Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvituse
lg 1 p 1 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 57 598,90 krooni ja
lg 1 p 3 ja lg 2 alusel töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud 30 tööpäeva eest 39 270 krooni. Lisaks sellele mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2007 aprillikuu 15 tööpäeva eest summas 19 635 krooni, PuhkS § 3 ja § 25 alusel kasutamata puhkuse eest hüvitise 6 099,95 krooni ja
lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine kuupalga 28 779,45 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. 11. Kohus tuvastas, et hagejal oli töölepinguline suhe kostjaga. Kohtu arvastes nähtub see poolte vahel 12.02.2007 sõlmitud töölepingust ja 23.04.2007 saadetud töölepingu lõpetamise teatest, mille kohaselt lõpetas hagejaga töölepingu kostja. Kostja väidet, et hageja tööandja oli mitte kostjaga vaid OÜ-ga ABF Baltic Produktion (pankrotis), pidas kohus on alusetuks. Asjaolu, et märgitud osaühing oli kostja tütarettevõte, kelle kaudu toimus hagejale palga maksmine, ei muuda teda kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu pooleks ega tööandjaks
mõttes. 12. Kostja lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu juhatuse liikme 23.04.2007 kirjaga, milles kostja teatas töölepingu lõpetamisest põhjusel, et hagejale ettenähtud ametikohta ei ole enam olemas. Seega lõpetati hagejaga tööleping töötajate koondamise põhjendusel. Kostja vastuväidet, et hagejaga lõpetati tööleping seoses tööandja pankrotiga, pidas kohus põhjendamatuks. Kostja ei ole pankrotis ja viide töölepingu lõpetamise teatises osaühingu ABF Baltic Produktion (pankrotis) poolt oma maksejõuetusest teatamise kohta ei oma seetõttu tähtust. Lisaks sellele ei olnud ABF Baltic Produktion (pankrotis) pankrotti töölepingu lõpetamise ajal veel välja kuulutatud. 13.
lg 1 p 1 alusel on hagejal õigus kahekuisele hüvitusele seoses töölepingu lõpetamisega koondamise tõttu. Kohus lähtus hagejale 2007.a märtsikuus makstud töötasust ning kahekuine hüvitus on seega 57 598,90 krooni. Töölepingu p-s 9.1 olid pooled kokku leppinud, et mõlemad pooled on kohustatud kinni pidama lepingu lõpetamisest etteteatamise kuue-kuulisest tähtajast. Tulenevalt
lg 1 p 3 ja lg 2 mõistis kohus sellel alusel hagejale välja hüvituse 39 270 krooni. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et talle pole makstud palka 2007.a aprillis töötatud aja eest, samuti kasutamata puhkuse kompensatsiooni ega lõpparvet, mistõttu luges kohus TsMS § 231 lg 4 alusel hageja nimetatud väited tõendatuks ning mõistis välja saamata palgana 19 635 krooni. PuhkS § 3 ja § 25 alusel on hagejal õigus hüvitusele kasutamata puhkuse eest 6099,95 krooni.
lg 2 alusel mõistis kohus kostjalt hagejale välja keskmise kuupalga 28 779,45 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest. Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 151 382,40 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused 14. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata ja kohtukulud hageja kanda. 3
119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 28 779 krooni. Hagiavalduses (tl 4-7) ega selle täpsustuses (tl 22) ei ole hageja sellist nõuet esitanud. Lõpparve kinnipidamisest ei ole juttu ka hageja poolt kohtule saadetud kirjas (tl 42) ega kohtuistungi protokollides (tl 44 ja 46). Kuna TsMS § 439 keelab kohtul ületada otsuses nõude piire ja teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud, tuleb maakohtu otsus TsMS § 656 lg 4 alusel kõnealuses osas tühistada. 22. Muus osas on maakohtu otsus aga seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kaebuse põhjendustes on kostja korranud hagile esitatud vastuväidetes väljendatud seisukohti ja leiab endiselt, et hageja tööandjaks tuleb 4
kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka töölepingule. Seega tuleb sarnaselt muudele kahepoolsetele kokkulepetele ka töölepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (VÕS § 29). Maakohus on õigesti leidnud, et poolte ühist arusaamist omavahelise töölepingu sõlmimise kohta väljendavad nii sõlmitud tööleping ise, mille poolteks on selgesõnaliselt märgitud hageja ja kostja (tl 8-13) kui ka töölepingu lõpetamise teade, milles kostja on selgelt väljendanud, et ta on sunnitud lõpetama poolte vahelise töösuhte hageja ametikoha kadumise tõttu (tl 14-15). Asjaolu, et lepingu p 3.1 kohaselt oli hageja töö sisuks tööandja tütarettevõtte juhtimine või et palka maksti hagejale juhitud ettevõtte kontolt (tl 34), ei välista poolte vahelist töösuhet. Seda, et töölepingu tüüpiliste tunnuste puudumine või nende tavapäratu reguleerimine ei tarvitse igal juhul tähendada töölepingu puudumist, on rõhutanud Riigikohus 31.03.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-13-08 tehtud otsuse p-s
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.