimisega, kasvupinnase rikkumisega ning piirdeaia lõhkumisega. 19.10.1998.a. AS Viljandi Veevärk ja AS EMV vahel sõlmitud lepingu lõpetamise protokolli kohaselt pooled otsustasid lõpetada 06.10.1997.a. sõlmitud töövõtulepingu Viljandi linna Kösti heitvee pumpla, survetorustiku ja isevoolse torustiku I etapi- isevoolse reo- ja sademevete torustike ehitamise kohta, seisuga 02.09.1998.a. ( ). Samal 16.10.1998.a. koostasid pooled kuhu oli kaasatud Viljandi Linnavalitsus akti osaliselt valminud ehitiste üleandmise-vastuvõtu kohta (esitatud
7. november 2008.a. istungil hageja poolt). Nimetatud dokumendi kohaselt on tööd tehnilise teostatuse poolest ebarahuldava piiril rahuldava kvaliteediga. Samuti kohustati ehitajat raudteeäärsel alal kolme krundi valdajatega kelle piiridesse ta oma ehitustegevusega on läinud, sõlmima lepped tekitatud kahju hüvitamise või selle kompenseerimise kohta.
8. novembril 1998.a. lepingu lõpetamise protokolliga AS EMV ja kostja lõpetasid
9. oktoober 1997.a. poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu Viljandi linna Kösti heitvee pumpla survetorustiku ja isevoolse torustiku I etapi- isevoolse reo-ja sademete veetorustike ehitamise kohta seisuga 02.09.1998.a. (kostja 20.11.2002.a. vastus hagile Lisa 1). Viljandi Veevärk AS poolt 19.05.2006.a. esitatud dokumentaalsed tõendid (Lisad 1-4) tõendavad AS Viljandi Veevärk poolt uue riigihanke väljakuulutamist ja uue lepingu sõlmimist kolmanda isikuga, kelleks oli AS K&H. Enne AS K&H kolimist objektile, see tähendab enne tööde algust oli objekti seis fotol pildistatud seisundis (esitatud
10. november 2008.a. istungil hageja poolt- AS K&H poolt hagejale edastatud foto ja kiri). Nähtuvalt fotost lasub hageja maal suur auk, puudu on hageja aed ja hävinenud piirimärgid 3 ja
11. Lähtuvalt kostja kirjadest hagejale, mis on
12. juuni 2005.a. (hageja
13. detsember 2005.a. vastus kostja ja kolmanda isiku poolt esitatud vastusele lisa 1), 29.01.2008.a. (esitatud
14. november 2008.a. istungil hageja poolt) kostja tunnistab, et see oli eelnevalt rikutud. Viljandi Veevärk AS 15.05.2001.a. kirja nr. 337 kohaselt hagejale tekitati kahju kostja tegevusest tulenevalt. Asjaolu, et kahju tekitajaks oli kostja kinnitas samuti kohtuistungil tunnistaja AS Viljandi Veevärk endine juhataja Kaido Pitkäärt. Kohtus leidis tõendamist, et põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel oli olemas. Kostja oma tegevusega minnes hageja valdusse ja eemaldades hageja 66 jm metallpostidel 1,5 m kõrguse võrkaia hävitas või viis minema selle (postid mis leiti olid kõverad (eeldatavasti üle sõidetud), ülejäänud kadunud, võrkkaed osaliselt alles, kuid kahjustunud)