← Eesti

2-08-12889/2

Obsah (6)§407§ 174§ 416§ 142§ 444§ 173

Tsiviilasi nr.2-08-12889 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 11. augustil 2008.a.; Valga kohtumaja Tsi

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

Menetlusvorm RESOLUTSIOON otsustas: Rahuldada AS X hagi M. N. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. N. lepingujärgne võlgnevus seitsekümmend neli tuhat üheksasada kolmteist (74 913) kroon 21 senti ja sissenõutavaks muutunud viivitusintress seisuga 04.04.2008.a. viisteist tuhat seitsesada üheksakümmend kuus ( 15 796) krooni 97 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 05.04.2008.a ning leppetrahv viis tuhat

(5000)krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Menetluskulud jätta täies mahus kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (11.08.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 17.06.2005.a. sõlmitud liisingulepingust nr. Lxxxxxxxx tulenevate kohustuste täitmata jätmisest võlgnevuse 74 913,21 krooni väljamõistmist ja sissenõutavaks muutunud viivitusintressi seisuga 04.04.2008.a. 15 796, 97 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintressi 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 05.04.2008.a ning leppetrahvi 5 000 krooni AS X kasuks. Hageja on hagi alusena viidanud VÕS §-dele 76; 100; 101 lg 1 p 6; 103; 108 lg 1; 113; 115 lg 1; 127 lg 1; 367. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 08.04.2008.a. kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 28-30), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 19.06.2008a. (tl 36). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja 2

(3)tagaseljaotsusega.

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; liisingulepingu, maksegraafiku, arved (tl 5-22). VÕS §-de100; 101 lg 1 p 6; 103; 108 lg 1; 113; 115; 127lg 1; 367 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kohustust tasuda hagejale kulutused lepingu ülesütlemisest, leppetrahvi, viivist. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgne võlgnevus 74 913,21 krooni, sissenõutavaks muutunud viivitusintress seisuga 04.04.2008.a. 15 796, 97 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivitusintress 0,03% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 05.04.2008.a ning leppetrahv 5000 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi

) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173lg.

1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174lg.

1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. A.Kaldma kohtunik 11.08.2008.a. 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.