) § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 636 lg 1 ning § 637 lg 4 ja 5 alusel kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva võla 187 277,50 krooni ning võla tähtaegsest tasumata jätmisest tuleneva seadusjärgse viivise 10 491,42 krooni 31.05.2006 seisuga ning sellele lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas AS FINAK kostjale 18.07.2005 hinnapakkumise 55 akna ja 13 ukse valmistamiseks, mille kostja aktsepteeris 21.07.2005 tellimuse kinnitusega. Hageja koostas 21.07.2005 arve nr 74/05 tellimuse eest tasumiseks summas 374 555 krooni, millest poole ehk 187 277,50 krooni kostja tasus hagejale 16.08.
lg 4 kohaselt muutus töövõtja tasu sissenõutavaks hiljemalt siis, kui töö kostja või tema esindaja poolt vastu võeti. Pooled olid kokku leppinud, et kostja tasub töövõtulepingu alusel tellitud toodete hinnast ½ osa ettemaksuna ja ½ osa kauba kättesaamisel, kuid kostja kokkulepet ei täitnud ning ei ole vastanud hageja 09.12.2005 ja 06.05.2006 nõuetele tasuda töövõtulepingust tulenev võlg 187 277,50 krooni. Kostja on 10.02.2006 kinnitanud hageja saadetud saldoteatise, mille kohaselt kostjal on hageja ees 31.12.2005 seisuga võlg 187 277,50 krooni 21.07.2005 arve nr 74/05 alusel. Sellega on kostja võlga tunnistanud. Lisaks põhivõlale nõudis hageja kostjalt
lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist võla tasumisega viivitatud aja eest. Töövõtutasu muutus sissenõutavaks 21.10.2005 alates kauba kättetoimetamisest. Hagi esitamise hetkel oli kostja viivitanud võla tasumisega 216 kalendripäeva.
lg 1 ja § 113 lg 1 järgi nõudis hageja viivist Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas viimases intressimääras enne 01.07.2005 (2,0 %) ning enne 01.01.2006 (2,25 %), millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmisid pooled 2
lg-st 5, ega ka vastavalt
lg-le 1 üle andnud, mistõttu kostja leidis, et ta ei ole kohustatud töövõtutasu hageja esitatud arve nr 74/05 alusel maksma ning on õigustatud tagasi nõudma juba tasutud ½ osa töövõtutasust. 13.10.2006 esitatud vastuses hageja seisukohtadele leidis kostja, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu, kuna töövõtulepinguline suhe kõnealuste uste ja akende tellimiseks oli kolmanda isiku PHS-Rakennus Oy ning hageja või võimalik, et hageja juhatuse liikme ja aktsionäri Teuvo Kurhela Soomes registreeritud äriühingu Kurhelan Puutuote Ky vahel, mis nähtub hageja ja kolmanda isiku kirjavahetusest. Vastuhagi nõue ja põhjendused Kostja A & U Ekspress OÜ esitas 01.09.2006 vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja töövõtulepingu alusel tasutud 187 277,50 krooni ning 17 920,92 krooni intressi kostja raha kasutamise eest ajavahemikul 16.08.2005 kuni vastuhagi esitamiseni 01.09.2006. Kokku palus kostja hagejalt vastuhagis enda kasuks välja mõista 205 198,42 krooni. Vastuhagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2005 töövõtulepingu, kuid hageja ei ole töövõtulepingut nõuetekohaselt täitnud ega andnud kostjale üle tellitud tooteid.
lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja täitis töövõtulepingu ebaõiges kohas ja ajal kolmandale isikule, mistõttu kostja ees kohustust täidetuks lugeda ei saa. Kostja tellis hagejalt tooted ehitusobjektil paigaldamiseks ja töövõtulepingulistest õigussuhetest tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja ebamõistlik ajaline viivitus tellimuse täitmise osas tõi kaasa kostja huvi kadumise lepingu täitmise vastu, kuna hagejalt tellitud toodete paigaldamise tähtaeg ehitusobjektil möödus ning ehitustööde peatellija ütles tulenevalt pikaajalisest viivitusest töövõtulepingu üles. Kostja on töövõtulepingust taganenud 16.08.2006 avaldusega hagejale. Seetõttu peab hageja kostjale
lg 1 kohaselt tagastama lepingu täitmiseks hageja esitatud arve nr 74/05 alusel kostja poolt 16.08.2005 tasutud 187 277,50 krooni koos intressiga. Kostja palus välja mõista intressi seadusjärgses intressimääras, mis
lg 1 ja § 113 lg 1 järgi arvutatakse raha saamisest möödunud 380 päeva eest Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavas viimases intressimääras enne 01.07.2005 (2,0 %) ning enne 01.01.2006 (2,25 %), millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja väitel on ta töövõtulepingu nõuetekohaselt täitnud, kuna kostja oli määranud kauba saamiseks õigustatud isikuks PHS-Rakennus Oy ning tellitud tooted (aknad ja uksed kokkulepitud koguses) anti üle kostja näidatud aadressil Harakantie 6, 02600 Espoo Soome Vabariigis asuval ehitusobjektil. Lepingueelsetest läbirääkimistest ilmneb, et kostja tellis tooted PHS-Rakennus Oy jaoks. PHS-Rakennus Oy oli As Oy Mäkkylän Kauppakulma kuuluval ehitusobjektil Espoos, Harakantie 6 alltöövõtja, kes pidi objektil paigaldama aknad ja uksed ning tellis need kostjalt. Kostja ei valmistanud aknaid ja uksi ise, vaid vahendas tellimuse täitmist kolmandale isikule PHS-Rakennus Oy. Seega on hageja andnud kaubad üle 21.10.2005 õiges kohas ja kaupade 3
lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Sõltumata sellest, et hageja valmistatud tooted võttis vastu kolmas isik, on lepinguline õigussuhe hageja ja kostja vahel ning kostja peab hagejale välja maksma kokkulepitud töövõtutasu täies ulatuses.
lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Pooled olid antud asjas kokku leppinud üleandmisviisi selliselt, et kostjal ei olnud võimalust üle vaadata tellitud asju, kuna need võttis tema eest vastu kolmas isik. PHS-Rakennus Oy on tunnistanud tooted kvaliteedinõuetele vastavaks. Seega puudub kostjal alus tasu maksmisest keeldumiseks. Hageja leidis, et kostja poolt 16.08.2006 töövõtulepingust taganemine on alusetu ja seega tühine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja viivitas töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmisega ebamõistlikult kaua ning seetõttu tekkis kostjale kahju, s. t kostja ei ole tõendanud olulist lepingurikkumist hageja poolt, mis oleks andnud aluse lepingust taganemiseks. Hageja andis üle tellitud tooted kostja ja kolmanda isikuga kolmepoolselt kokkulepitud tähtpäeval, 21.10.2008. Kostja on kaotanud õiguse lepingust taganemiseks
§-st 118 tulenevalt, kuna ta ei ole taganenud lepingust mõistliku aja jooksul pärast väidetavast rikkumisest teadasaamist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas 14.03.2008 otsusega AS FINAK hagi ning mõistis A & U Ekspress OÜ-lt AS FINAK kasuks välja põhivõla 187 277,50 krooni ning seadusjärgse viivise kuni põhinõude täitmiseni. Harju Maakohus jättis rahuldamata A & U Ekspress OÜ vastuhagi AS FINAK vastu 187 277,50 krooni põhivõla ning 17 920,92 krooni intressi saamiseks. Kohus otsustas TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Vastuhagi osas menetluskulud tuleb kanda kostjal kui vastuhagi esitajal, kuna kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus töövõtulepingu sõlmimises. Võlaõigusseaduse (
) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sisuks oli 55 akna ja 13 ukse valmistamine, summas 374 555 krooni, millest 187 277,50 krooni kostja tasus hagejale ettemaksuna. Hageja esitatud arve nr 74/05 alusel ettemaksu tasumisega aktsepteeris kostja tellitud toodete maksumust. Vastavalt
lg-le 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on töövõtja üheks kohustuseks tööprodukti (töö tulemuse) üleandmine ja võõrandamine tellijale. Poolte vahel on vaidlus selles, et kostja töövõtulepinguline suhe PHS-Rakennus Oy-ga ei olnud hagejale õiguslikuks aluseks (volituseks) täita hageja ja kostja vahel eksisteerinud töövõtulepingulistest suhetest tulenevad kohustused kolmandale isikule. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et töövõtuleping ei ole täidetud õigele isikule ja õiges kohas, kuna kostja on hagejat informeerinud lepingu täitmise kohast ja muid lepinguid kui vaadeldav töövõtuleping poolte vahel ei eksisteerinud.
kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja saatis kauba kostja poolt antud juhiste kohaselt (tl 13) kostja märgitud aadressile ning tellimuse vastavust kvaliteedinõuetele kinnitab kaubasaadetise vastuvõtjana Oy Mäkkylän Kauppakulma, märkides, et kvaliteet vastab Soome ehituskvaliteedi nõuetele (tl 14). Eeltoodust järeldas kohus, 4
lg 2 p 1) ja töö oli tellitud tööna vastu võetud (
) ning töö ülevaatamise kohustus
Kohus asus seisukohale, et kostjal tekkis kohustus maksta tellimuse hind, hoolimata sellest, et tal ei olnud võimalik kauba üleandmise päeval seda isiklikult üle vaadata. Kostja sellist kohustust kinnitab kostja enda saldokinnitus, et seisuga 31.12.2005 on kostja võlgnevus hageja ees 187 277,50 krooni (tl 18). Õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda
Hageja on õigustatud nõudma ja kasutama
Töövõtulepingu mõistes sisaldub kohustus, et kokkulepitud tulemuse (töö) eest peab tellija töövõtjale tasu maksma (
Tellija poolt tasu maksmise kohustuse täitmisel tuleb lähtuda
Eeltoodus on sätestatud, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo ja ta viivitab selle tegemisega, võib töövõtja nõuda talle viivitusega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada viivituse kestust, tasu suurust ning seda, mille töövõtja seetõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
lg 7 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda viiviste tasumist alates kauba kättetoimetamisest kostja poolt teatatud objektile ja selle vastuvõtmisest ehk 21.10.
lg 1 ja § 113 lg 1 ning Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2005 (2,0 %) ning enne 01.01.2006 (2,25 %). Tulenevalt ülalmärgitust on kostjal tekkinud kohustus tasuda hagejale 21.07.2005 arvest nr 74/05 tulenev võlgnevus summas 187 277,50 krooni ja nimetatud arvest tulenev viivis 10 491,42 krooni seisuga 31.05.2006 ning lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja esitas 16.08.2006 hagejale töövõtulepingust taganemise avalduse ning nõudis tagasi lepingu alusel tehtud ettemaksu 187 277,50 krooni koos intressiga. Kostja põhjendas lepingust taganemist ja vastuhagi esitamist asjaoluga, et hageja ebamõistlik ajaline viivitus tellimuse täitmise osas tõi kaasa kostja huvi kadumise lepingu täitmise vastu, kuna hagejalt tellitud toodete paigaldamise tähtaeg ehitusobjektil möödus ning ehitustööde peatellija ütles tulenevalt pikaajalisest viivitusest töövõtulepingu üles. Kohus asus seisukohale, et A & U Ekspress OÜ vastuhagi AS FINAK vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna töövõtja hagi poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks on põhjendatud ning töövõtuleping on kehtiv ja täidetav, kuivõrd kostja ei ole lepingust taganemise avaldust teinud mõistliku aja jooksul (
).
lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud.
lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja poolt töövõtulepingu täitmise kinnitus on vormistatud 24.08.2005. Lepingust taganemise avaldus on esitatud 16.08.2006, seega ligi aasta hiljem lepingu täitmisest, mis kohtu arvates ei ole
§-ga 118 5
Kuna pikaajalise viivituse tõttu kaotas kostja huvi töövõtulepingu täitmise vastu, siis leiab ta, et tal oli õigus lepingust taganeda. Apellant kaebab selle peale, et esimese astme kohus on tõendite hindamisel rikkunud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtet (TsMS § 7) ning TsMS § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-tes 7 ja 8 tõendite hindamiseks kehtestatud üldisi nõudeid ning hinnanud ja tõlgendanud tõendeid valikuliselt ja hageja väiteid toetavaid tõendeid eelistades. Kohus on kostja väite kohaselt ekslikult käsitlenud hageja saadetud 24.08.2005 tellimuse kinnitust nr 513/0 kui poolte kokkulepet ning tõlgendanud seda vastavalt. Kostja leiab, et hageja 06.10.2005 teatest tellimuse kohaletoimetamise aja kohta ei oleks kohus saanud teha järeldust, et kostja ei vaielnud vastu tellimuse üleandmise kohale, milleks oli otsuse kohaselt „punktis 1.2 nimetatud objekt“. Kohtu tõlgendus antud tõendi osas ei ole õige, kuna tõendist ei nähtu lepingu täitmise kohta ja jääb arusaamatuks, mida kohus „punktis 1.2 nimetatud objekti“ all silmas pidas. Samuti on kohus nimetatud tõendi põhjal ekslikult järeldanud, et kostja tellitud aknad ja uksed olid kohal kostja poolt ettenähtud objektil 18.10.2005 ning uksed 25.10.2005. Samas otsuses on kohus tuvastanud, et töövõtulepingu täitmise käigus valmistatud asjad anti üle 21.10.2005 PHS-Rakennus Oy-le. Seega on otsus vastuoluline, mis samuti on tõlgendatav TsMS § 436 lg 1 rikkumisena. 6
Hageja andis asjad üle kolmandale isikule, mitte kostjale ja seetõttu ei saa lugeda kohustust kostja ees kohaselt täidetuks
Lisaks töövõtulepingu täitmise kohale peavad olema pooled kokkuleppele jõudnud ka lepingu täitmise ajas. Kuna pooled olid kokku leppinud (hageja oli teatanud kostjale), et hageja annab aknad üle 18.10.2005 ja uksed 25.10.2005, siis ei pidanud kostja esindajad viibima lepingu täitmise kohas Espoos asuval ehitusobjektil 21.10.2005, kui hageja töövõtulepingu täitmise käigus valminud asjad kolmandale isikule tegelikult üle andis. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja pidi hagejapoolsest olulisest lepingurikkumisest teada saama 24.08.2005, ning seetõttu ebaõigesti kohaldanud vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendusena
lg 1 p 1, mille kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja saadetud 24.08.2005 tellimuse kinnitusega võis lepingu sõlmituks lugeda, lepingu rikkumine sai kostjale teatavaks
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.